3-18-927/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

28.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-927

Haldusasi

Aktsiaselts Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majandamise

Keskuse 31.01.2018 käskkirja nr 3-1.56/19 tühistamiseks

ning Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Elering AS-i

vahel 13.02.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise

lepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aktsiaselts Eesti Elekter, volitatud esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindajad vande-

advokaadid Triin Kaurov ja Merli Mäesalu

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kaebusest loobumise tõttu

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktsiaseltsi Eesti Elekter kaebusest loobumise avaldus.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-18-927 menetlus.

3. Mõista Aktsiaseltsilt Eesti Elekter Elering AS-i kasuks välja menetluskulu 3500 eurot.

4. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Aktsiaseltsi Eesti Elekter kaebus Riigimetsa

Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema 31.01.2018 käskkirja „Isikliku

kasutusõiguse seadmine Vändra metskond 32 kinnisasjale“ nr 3-1.56/19 tühistamiseks ning

RMK ja Elering AS-i vahel 13.02.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning

asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks.

3-18-927

2(4)

2. Kaebaja esitas 17.09.2018 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks.

3. Kohus küsis 17.09.2018 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebaja

avalduse kohta ja andis võimaluse taotleda menetluskulude väljamõistmist.

4. Vastustaja teatas 18.09.2018 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele.

Samuti on vastustaja nõus, et vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.

5. Kolmas isik teatas 18.09.2018 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele.

Kolmas isik esitas ka taotluse mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajate kulud

koos käibemaksuga summas 5916 eurot.

6. Kaebaja esitas 25.09.2018 kohtule vastuväite, milles palub jätta kolmanda isiku

menetluskulud kolmanda isiku kanda.

1) Kolmas isik on riigile kuuluv äriühing, mille juriidilises talituses on seitse töötajat. Seega on

kolmandal isikul endal piisavalt juriste, et enda igapäevast tegevust puudutavas kohtuvaidluses

oma õiguste eest seista ning sarnaselt haldusorganiga ei ole kolmanda isiku menetluskulude

väljamõistmine põhjendatud.

2) Samuti on kolmanda isiku taotletud menetluskulude summa ülepaisutatud (kahe

vandeadvokaadi kasutamiseks puudus vajadus, vandeadvokaatide tunnihind on vastava

vaidluse jaoks liialt kõrge, tööde ajaline maht on ilmselgelt ülepaisutatud). Kolmas isik on

kohtule esitanud üksnes vastuse kaebusele, millega seoses on esitatud kogukulu olnud 29 tundi.

Näiteks kaebajal oli kaebuse koostamise ajakulu 5 tundi ja 45 minutit (arve kokku 897 eurot).

Ühelgi juhul ei saa kolmanda isiku ajakulu olla suurem kui kaebaja ajakulu.

3) Kaebaja loobus kaebusest lähtuvalt läbirääkimistest vastustajaga, kus vastustaja kinnitas, et

kõik menetlusosalised kannavad enda kulud ise. Kolmas isik küll vastavates läbirääkimistes ei

osalenud, kuid kaebaja sai aru, et vastustajal on vastav kokkulepe ka kolmanda isikuga.

7. Kolmas isik esitas 26.09.2018 kohtule seisukoha kaebaja 25.09.2018 esitatud vastuväitele.

1) Kolmas isik ei ole haldusorgan, kellele kohalduksid haldusorgani menetluskulude

väljamõistmise piirangud. Kaebaja viited kolmanda isiku töötavatele juristide arvule ning

igapäeva põhitegevusele on asjakohatud. Kuigi isikliku kasutusõiguse seadmine on tõesti

kolmanda isiku tavapärane praktika, on tegu erandliku juhtumiga, kus isikliku kasutusõiguse

seadmine on kohtus haldusaktina vaidlustatud. Samuti, kaebaja poolt välja toodud juriidilise

talituse koosseisu on üks töötaja maateenuste spetsialist ja kaks töötajat on lapsehooldus-

puhkusel.

2) Kaebaja esindaja esindab kaebajat kokku 6 kohtuvaidluses seoses Tootsi tuulepargiga. Seega

on ilmne, et esindajal, kes esindab klienti sarnastes vaidlustes, kulub vähem aega asjaoludega

tutvumisele ja menetlusdokumendi koostamisele. Samuti oli praegusel juhul mitme lepingulise

esindaja vajadus tingitud asja keerukusest ja esindajate töökoormus oli jagatud vastavalt

kaebuse asjaoludele. Kolmas isik leiab seejuures jätkuvalt, et esitatud kaebus on põhjendamatu.

3) Kolmas isik ei ole kunagi kinnitanud, et ei esita menetluskulude hüvitamise taotlust ning

kolmas isik ei ole teadlik kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus

3-18-927

3(4)

kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152

lg 1 p 3).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse

vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus HKMS § 152 lg 1 p

3 alusel lõpetada.

9. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

10. HKMS § 108 lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud. HKMS

§ 104 lg 9 järgi ei piira kaebusest loobumine vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda

kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda

isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

10.1. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad vastustaja

menetluskulud tema enda kanda.

10.2. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 5916 eurot. Taotlusele

on lisatud Advokaadibüroo TGS Baltic AS 01.06.2018 arve nr 181206 summas 1142,40 eurot

ning 29.06.2018 arve nr 181455 summas 4773,60 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu ning

lisaks on arvetega koos esitatud kuluaruanded ja arvete tasumist tõendavad maksekorraldused.

Arvetest nähtub ka see, et õigusabiteenust on osutatud kolmandale isikule praeguse haldusasja

raames.

Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi

kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude välja-

mõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse

raamidest väljuv (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32).

Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa eelviidatud kohtupraktikat kolmanda isiku suhtes

kohaldada eeskätt põhjusel, et kolmas isik ei ole antud vaidluses käsitatav haldusorganina.

Kohtu jaoks on ka usutav, et kuigi kolmanda isiku selgituse kohaselt on isikliku kasutusõiguse

seadmine tema jaoks tavapärane praktika, siis ei tähenda see seda, et ka isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimisest võrsunud kohtuvaidlused kuuluksid kolmanda isiku põhitegevuste hulka.

Samas tuleb siiski möönda, et kolmanda isiku näol on tegemist riigile kuuluva äriühinguga,

mille koosseisus on juriidiline talitus. Seega ei ole välise õigusabi kasutamine kohtu hinnangul

igal juhul vältimatu ning peab tuginema ratsionaalsel kaalutlusel (mh tellitava teenuse mahu ja

maksumuse osas).

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma

üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks

läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu lahendid

kohtuasjades nr 3-3-1-35-13, p 32 ja 3-3-1-17-11, p 18). Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud

vähendada kolmanda isiku taotletud menetluskulusid üksnes seetõttu, et kaebajat esindas mitu

advokaati. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vähendada menetluskulusid seetõttu, et

kolmandat isikut esindanud õigusabiteenuse osutajate tunnihind on kaebajat esindanud

õigusabiteenuse osutaja tunnihinnast kõrgem. Küll aga leiab kohus, et asja keerukust, mahtu ja

ka menetlusstaadiumi arvestades on kolmanda isiku kogu õigusabikulu summas 5916 eurot

põhjendamatult suur. Asi on alles eelmenetluse staadiumist ning kolmas isik on kohtule

jõudnud esitada üksnes seisukoha kaebuse kohta (tl 96-101). Asja ei saa pidada sisuliselt ka

niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku taotletud mahus menetluskulusid. Seetõttu

vähendab kohus väljamõistetavaid menetluskulusid ning mõistab HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 ning

3-18-927

4(4)

§ 109 lg 6 alusel kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 3500 eurot (sh

käibemaks). Muus osas tuleb jätta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

11. HKMS § 104 lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud

riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31 eurot 94 senti. Kaebaja on tasunud asjas

riigilõivu 15 eurot, seega puudub alus riigilõivu tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik