2-18-8824/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Näncy-Marita Maltseva Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8824 Tsiviilasi O V hagi H E vastu kostja kohustamiseks hagejale nõusoleku andmiseks pensioniõigusliku staaži arvestamisel lapse olemasolu arvesse võtmiseks ja soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks Tsiviilasja hind

1 750 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O V (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: Vahur Kõlvart, e-post: xxx Kostja: H E (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx, e-post: xxx Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada kostja H E kohustus anda hagejale O V RPKS § 24 lg-s 7 nimetatud nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni kasutamiseks (RPKS § 28 lg 2 p 12) ning vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 asendada kostja H E nõusolek kohtulahendiga.

3. Jätta menetluskulud kostja H E kanda.

4. Välja mõista kostjalt H E hageja O V kasuks menetluskuludena 293 eurot, mis tuleb kanda hageja O V arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is.

5. Välja mõista kostjalt H E hageja O V kasuks viivis menetluskulude 293 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

6. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis hagi õigeks 21.08.2018.a kohtule saadetud vastuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 29.08.2018.a menetlusdokumendis määras kohus pooltele tähtaja menetluskulude jaotuse kohta seisukoha esitamiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. 06.09.2018.a esitas hageja kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja seisukoha menetluskulude jaotusele.

Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot ning kohtuvälised kulud (sh õigusabikulud) summas 68 eurot. Kostjale on 29.08.2018.a kohtunõue kätte toimetatud, kuid kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 06.09.2018.a menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et on kohtueelselt pöördunud nõudega kostja poole, kuid kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. 21.08.2018.a menetlusdokumendis on kostja kinnitanud, et hageja on kohtueelselt kostja poole pöördunud, kuid kostja hinnangul ei ole hageja arusaadavalt talle selgitanud, mille jaoks ta nõusolekut soovib.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on kostjat kohtueelselt nõudest teavitanud, andes sellega kostjale võimaluse kohtueelselt nõue rahuldada ning kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Kostja on oma käitumisega andnud ka põhjust hagi esitamiseks. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 ja TsMS § 162 lg-st 1 kostja kanda. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka kohtuväliste kulude (sh õigusabikulu) näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 293 eurot.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik