3-17-2068/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2068

Haldusasi

K.T. kaebus Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58

tühisuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Raini Nõu

Vastustaja – Saue vald, esindaja vallasekretär Kristiina

Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.T. kaebus ja tühistada Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58.

2. Mõista Saue vallalt K.T. kasuks välja menetluskulud summas 3280,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-2068

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.T. (ostja) ja OÜ Lekree Majad (müüja) sõlmisid 17.08.2017 kinnistu nr xxxxxx,

katastritunnusega xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxx), notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl

11-14).

2. Saue Vallavolikogu otsustas 31.08.2017 otsusega nr 58 (tl 6) muinsuskaitseseaduse

(MuKS) § 27 lg 2, võlaõigusseaduse § 244 lg-te 4 ja 5 ning Saue Vallavolikogu 26.08.2010

määruse nr 16 „Saue vallavara valitsemise kord“ § 7 lg 2 p 3 ja § 8 lg 2 alusel teostada

eelnimetatud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu suhtes ostueesõigust ning omandada

nimetatud kinnistu Saue vallale. Otsusega volitati ühtlasi vallavanemat või tema poolt volitatud

isikut tegema vajalikud toimingud kinnistu omandamiseks, sh notariaalselt tõestatud avaldus

ostueesõiguse teostamiseks.

3. Saue vald esitas 20.09.2017 notarile ostueesõiguse teostamise avalduse (tl 19-20).

4. Muinsuskaitseamet (MKA) otsustas 25.09.2017 otsusega nr 5.1-15/30 loobuda kinnistu nr

xxxxxxx ostueesõiguse teostamisest (tl 27).

5. K.T. esitas 11.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavolikogu 31.08.2017

otsuse tühisuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt tühistamiseks (tl 2-5).

6. Tallinna Halduskohus tagastas 19.10.2017 määrusega K.T. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel (tl 38-40).

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2018 määrusega halduskohtu 19.10.2017 määruse

kaebuse tagastamist puudutavas osas ning edastas asja halduskohtule menetluse jätkamiseks (tl

58-60).

8. Saue vald esitas 29.07.2018 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 65).

9. K.T. esitas 10.08.2018 kaebuse täienduse (tl 67-68).

10. Saue vald esitas 14.09.2018 vastuse kaebaja 10.08.2018 seisukohtadele (tl 84).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebuse põhjendused:

1) Kaebajale kuulub kinnisasi (xxxxxxxxx), mis külgneb 17.08.2017 ostetud maatükiga, s.o

xxxxxx

kinnistuga.

Ostu

eesmärgiks

oli

kaebaja

(perekonna)

privaatsuse

tagamine/suurendamine.

2) Kaevatav haldusakt on tühine vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-le 1 ja lg

2 p-le 3, kuna volikogul puudus sellise akti andmiseks pädevus. Ostueesõiguse kasutamise peab

otsustama hoopis vallavalitsus. Kuna volikogu 31.08.2017 otsus on tühine, siis ei saa kehtivaks

pidada ka 20.09.2017 ostueesõiguse teostamise avaldust (otsusega volitati vallavanemat või

tema poolt volitatud isikut tegema avaldus ostueesõiguse teostamiseks) ega ka müügilepingut

algse müüja ning valla vahel.

3) Alternatiivselt tuleb Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus tühistada, kuna see on põhjenda-

mata. Otsusest ei nähtu valla kaalutlused (HMS § 4 lg 1 ja § 56 lg 3) ega seatud eesmärk koos

asjakohaste asjaolude ning tõenditega (HMS § 3 lg 2). Vastuollu on mindud ka HMS §-s 6

sätestatud uurimispõhimõttega. Vastuolus HMS § 57 lg-ga 1 puudus otsuses vaidlustamisviide.

3-17-2068

3(6)

4) Eesti Vabariigi (MKA) otsustus ostueesõigusest loobumise kohta tehti 2017. a septembris

põhjendusega, et lepingu esemel oleva mälestise säilimine ei ole omandi ülekandmisega

ohustatud. Ebaselgeks jääb, kas valla seisukoht on vastupidine. Saue vald on ühtlasi käitunud

kummaliselt, üritades ostueesõigust kasutada enne, kui riik on loobumisotsustuse teinud.

5) Kõnealusel kinnisasjal on olnud enne kaebajat kokku 4 erinevat omanikku, samas

varasemalt ei ole Saue vald ostueesõigust kasutanud (nagu ka riik). Põhjendatud ei ole, miks

kohtleb vald kaebajat samadel asjaoludel ebavõrdselt.

6) Õiguslikult tähtsusetu on vastustajapoolne tagantjärgi (kohtumenetluses) antud selgitus

olnule, mis pealegi läheb vastuollu vastustaja poolt varem (13.11.2017 vastuses määrus-

kaebusele) tunnistatuga, et haldusõiguslikku kaalutlust pole olnud.

7) Valla märgitud „sisuline ja üldine avalikust huvist kantud põhjus“ jääb arusaamatuks.

Vastustaja pole avanud, millist rekreatsioonilist tegevust on ta seonduvalt Xxxxxx kinnistuga

silmas pidanud ning kuivõrd see sellisel muinsuskaitselisel alal üldse õiguslikult teostatav on.

Ka ei ole vastustaja esitanud tõendeid selle kohta, et vallal tõepoolest taoline plaan olemas on,

milline on sellise idee tegelik sisu ning kas selle kavatsuse elluviimine ka võimalik on. Pole

tuvastatav, et kohtumenetluses vastustaja poolt väljatoodut peeti tõepoolest 31.08.2017

haldusakti andmisel silmas.

8) Samasse asukohta (xxxxxxx) on juba rajatud vaba aja veetmiseks lõkkeplats, istumisplats,

laste mänguväljak, võrkpalliväljak, korvpalliväljak, lauatennise väljak ja ka varjualune.

Kasutusintensiivus on sellel kõigel olnud samas väga madal. Seega ei ole kõnealune arendamise

soov või vajadus tõsiseltvõetav.

12. Vastustaja vastuväited:

1) MuKS § 27 lõike 2 kohaselt tekib riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel automaatselt

seaduse alusel ostueesõigus juhul, kui müüakse kinnisasi, millel asub kinnismälestis. Kuna asja

kinnismälestiseks määramisele eelneb haldusõiguslik menetlus ja kinnisasi kinnitatakse

kinnismälestiseks valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga MKA eksperthinnangu ja

Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekul, on riigi ja/või kohaliku omavalitsuse ostueesõigus

kinnisasja omanikule, sh võimalikule uuele omanikule ette teada.

2) Ringkonnakohus asus 31.05.2018 määruses seisukohale, et MuKS § 27 lg 2 sisaldab

otsustusdiskretsiooni selles osas, kas ostueesõigust kasutada või mitte. Ostueesõiguse

teostamisel on selle õiguse omajal, nii eraõiguslikus kui avalik-õiguslikus õigussuhtes alati

õigus ja kohustus otsustada selle üle, kas ostueesõigust kasutada või mitte. Vastava

(kaalutlus)õiguse olemasolu ei tähenda kehtiva seaduse kohaselt siiski seda, et ostueesõiguse

teostajal peab ostueesõiguse teostamiseks olema piisavalt kaalukas huvi või muu põhjendus.

Vastasel juhul saaks kahtluse alla seada ka kaasomaniku ostueesõiguse teostamise juhul, kui

selleks puudub objektiivne piisav huvi või põhjus. Seega jääb Saue Vallavalitsus oma algse

seisukoha juurde, et MuKS § 27 lg 2 alusel ostueesõiguse teostamist ei pea põhjendama.

3) Saue vallal on olemas sisuline ja üldisest avalikust huvist kantud põhjus, miks vald otsustas

ostueesõigust antud juhtumil kasutada. Vaidlusalune kinnistu on sihtotstarbelt 100% üld-

kasutatav maa. Saue vallal ei ole antud asukohas kavatsust muuta nimetatud ala sihtotstarvet.

Kuna vaidlusaluse kinnistu asukohas ei ole Saue vallal eriti ühiskondlikku maad ning kuna

vaidlusalune kinnistu asub tiheasustusala piiril, sobib see kinnistu ühiskondlikuks

rekreatsiooniliseks alaks. Vaidlusaluse kinnistu piirkonnas on elamukrundid välja arendatud ja

arendaja poolt maha müüdud. Ühiskondliku ala arendamine on kohaliku omavalitsuse kohustus

ning kuna nimetatud piirkonnas on selge vajadus kõigile elanikele ligipääsetava vaba aja

3-17-2068

4(6)

veetmise ala arendamiseks, siis sellest soovist ja kohustusest ajendatuna otsustas Saue vald

vaidlusaluse kinnistu puhul ostueesõigust kasutada.

4) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsus ostueesõiguse teostamise kohta on toiming.

Tegemist ei ole haldusaktiga, kuna sellel puudub regulatiivne toime. Asjaolu, et ostueesõiguse

teostamise aluseks on kirjalik dokument, ei muuda seda haldusaktiks, kuna täitmata on HMS §

51 lg-s 1 sätestatud haldusakti defineerivad imperatiivsed nõuded. Ostueesõiguse teostamisega

ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud vastustaja kaebaja õiguseid või kohustusi, kuna vastavalt

MuKS § 27 lg-le 2 tekkinuks kaebajal õigus vaidlusaluse kinnistu omandamiseks pärast seda,

kui riik või kohalik omavalitsus on loobunud ostueesõiguse teostamisest. Kaebaja õiguste

tekkimist, muutmist või lõpetamist reguleerib antud juhul MuKS § 27 lg 2, mitte Saue

Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58. Toiming võib küll kaasa tuua isiku õiguste piiramise,

kuid toiming ei tekita, muuda ega lõpeta õiguseid. HMS § 107 lg 1 kohaselt võib toiming piirata

isikute õiguseid juhul, kui selleks on seaduslik alus. Antud juhul saab vastustaja poolt

ostueesõiguse teostamist pidada kaebaja õigust (vaidlusalust kinnistut omandada) piiravaks.

Seaduslik alus piirangu rakendamiseks on MuKS § 27 lg 2.

5) Ostueesõiguse kasutamise põhjenduse kirjalik mitteesitamine ei tähenda, et põhjus või

põhjendus on sisuliselt puudu. Vastavalt HMS § 108 lg-le 1 on isikul õigus nõuda toimingu

põhjendamist, kui sellega piiratakse isiku õiguseid. Riigikohtu läbiva praktika kohaselt võib

kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud

kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti

andmisel.

6) Toimingu tühisuse tuvastamine ja toimingu tühistamine ei ole lubatavad nõuded. Antud

juhul saab rääkida toiminguga isiku õiguste piiramisest, kuid kuna piirangu rakendamiseks on

olemas õiguslik alus (MuKS § 27 lg 2) ning vastustaja teostas toimingu kaalutletult ja avalikust

huvist lähtuvalt, siis ei ole vastustaja toimingu teostamisega rikkunud kaebaja õiguseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et K.T. kaebus kuulub rahuldamisel tühistamisnõuet puudutavas osas,

põhjendades seda alljärgnevalt.

14. Kaebaja taotleb Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 tühisuse kindlakstegemist või

alternatiivselt tühistamist. Vastustaja on seisukohal, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse

näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga, mille osas ei saa taotleda tühisuse

tuvastamist ega tühistamist. Esmalt tuleb kohtul seega võtta seisukoht küsimuses, kas Saue

Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58 puhul on tegemist haldusaktiga HMS § 51 tähenduses

või toiminguga (kirjaliku dokumendi vormistamisega toimingu kohta) HMS § 106 tähenduses.

Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas asjas 31.05.2018 tehtud määruses seisukohale, et

MuKS § 27 lg 2 alusel ostueesõiguse kasutamisel on kohalikul omavalitsusel otsustusdiskret-

sioon, kas ostueesõigust kasutada või mitte, ning selle raames peab toimuma avaliku huvi ja

omandiõiguse riive (erinevate huvide) kaalumine. Nimetatud seisukohast järeldub, et kohaliku

omavalitsuse poolt ostueesõiguse kasutamisel (isegi kui see tugineb MuKS § 27 lg-l 2) on

regulatiivne toime, st see on suunatud kinnistu ostu-müügilepingu poolte õiguste ja kohustuste

tekitamisele ja lõpetamisele. Teiste sõnadega viitab see haldusaktile (HMS § 51 lg 1).

Ka erialases kirjanduses on leitud, et omavalitsusüksuse poolt ostueesõiguse kasutamise otsus

on haldusakt, olgugi, et selle alusel astub omavalitsusüksus müüjaga tsiviilõigussuhtesse.

Ostueesõiguse kasutamise otsuses tuleb põhjendada, miks on ostueesõiguse kasutamine

3-17-2068

5(6)

avalikes huvides vajalik. Kohaliku omavalitsuse igakordne ostueesõigus on märksa kaugemale-

ulatuv omandiõiguse piirang kui tsiviilõigussuhetes võimalik ostueesõigus. Seetõttu ei saa

vallal olla selles küsimuses tsiviilõigussuhetele omast vabadust, vaid vastava volikogu otsuse

suhtes tuleb täiendavalt kohaldada haldusakti kohta sätestatut (Haldusmenetluse käsiraamat,

A. Aedmaa jt, 2004, lk 252).

Lisaks eelnevale on kohtupraktikas leitud, et haldusorgani otsustust saab pidada haldusaktiks

sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt

Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-08, p 22).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58

näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 tähenduses.

15. Järgnevalt hindab kohus, kas esinevad Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse tühisuse

alused.

Kõnealuse tehingu ajal kehtinud Saue Vallavolikogu 26.08.2010 määruse nr 16 „Saue vallavara

valitsemise kord“ (kord) § 7 lg 2 p-st 3 tulenevalt otsustab kinnisasja vallavarana omandamise

volikogu. Korra § 8 lg 1 kohaselt otsustab ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise

vallavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale

varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa

ostueesõiguse kasutamiseks volikogu.

Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58 oleks

tühine põhjusel, et volikogul puudus pädevus sellise otsuse tegemiseks. Vaidlust ei saa olla

selles, et korra § 7 lg 2 p 3 kohaselt on volikogu pädevuses kinnisasja omandamise otsustamine

ja korra § 8 lg 2 kohaselt ostueesõiguse kasutamiseks loa andmine. Sellesisulise haldusaktiga

ongi vaidlustatud otsuse näol tegemist (ka otsuses on viidatud selle õigusliku alusena korra § 7

lg 2 p-le 3 ja § 8 lg-le 2). Seejuures ei saa kohtu hinnangul asuda ka seisukohale, et olukorras,

kui kinnisasja omandamine ja ostueesõiguse kasutamiseks loa andmine on volikogu pädevuses,

peaks ostueesõiguse veel eraldi / täiendavalt otsustama vallavalitsus. Korra § 8 kahte lõiget on

võimalik sisustada alternatiivsete alustena ostueesõiguse kasutamise otsustamiseks.

Seega ei ole Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58 tühine selle andnud organi pädevuse

puudumise tõttu (HMS § 63 lg 2 p 3), samuti ei nähtu kohtule muid haldusakti tühisuse aluseid

(HMS § 63 lg 2 p-d 1-2 ja 4-5). Seega jätkab kohus otsuse (muude) õiguspärasuse eelduste

kontrollimist (HMS § 54).

16. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti

põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on

haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud.

Vaidlustatud otsuses puuduvad kaalutlused ostueesõiguse kasutamise kohta. Otsuses ei ole

viidatud ka menetlusosalisele kättesaadavale muule dokumendile, kus oleks haldusakti

põhjendus esitatud. Sellist dokumenti kohtule teadaolevalt ka ei eksisteeri.

Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsus nr 58 on seega vastuolus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud

haldusakti vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.

17. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et kõnealune Xxxxxx kinnistu otsustati valla

poolt omandada, sest see sobib ühiskondlikuks rekreatsiooniliseks alaks, mille järgi on

3-17-2068

6(6)

kõnealuses piirkonnas vajadus, ning kohaliku omavalitsuse kohustuseks on ühiskondliku ala

arendamine.

Kohtupraktikas on järjekindlalt asutud seisukohale, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti

motivatsioon olema eriti põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline

nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide

ja puudutatud isikute silmis. Põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele

tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud

põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Erandjuhtudel on peetud võimalikuks

põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks

vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Samuti võib erandina esineda olukordi, kus

haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud

põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (vt Riigikohtu otsus haldusasjas

nr 3-3-1-29-12 p-d 19-20).

Saue vald ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtumenetluses esitatud kaalutlustest

lähtuti juba 31.08.2017 otsuse tegemisel. Nimetatust veelgi olulisemaks tuleb aga pidada

asjaolu, et kohtule esitatud põhjendustest, millest otsuse tegemisel väidetavalt juhinduti, ei

nähtu kõigi oluliste asjaolude kaalumist. Nimelt ei ole vastustaja esitanud kaalutlust, kas ja

kuidas on kultuurimälestiste säilimise eesmärgiga (MuKS § 1, § 16 lg 1) kooskõlas valla soov

arendada kultuurimälestiseks oleval objektil / kinnisasjal, millel asub kinnismälestis, välja

ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud ala. Samuti ei ole selgitatud avaliku huvi ja kaebaja

erahuvi omavahelist kaalumist, eriti arvestades, et kaebaja kinnitusel on tema eesmärgiks

Xxxxxx kinnistu omandamisel olnud enda perekonna privaatsuse tagamine (mis ei pruugi olla

vastavuses valla eesmärgiga arendada nimetatud kinnistul välja ühiskondlik rekreatsiooniline

ala). Kaebaja on ühtlasi esitanud kohtule selgitused ja tõendid (fotod) selle kohta, et Vatsla külas

(kus asub ka kõnealune Xxxxxx kinnistu) on juba rajatud vaba aja veetmiseks üldkasutatav

lõkkeplats, istumisplats, laste mänguväljak, võrkpalliväljak, korvpalliväljak, lauatennise väljak

ja varjualune. Nimetatud osas ei ole vastustaja samuti seisukohta esitanud.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Saue Vallavolikogu

31.08.2017 otsus nr 58 tuleks põhjenduste puudumisele vaatamata lugeda erandkorras

õiguspäraseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ilmselge, et 31.08.2017 otsuse

tühistamise korral peaks Saue vald asjaolusid nõuetekohaselt kaaludes vaidlustatud haldusakti

uuesti välja andma. Seega tühistab kohus Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse nr 58

põhjendamispuuduste tõttu (HMS § 54, § 56 lg-d 1-3).

18. Kohus lisab selgitavalt, et Saue Vallavolikogu 31.08.2017 otsuse tühistamisest ei saa teha

automaatset järeldust, et valla poolt ostueesõiguse teostamise eeldused ei ole täidetud (vt selle

kohta Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-06, eelkõige p 19).

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja taotleb

menetluskulude hüvitamist summas 3280,50 eurot, sh esindajatasu 3220,50 eurot (sisaldab

käibemaksu) ja riigilõivud 60 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulu-

dokumendid (tl 77-80). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud

ning kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).

Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik