1-09-14660/3 · 1-09-14660/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-14660

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21.oktoobril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

K.M, isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX XX-XX; kriminaalkorras

karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu,

süüdistuses KarS § 424 järgi,

t u v a s t a s:

K.M-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 11.juulis

2009.a. kella 23.05 ajal Tartu linnas Timuti tänaval mootorsõidukit Audi A4 riikliku

registreerimismärgiga XXXXXX. K.M tuvastas Lõuna Politseiprefektuuri

vanemkonstaabel Jaan Mürk 11.juulil 2009.a. kella 23.15 ajal Tartu linnas Timuti tänaval

digitaalse indikaatorvahendiga LION 500 nr 13631A391 ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisalduse 1,10 mg ja joobele viitavad tunnused, millest tulenevalt allutati isik

politseiametnike poolt joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga Alcotest

7110MK III EST ARAF-0016, mille mõõtetulemus oli ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 0,87 mg ja lõplikuks mõõtetulemiks oli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,78 mg.

Sellega pani K.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada K.M süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses.

Kuna K.M-i rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2008.a keskmise päevasissetuleku suurus on 209 krooni, tuleb rahaliseks karistuseks määrata 18 810 krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi kümnel kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena üheksal korral 1880 krooni ja kümnendal korral 1890 krooni hiljemalt 20. kuupäevaks.

KarS § 50 lg 1 p1 järgi määrata süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

K.M-i süü KarS § 424 teo toimepanemises on tõendatud järgmiste tõenditega:

-tunnistaja Rauno Pikkeri poolt 14.juulil 2009.a. antud ütlustega, kuidas ta sai koos

vanemkonstaabel Jaan Mürkiga juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tartus Timuti tänaval on avarii. Selgus, et sõiduauto Audi A4 (reg nr XXXXXX) oli kella 23.05 paiku Timuti tänaval

teinud avarii. Sõiduki roolis oli K.M , kes tunnistas, et oli sõitnud autoga ja

teinud avarii. Vesteldes juhiga oli tunda tema suust alkoholi lõhna ja tema tasakaal oli häiritud. Jaan Mürk teostas K.M-ile tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK

III EST ARAF-0016 joobeseisundi tuvastamise, tablool kuvas näit 0,87 mg/l ja kuna mõõtemääramatus on 0,09 mg/l, siis lõplikuks mõõtetulemuseks on 0,78 mg/l; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 11.juulist 2009.a.;

- Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 11.juulil 2008.a. ja väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati K.M alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0016 alkoholijoove 0.87 mg/l; - Kahtlustatava K.M-i ütlustega, et 11.juuli 2009.a. õhtul kella 23.30 paiku sõitis ta sõidukiga Audi A4, olles paar tundi varem joonud umbes 3 pokaali veini. Timuti tänaval tegi ta avarii, mille peale kutsuti kohale politsei. Politsei tuvastas K.M joobe, mida ta ei vaidlustanud. Kahtlustatava sõnul ta kahetseb toimepandut.

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et K.M-i süü KarS § 424 järgi on täielikult tõendamist leidnud.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et K.M , juhtis alkoholijoobe seisundis 11.juulil

2009.a. kella 23205 ajal Tartu linnas Timuti tänaval mootorsõidukit Audi A4 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.M on varem kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras on karistatud ühel (1) korral. Mõistetud rahatrahv on tema poolt tasutud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime

pannud teise astme kuriteo. K.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on tema puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangisuse. Arvestades, et süüdistatav on varasemalt karistamata ning tegu on II astme kuriteoga, samuti asjaoluga, et isik omab kindlat sissetulekut, siis leiab kohus, et K.M-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud mõista K.M-ile karistuseks KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus, mis ei ole miinimummäärast oluliselt suurem.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui

miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Teatisest K.M-i

keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise

päevasissetuleku suurus on 209 krooni. Seega tuleb KarS § 44 lg 2 alusel kohaldatavaks päevamääraks pidada 209 krooni ja K.M-ile tuleb rahalise karistuse mõistmisel võtta arvestuse aluseks eelnimetatud summa.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus KarS § 66 kohaldamiseks on põhjendatud ja rahalise karistuse kandmine tuleb määrata ositi.

K.M-ilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline K.M karistus üheksakümne (90) päevamäära ulatuses, s.o kaheksateist tuhat kaheksasada kümme (18 810) krooni.

KarS § 66 alusel on õigus tasuda rahalist karistust alates kohtuotsuse K.M

jõustumisele järgnevast kuust ositi kümne (10) kuu jooksul igakuiselt hiljemalt 20-ks kuupäevaks järgmiselt: üheksal (9) kuul üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend (1880) krooni ja kümnendal (10) kuul üks tuhat kaheksasada üheksakümmend (1890) krooni.

K.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 alusel välja mõista menetluskuludena K.M-ilt

riigituludesse sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni, kaitsjale makstud tasu nelisada kakskümmend (420) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu kakskümmend (20) krooni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 4100065035.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva

jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik