2-17-11420/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.09.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11420

Tsiviilasi

Konekesko Eesti AS hagi Kaskater OÜ vastu

põhivõlgnevuse 3194,40 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja

viivise 1265,60 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

4500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Konekesko Eesti AS apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Konekesko Eesti

AS (registrikood 10702447, asukoht Põrguvälja tee 3a,

Pildiküla, Rae vald, Harju maakond, 75308), lepinguline

esindaja Cärolin Olluk (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing

Kaskater (registrikood 10036915, asukoht Osmussaare

küla/Odensholm, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond,

91217), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Lillo ja

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

advokaat Margot Maksing (e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

06.09.2018

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 11.04.2018 otsus tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Konekesko Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldada

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Mõista Kaskater OÜ-lt välja Konekesko Eesti AS kasuks põhivõlgnevus

3194,40 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 1265,60 eurot.

3.2. Jätta Konekesko Eesti AS menetluskulud maa ja ringkonnakohtus Kaskater

OÜ kanda, Kaskater OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3194,40

eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 1265,60 eurot.

2. Hageja ja kostja vahel oli 19.07.2010 sõlmitud krediidileping, millega reguleeritakse

teenuste ja kaupade tasumise korda ning viivise kõigile selle lepingu kehtivuse ajal

hageja poolt osutatavatele teenustele ja müüdud kaupadele. Kostja tellis hagejalt kahel

korral traktori kütuse kõrgsurvepumba vahetuse, kuna traktor jäi seisma. Esimesel

korral paigaldas hageja kostja masinale kõrgsurvepumba 27.08.2015, mille eest esitas

hageja 28.08.2015 kostjale arve nr 217587 summas 3 194,40 eurot, mille

maksetähtaeg oli 27.09.2015. Järgnevalt jäi masin 07.09.2015 taaskord seisma ning

kostja pöördus hageja poole katkise pumba vahetamiseks. Hageja vahetas 11.09.2015

teistkordselt kõrgsurvepumba. Hageja saatis kõrgsurvepumba ekspertiisi Karla Auto

O.K. OÜ-sse. Vastavalt 15.09.2015 kõrgsurvepumba seisukorra tehnilisele aktile oli

hagejale selge, et pumba teistkordne vahetus oli tingitud ebakvaliteetse kütuse

kasutamisest. Hageja esitas kostjale 15.09.2015 teistkordse kütuse kõrgsurvepumba

vahetamise eest arve nr 218535 summas 4 128,06 eurot, mille maksetähtaeg oli

15.10.2015. 21.09.2015 koostas hageja vearaporti, millest järeldus, et kõrgsurvepumba

kahjustused tulenevad ebakvaliteetse kütuse kasutamisest ning tuvastatud vigadega

pump ei kuulu remontimisele/väljavahetamisele garantiikorras.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

3. Kostja tasus 2015. aasta detsembris arve nr 218535 (teist korda pumba vahetamise eest

esitatud arve) summas 4 128,06 eurot. Kostja ei ole siiani tasunud arvet nr 217587

(esimest korda pumba vahetamise eest esitatud arve), mille tasumise tähtaeg oli

27.09.2015. Hageja on seisukohal, et on teinud kõik endast oleneva, et lahendada

antud nõue kohtuväliselt, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud.

4. Hagiavalduse esitamise seisuga lisandub võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest

tulenev viivis vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 2.3, mille kohaselt on viivise

määr 0,2% päevas ning viivisesumma kokku on 4274,11 eurot. Tulenevalt

mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses

sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 1 265,60 euroni. Hageja nõuab

võlgnikult ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg

1). Kuivõrd kostjad vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, andis hageja

nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-le. Intrum Justitia AS esitas kostjatele

enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus

võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on tekkinud hagejal võlgnevuse

sissenõudmisega kulud summas 40 eurot.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata (tl 23-26, 42-44).

Hageja poolt 27.08.2015 kostja traktorile paigaldatud kõrgsurvepump oli

ebakvaliteetne ja selle pumba vahetamise puhul 11.09.2015 oli tegemist

lepingutingimustele mittevastava asja asendamisega (VÕS § 217 lg 2 ja § 222 lg 1

mõistes). Kostja traktoril tekkis 21.08.2015 kütuse kõrgsurvepumba rike. Kostja

pöördus pumba vahetamiseks hageja poole. Kõrgsurvepump oli traktoris selleks ajaks

aastaid probleemideta töötanud. Traktor remonditi 27.08.2015 ja selle eest esitati

kostjale arve nr 217587 summas 3 194,40 eurot maksetähtajaga kuni 27.09.2015.

Vahetatud kõrgsurvepump osutus aga ebakvaliteetseks, sest see purunes vaevalt 8

töötunni järel 07.09.2015. Vahetatud pump purunes isegi enne arve nr 217587

tasumise tähtpäeva saabumist. Kostja pöördus katkise pumba vahetamiseks hageja

poole. Pump vahetati 11.09.2015 uuesti ära ja kostjale esitati 15.09.2015 arve nr

218535 summas 4 128,08 eurot. Kostja traktorile 27.08.2015 paigaldatud pump ei

vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas (VÕS § 217 lg 1), kuna läks katki

korrektse ja äärmiselt lühiajalise kasutuse tulemusel. Kuna pump läks katki koheselt

peale vaevalt 8 tunni jooksul kasutamist, on ilmselge, et pumbal esinesid puudused

juba selle üleandmisel kostjale.

6. 11.09.2015 tööde teostamise aktis on märgitud, et pump koos kütte prooviga on

saadetud ekspertiisi ja klient tasub töö eest üksnes juhul, kui tuvastatakse probleem

küttega. Hageja tellis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt analüüsiakti seoses

kütusega, mida kasutati traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal. Analüüsiaktist

selgub, et kütuse proov vastas standardis EVS-EN 590:2013+NA:2014 ja Majandus-

ja kommunikatsiooni-ministri 17.03.2010 määruses nr 16 kehtestatud nõuetele.

Järelikult ei ole kostja kasutanud ebakvaliteetset kütust ja hageja nõue on alusetu.

15.09.2015 Karla Auto O.K OÜ poolt väljastatud kõrgsurvepumba täiendava

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

seisukorra tehnilises aktis esitatu on ainult oletus, et kõrgsurvepumpa võis olla läbinud

ebakvaliteetne kütus.

7. Katkine pump vahetati hageja poolt ära 11.09.2015 ning kostjale esitati uus arve nr

218535 summas 4 128,08 eurot, mille kostja ka tasus, kuna uus 11.09.2015

paigaldatud pump töötas probleemideta. Kostja ei tasunud 27.08.2015 kostja traktorile

hageja poolt paigaldatud kõrgsurvepumba eest esitatud arvet nr 217587, kuna leidis, et

tegemist oli lepingutingimustele mittevastava asjaga ning soovis selle asendamist.

Kostja on seega hagejale tasunud 3 194,40 euro asemel 4 128,08 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

8. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

9. Maakohtu hinnangul on poolte peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas,

kas kostja kasutas enda traktoris ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015

ebakvaliteetset kütust, mis põhjustas traktori kõrgsurvepumba rikke 07.09.2015,

millest tulenevalt on kostjal (ostjal) kohustus tasuda hagejale (müüjale) arve nr 217587

alusel 3194,40 eurot.

10. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist, et kostja oleks traktoris

kasutanud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015 ebakvaliteetset kütust, mis

põhjustas traktori kõrgsurvepumba rikke 2015 septembris. Nimetatud asjaolu ei saa

lugeda tõendatuks ainuüksi Karla Auto O.K. OÜ poolt teostatud visuaalse vaatluse

põhjal antud hinnanguga ning selle hinnangu alusel koostatud hageja veateatega.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas leidnud tõendamist, et kostja traktorile paigaldati

hageja poolt 27.08.2015 ebakvaliteetne kõrgsurvepump, mis ei vastanud

lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses ning mis seetõttu purunes

07.09.2015. Hageja vahetas selle välja 11.09.2015, asendades selle uue pumbaga, mis

kostja esindaja sõnul on 08.02.2018 seisuga jätkuvalt töökorras. Hageja on traktori

pumba paigalduse eest 27.08.2015 ja 11.09.2015 esitanud kostjale kaks arvet, millest

kostja on tasunud ühe arve. Kuna hilisemalt 11.09.2015 paigaldatud pump oli

töökorras, tasus kostja arve nr 218535 summas 4128,08 eurot. Kostja jättis hagejale

tasumata 27.08.2015 paigaldatud pumba eest, kuna see purunes 07.09.2015, so enne

arve nr 217587 maksetähtaja (27.09.2015) saabumist. Kostjal oli kohustus tasuda

hagejale ühe lepingukohase kõrgsurvepumba paigalduse eest, mida vaidlustamata

asjaoludel on kostja teinud. Kohtu hinnangul ei ole kostjal kohustust tasuda hageja

poolt paigaldatud ebakvaliteetse pumba eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue

kostja vastu alusetu, mistõttu tuleb hageja nõue jätta täies ulatuses rahuldamata.

Hageja põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja

viivisenõue ning sissenõudmiskulude nõue.

Hageja apellatsioonkaebus

15. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

16. Apellatsioonkaebuse järgi on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus

leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute

Keskus teostas 11.09.2015 hageja tellimusel analüüsiakti kütusele, mida kasutati

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

kostja traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal. Hageja on terve menetluse vältel

selgitanud, et kütuseproovi ei võetud traktori kütusepaagist. Hageja on veendunud, et

kostja kasutas traktoris ebakvaliteetset kütust. Maakohus ei põhjendanud otsuses,

miks ta leidis, et Karla Auto O.K.OÜ poolt teostatud kõrgsurvepumba seisukorra

tehniline akt ei ole tõendiks selle kohta, et kostja kasutas ebakvaliteetset kütust.

Käesoleval juhul on kõrgsurvepumba tootja Delphi esindaja Karla Auto O.K. OÜ

välja selgitanud, et kõrgsurvepump ei kuulu garantii korras parandamisele/välja

vahetamisele, kuna kõrgsurvepumpa on läbinud ebakvaliteetne, kleepuvaid ja/või

abrasiivseid osakesi sisalduv kütus.

Vastus apellatsioonkaebusele

17. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada ja tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

19. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

- 19.07.2010 sõlmiti hageja ja kostja vahel krediidileping, millega reguleeriti teenuste ja

kaupade tasumise korda ning viivise arvestamist kõigile lepingu kehtivuse ajal hageja poolt

osutatavatele teenustele ja müüdud kaupadele (tlk 5).

- 21.08.2015 tekkis kostja traktoril Massey-Ferguson 5455 kütuse kõrgsurvepumba Delphi

(edaspidi ka pump) rike ning kostja pöördus pumba vahetamiseks hageja poole.

- 27.08.2015 paigaldas hageja kostja masinale uue pumba, mille eest hageja esitas 28.08.2015

kostjale arve nr 217587 summas 3194,40 eurot maksetähtajaga 27.09.2015 (tlk 6). Nimetatud

arve on kostja poolt hagejale tasumata.

-Paigaldatud pumbale kehtis müügigarantii.

- 07.09.2015 purunes kostja traktoril 27.08.2015 paigaldatud pump ning kostja pöördus hageja

poole katkise pumba vahetamiseks (tlk 29).

- 11.09.2015 vahetas hageja teistkordselt kostja traktoril pumba, mille eest hageja esitas

kostjale 15.09.2015 arve nr 218535 summas 4128,08 eurot maksetähtajaga 15.10.2015 (tlk 8,

28, 29).

- Hageja tasus 16.12.2015 kostjale arve nr 218535 alusel 4128,08 eurot (tlk 28).

- OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 11.09.2015 hageja tellimusel analüüsiakti

kütusele, mida kasutati väidetavalt kostja traktoris kõrgsurvepumba purunemise ajal (tlk 27).

Akti kohaselt vastas kütus kehtestatud nõuetele.

- Hageja saatis 11.09.2015 kostja traktori kõrgsurvepumba ekspertiisi Karla Auto O.K. OÜ-

sse, kelle poolt koostati 15.09.2015 kõrgsurvepumba seisukorra tehniline akt (tlk 7). Selle akti

järgi põhjustas pumba purunemise traktoris kasutatud ebakvaliteetne kütus.

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

20. Hageja esitas käesolevas asjas kostja vastu lepingu täitmise nõude, nõudes poolte

vahel sõlmitud müügilepingu järgse ostusumma tasumist. Kostja keeldus ostusumma

tasumisest, väites, et hagejalt ostetud kõrgsurvepump oli puudustega. Kostja väidete

järgi nähtub müügiobjekti ehk kõrgsurvepumba lepingutingimustele mittevastavus

sellest, et pump purunes juba 8 päeva pärast selle traktorile paigaldamist.

21. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 27.08.2015 kostja traktorile paigaldatud

kõrgsurvepump vastas lepingu tingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale

üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi

lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi

ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei

sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju

tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus

ilmneb hiljem. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse

täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.

22. Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu objektiks olev pump pidi vastama

keskmisele kvaliteedile, st tema tööiga pidi nõuetekohase ekspluatatsiooni korral

olema tunduvalt pikem kui umbes 10 päeva paigaldamisest. Nagu eespool esile

toodud puudub vaidlus ka selles, et pumba suhtes kehtis selle purunemisel

müügigarantii. VÕS § 230 lg 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik

asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Seega oli käesolevas asjas hageja

kohustus tõendada, et pumba purunemise põhjustas selle mittenõuetekohane

kasutamine, mille tõttu müügigarantii ei kehti.

23. Maakohtu arvates ei leidnud käesolevas asjas tõendamist, et kostja oleks traktoris

kasutanud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 11.09.2015 ebakvaliteetset kütust, mis

põhjustas pumba purunemise ning tõendamist leidis see, et kostja traktorile paigaldati

hageja poolt 27.08.2015 ebakvaliteetne kõrgsurvepump.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille järgi saab järeldada pumba

mittevastavust lepingutingimustele sellest, et pump purunes, ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud poolte kõikide

väidetega ning on hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti.

25. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide maakohtule selles, et maakohus

tuvastas valesti poolte vahel vaidluse puudumise selles, et OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus poolt teostati analüüs kütusele, mida kasutati traktoris

pumba purunemise ajal (otsuse p 13). Asja materjalidest nähtub, et hageja pole kunagi

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

õigeks võtnud seda, et kütuseproov, mille vastavust nõuetele asjatundja OÜ-u Eesti

Keskkonnauuringute Keskus poolt hinnati, võeti traktori kütusepaagist. Hageja on

menetluses korduvalt toonud esile, et kütuseproov võeti traktori kõrval olevast

kanistrist ning traktori kütusepaagist ei saanud kütuseproovi võtta, sest kütusepaak oli

tühjaks lastud. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates OÜ Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse analüüsiakt, mille järgi kütuse proov vastas standardis EVS-EN

590:2013+NA:2014 ja Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 17.03.2010 määruses

nr 16 kehtestatud nõuetele (tlk 27) veenvaks tõendiks selle kohta, et kõrgsurvepump

ei purunenud mootoris ebakvaliteetse kütuse kasutamise tõttu.

26. Asjas on esitatud asjatundja arvamus (tlk 9-11), mille järgi purunes kõrgsurvepump

seetõttu, et seda on läbinud ebakvaliteetne, kleepuvaid ja/või abrasiivseid osakesi

sisaldav kütus. Teisi tõendeid, millest nähtuks pumba purunemise põhjus asjas

esitatud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjatundja Karla

Auto O.K. OÜ arvamus ei ole tõendina veenev, kuna pumba purunemise põhjus on

tuvastatud visuaalse vaatluse teel. Maakohus ei ole esile toonud ega põhjendanud, et

pumba riket saaks (või peaks tuvastama) tuvastada mingil muul viisil. Kostja on

esitanud väite, et Karla Auto O.K. OÜ poolt antud arvamust ei saa arvestada, kuna

arvamus telliti hageja poolt ja võib olla seetõttu moonutatud sisuga. Ringkonnakohus

leiab, et kostja on oma väite, et Karla Auto O.K. OÜ antud arvamus on moonutatud,

jätnud tõendamata.

27. Hageja tõendas ka asjas esitatud arvetega (tlk 39-40), mis langevad asjaliselt kokku

pumpade paigaldamisega, et kostja jaoks telliti uued pumbad ning seega ei saanud

purunenud pump olla kasutatud nagu väitis kostja.

28. Arvestades asjas esitatud poolte väiteid ja tõendeid, eelkõige OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti, mille järgi kütuse proov vastas nõuetele,

kostja seadusliku esindaja vande alla antud seletusi, et analüüsiks antud proov pärines

traktori paagist, asjas esitatud kütuse ostukviitungeid ning Karla Auto O.K. OÜ

arvamust pumba purunemise kohta, leiab ringkonnakohus, et kõige veenvam tõend

pumba purunemise kohta on asjatundja Karla Auto O.K. OÜ arvamus.

29. Kostja leiab, et kuna 11.09.2015 tööde teostamise aktis on märgitud, et pump koos

kütte prooviga on saadetud ekspertiisi ja klient tasub töö eest üksnes juhul, kui

tuvastatakse probleem küttega, siis tulenevalt OÜ-u Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse analüüsiaktis väljendatust ei pea kostja purunenud pumba eest tasuma.

Sisuliselt tõlgendab kostja seega müügigarantiid selliselt, et garantii ei kehti vaid

juhul, kui tuvastatakse kütuse mittevastavus nõuetele.

30. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kostja on tööde

teostamise aktis (tlk 29) väljendatut moonutanud. Nimetatud akti kohaselt:“ Rikkena

tuvastati kütusesüsteemi viga. Pump saadeti ekspertiisi koos kütte prooviga. Kui

tuvastatakse, et kütte probleem, siis maksab klient töö kui ka kilomeetrid“. Kuna

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420

aktist nähtuvalt saadeti ekspertiisi nii purunenud pump, kui ka kütusepoov, siis ei saa

ringkonnakohtu arvates avaldatut tõlgendada nii, et hoolimata pumba purunemise

põhjusest kehtib garantii, kui tuvastaks kütuse vastavus nõuetele. Eeltoodu alusel

asub ringkonnakohus seisukohale, et hageja on tõendanud, et pumba purunemise

põhjustas selle mittenõuetekohane kasutamine, mille tõttu müügigarantii ei kehti

31. Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 järgi on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % päevas kuni arve tasumiseni. Hageja nõuab

kostjalt viivist fikseeritud summas ja on seda võrreldes tegeliku viivisearvestusega

vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud juhindudes VÕS §

113 lg-s 1 sätestatust.

32. Kostja ei vaidlusta, et kohtueelselt on hageja nõuet tema soovil nõudnud kostjalt sisse

Intrum Justita AS. Nimetatud nõudekirjad on esitatud ka asja materjalide juurde (tlk

13-14). Seega tuleb rahuldada hageja nõue 40 eurot VÕS § 1131 lg 1 alusel.

33. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus

34. Kuna lõpptulemusena hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad maa- ja

ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-11420