1-15-1484/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-15-1484

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Aleksei Nikolajevi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aleksei Nikolajev, isikukood 36802210231, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx (xxxx)

Karistuse kandmise algus 09.01.2002 ja lõpp 09.01.2020

Kohtuasja läbivaatamise aeg

28.08.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Vabastada Aleksei Nikolajev temale Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega kriminaalasjas

nr 1/1-245/02 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksei Nikolajevile katseaeg alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni 09.01.2020 ning katseajaks allutada Aleksei Nikolajev

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada Aleksei Nikolajevit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx (xxxx);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada Aleksei Nikolajevit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4

sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

jooksul pärast vabanemist.

Määrata Aleksei Nikolajev kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada Aleksei Nikolajev tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Nikolajevile ja prokurörile ning

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Aleksei Nikolajevi elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega tunnistati Aleksei Nikolajev süüdi KrK § 101 p 5, 7, 8,

§ 100, § 140 lg 2 p 1, 2, § 128 lg 1, § 181 ja § 144 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

karistuseks 18 aastat vangistust. Kohus luges Aleksei Nikolajevi karistuse kandmise alguseks

09.01.2002.

Viru Vangla esitas 17.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Nikolajevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades Aleksei Nikolajevi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust, ei toeta Aleksei Nikolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Aleksei Nikolajevi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Aleksei Nikolajevi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil juhtis kinnipeetav Aleksei Nikolajev tähelepanu asjaolule, et tegemist on juba

tema kuuenda või seitsmenda TEV-iga ning ta kuuleb iga kord sama juttu olenemata sellest mis

ta ei teeks või mis programme ei läbiks. Iga kord on üks ja sama – vangla ei toeta teda. Ükskõik

kui väga inimene ei prooviks oma käitumist vanglas muuta, siis ei tähenda see mitte midagi.

Aleksei Nikolajev avaldab, et vabanemisjärgselt sooviks ta elama jääda xxxx. Tal on

vabanemisfondis 1500 eurot, mistõttu ei ole xxxx üürikorteri leidmine probleem. Ta on xxxx

ning seal piirkonnas leiaks ta kergesti tööd, sest Eestis on vähe xxxxid. Korterit ta ei ole välja

vaadanud, aga kohalikust ajalehest nähtus, et seal oli palju üürikortereid ning nende hinnad ei

ole nii suured kui xxxx. Ta on oma kontaktisikuga rääkinud eluruumi küsimuse osas ning talle

on soovitatud sotsiaalmaja. Eelmises kohtumääruses oli kõnealuse sotsiaalmaja aadress

märgitud. Kohtutäituritega tal mingeid probleeme ei ole, sest kõik võlad, mis tal olid, on

täielikult tasutud. Aleksei Nikolajev selgitab, et ta tahab oma elu teistmoodi elada. Ärakandmata

karistuse suurus on võrreldes kantud karistuse ajaga tilk meres. Ta ei saa aru, miks talle ei anta

võimalust ennetähtaegselt vabaneda käitumiskontrolliga, et teda oleks võimalik kontrollida.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Aleksei Nikolajevi, tutvunud prokuröri arvamusega ning

Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Aleksei Nikolajevi suhtes saab käesoleval ajal

pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Aleksei Nikolajevi näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud ühel korral

ning vanglakaristust kannab kinnipeetav samuti esimest korda. Tõsi, kohus ei saa mööda

vaadata toime pandud kuritegude asjaolusid ning kuritegude raskust. Aleksei Nikolajev kannab

karistust raskendavatel asjaoludel toime pandud tahtliku tapmise (toime pandud kahe või enama

isiku suhtes eriti piinaval või eriti julmal viisil), avaliku varguse (millega kaasnes vägivald isiku

kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele ja mis on toime pandud isikute grupi eelneval

kokkuleppel), ähvardamise ning kuriteost mitteteatamise eest. Kinnipeetava varasem elukäik

viitab, et isik on suhtunud teistesse ühiskonnaliikmetesse äärmiselt ükskõikselt ning

hoolimatult. Käesoleval juhul tuleb kohtul aga hinnata, kas toime pandud kuriteo raskus ja

asjaolud on kaalukamad, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses ja käitumine vangistuses

ning kas kinnipeetava poolt ärakantud karistusaeg on võrdeline toimepandud kuriteo raskusega.

Kohtul ei ole käesoleval ajal Aleksei Nikolajevi käitumisele vangistuses midagi ette heita.

Aleksei Nikolajevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangla andmetest nähtuvalt

ei ole isikut distsiplinaarkorras karistatud juba alates 2014. aastast. Vangla on hinnanud

kinnipeetava käitumist vangistuses rahuldavaks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest,

et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Aleksei

Nikolajev on vangistuses töötanud, õppinud riigikeelt, õppinud puidupingitöölise eriala ning

osalenud erinevatel vestlustel ja psühholoogilistel nõustamistel. Lisaks on Aleksei Nikolajev

läbinud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Agressiivsuse asendamise

treening“ ning „Eluviisitreening“. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmine

ning kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul viitavad, et isikul on

motivatsiooni muutuda. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et vangla materjalidest ei nähtu,

et kinnipidamisasutus oleks planeerinud isikule vangistuses täiendavaid tegevusi, mis on

käesolevaks ajaks Aleksei Nikolajevil läbimata.

Aleksei Nikolajevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Xxxx direktor on kinnitanud 13.09.2018

toimunud telefonivestluses vanglale, et Aleksei Nikolajevile on broneeritud koht Xxxx, mis

asub xxxx. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi asuda elama kõnealusesse sotsiaalmajja.

Kinnipeetaval on vabanemisfondi kogutud 1500 eurot, mis aitab isikul esialgu vabaduses toime

tulla. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul esialgu küll puudub, kuid Aleksei

Nikolajevil on olemas varasem töökogemus. Lisaks on Aleksei Nikolajevil võimalus võtta

ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, mille kaudu aidatakse isikul leida tööpakkumisi ja

sobivat tööd ning vajaduse korral täiendatakse tööotsinguteks vajalikke oskusi.

Kohus on lahendanud korduvalt Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise küsimust. Viimati lahendas kohus kõnealust küsimust 2017. aastal, mil Aleksei

Nikolajevil oli jäänud kanda temale mõistetud karistusest enam kui 2 aastat 6 kuud vangistust.

28.03.2016, 12.06.2017 ja 26.06.2018 koostatud kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et

vahepealsel perioodil ei ole lisandunud kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavat teavet ning ka

individuaalsesse täitmiskavasse ei ole planeeritud uusi tegevusi. Vaatamata eeltoodule on

jäänud vangla antav riskihinnang Aleksei Nikolajevi suhtes samaks ning vangla on jätkuvalt

seisukohal, et isikut ei tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei tohiks aga

ainuüksi kuriteo asjaolud võtta kinnipeetavalt lõplikult võimalust ennetähtaegseks

vabanemiseks kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud

enne selle lõpptähtaja möödumist.

Kohtu hinnangul võiks käesoleval juhul isiku ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile

allutamine olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine, sest tegemist on

pikaajaliselt ühiskonnast isoleeritud kinnipeetavaga, kelle puhul oleks ennetähtaegne

vabastamine vajalik ka resotsialiseerivatel eesmärkidel. Käesolevaks ajaks on Aleksei

Nikolajev kandnud vanglas karistust enam kui 16 aastat ja 8 kuud ning kanda on jäänud vähem

kui 1 aasta ja 4 kuud. Kinnipeetav on osalenud planeeritud tegevustes ning tema käitumine on

olnud alates 2014. aastast rahuldav. Aleksei Nikolajev on avaldanud, et tal on olnud piisavalt

aega, et mõelda oma kuritegude peale ning ta tunneb, et ta on muutunud. Lisaks nähtub

kinnipeetava iseloomustusest, et Aleksei Nikolajev on tuleviku suhtes optimistlik – ta tunnistab

oma probleeme ning usub, et kõik tema probleemid on jäänud minevikku. Kohus nõustub

vangla seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemist võib mõjutada alkohol. Kohtu hinnangul

saab aga alkoholiga seonduvat riski käesoleval ajal pidada väikseks. Kinnipeetav on

väljendanud seisukohta, et ta on täielikult alkoholist loobunud. Samuti tuleb arvesse võtta pikast

vangistusest

tingitud

alkoholivaba

perioodi

ning

sõltuvusvõõrutusprogrammi

„Eluviisitreening“ läbimist. Lisaks peab kohus võimalikuks, et kontrollnõuded ning

kriminaalhooldaja toetus suudavad vabaduses Aleksei Nikolajevit mõjutada, misläbi väheneks

ka uute kuritegude toimepanemise oht. Samuti on kinnipeetav läbinud vangistuses

sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, mis õpetavad

viha ohjamist ning ennast valitseda. Märkida tuleb sedagi, et kriminaalhooldusesse suhtub isik

positiivselt ning varasemalt ei ole isik kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud.

Lisaks eeltoodule saaks uute kuritegude toimepanemise riski omakorda vähendada kohustades

isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning asuda

tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Lisaks oleks kriminaalhooldusel toetav roll väga pikka aega vangistuses viibinud isiku tavaellu

naasmisel.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis, asub seisukohale, et

Aleksei Nikolajevile siiski tuleks anda võimalus tõestada, et käesolev karistus on praeguseks

ajaks oma eesmärgi täitnud ning et isik on võimeline alustama õiguskuulekat elu vabaduses.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, § 432, § 384, § 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp