Legislator Case Law & Legislation
1-16-9766/112 AI generated

1-16-9766/112 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-9766/112
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-16-9766/112 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
inadequate medical assessment flawed psychiatric report medical case of hardship insufficient medical evaluation insufficient medical assessment deficient medical expertise
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9766 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. augusti ja 6. septembri 2018. a määrustele Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pille-Birgit Kirss, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrus, millega maakohus jättis Pille-

Birgit Kirsi määruskaebuse 14. augusti 2018. a määrusele läbi vaatamata. 2. Jätta Pille-Birgit Kirsi määruskaebus 14. augusti 2018. a määrusele läbi vaatamata.

3. Jätta rahuldamata Pille-Birgit Kirsi määruskaebus Tartu Maakohtu 6. septembri 2018.

a määrusele.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 24. novembri 2018. a määrusega anti Pille-Birgit Kirss kohtu alla süüdistatuna KarS § 2681 lg 1 järgi.

2. Tartu Maakohtu 11. juuni 2018. a määrusega rahuldati ringkonnaprokuratuuri taotlus süüdistatavale Pille-Birgit Kirsile kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi teostamiseks.

3. Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a määrusega rahuldati ringkonnaprokuratuuri taotlus ja süüdistatavale Pille-Birgit Kirsile määrati kohtupsühhiaatriline ekspertiis.

4. Pille-Birgit Kirss vaidlustas Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a määruse 24. augustil 2018. Ta taotles tühistada Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a määrus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramise kohta. Kaebaja leiab, et kohus on määranud ekspertiisi kergekäeliselt ja põhjendamatult ning määruskaebuse esitaja inimväärikust alandavalt. Pille-Birgit Kirss leiab, et kuna ekspertiisiga rikutakse tema põhiõigusi (piiratakse kehalist puutumatust ja alandatakse eneseväärikust), on määruskaebuse esitamine põhjendatud. Ekspertiisi määramiseks peaksid esinema meditsiinilised näidustused. Praegu on ekspertiis määratud vaid kirja tõttu, milles Pille-Birgit Kirss teavitab kohut,

2 et ei saa istungil osaleda füüsilise tervise tõttu. Tervisliku olukorra tõttu kohtuistungile ilmumata jätmine ei saa olla põhjuseks psühhiaatrilise ekspertiisi teostamiseks. Kohus on juba määranud terviseekspertiisi, mille teostamine on pooleli. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramine jääb arusaamatuks. Kohus on ületanud volitusi ja venitab kohtuasja menetlemist.

5. Tartu Maakohtu kohtuniku 28. augusti 2018. a kirjaga vastati Pille-Birgit Kirsile, et tema kaebust ei käsitleta määruskaebusena, kuna vastavalt KrMS § 385 p-le 22 ei ole ekspertiisimäärus edasikaevatav.

6. 5. septembril 2018. a esitas Pille-Birgit Kirss maakohtule taotluse, milles palus lahendada määruskaebus seaduses ettenähtud kujul.

7. Tartu Maakohus tegi 6. septembril 2018. a määruse, millega jättis Pille-Birgit Kirsi määruskaebuse 14. augusti 2018. a määrusele läbi vaatamata. Kohus märkis, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 22 ei saa ekspertiisimäärusele määruskaebust esitada.

8. Ühtlasi edastas maakohus Pille-Birgit Kirsi määruskaebuse läbi vaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Pille-Birgit Kirss esitas määruskaebuse ka Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrusele, mille maakohus edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuses palutakse tühistada Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrus ja vaadata määruskaebus ekspertiisi määramise peale sisuliselt läbi, tühistades ekspertiisimäärus.

Määruskaebuse esitaja jääb varasemas määruskaebuses toodud seisukohtade juurde ja palub võimaldada kaebeõigus ekspertiisimäärusele. Kõrgema astme kohtutel peaks olema võimalus kontrollida, kas I astme kohus määrab ekspertiise põhjendatult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

10. KrMS § 389 järgi on I astme kohtul määruskaebuse läbivaatamisel võimalik toimida kahel viisil: esiteks, lugedes vaidlustatud kohtumääruse põhjendatuks, tühistada see oma määrusega ja teha vajadusel uus määrus või edastada määruskaebus viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Maakohus, asudes ise lahendama määruskaebust, mille ta on lugenud põhjendamatuks, eksis KrMS § 389 lg 4 vastu. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrus, millega maakohus jättis Pille-Birgit Kirsi määruskaebuse 14. augusti 2018. a määrusele läbi vaatamata, tuleb juhindudes KrMS § 390 ja KrMS § 339 lg-st 2 tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

11. Eeltoodule vaatamata leiab ringkonnakohus, et Pille-Birgit Kirsi määruskaebus Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrusele tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 383 järgi võib määruskaebusega vaidlustada I astme kohtumenetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. Kohtumääruse, mida ei saa määruskaebusega vaidlustada, võib vaidlustada kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis. Maakohus on määruse edasikaebekorras õigesti märkinud, et ekspertiisimäärus ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. Seetõttu on selle vaidlustamine KrMS § 383 lg 1 järgi määruskaebusega välistatud. Õiguskirjanduses on märgitud, et ekspertiisimääruse eraldi vaidlustamist on piiratud põhjusel, et sellel ei ole vahetut mõju menetlusosaliste õiguspositsioonile, samuti takistaks edasikaebeõiguse andmine tarbetult menetluse jätkamist (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. P. Pikamäe 2012, lk 881). Kuna maakohtu määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav, ei analüüsi ringkonnakohus Pille-Birgit Kirsi määruskaebuse sisulisi väiteid.

3 12. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades KrMS § 390 sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust. KrMS § 385 p 22 järgi puudub Pille-Birgit Kirsil määruskaebuse esitamise õigus Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrusele. Seetõttu tuleb jätta tema määruskaebus läbi vaatamata ja see esitajale tagastada.

13. Seoses Tartu Maakohtu 14. augusti 2018. a määruse tühistamise ja Pille-Birgit Kirsi määruskaebuse läbi vaatamata jätmisega ringkonnakohtu poolt, tuleb jätta rahuldamata ka tema määruskaebus Tartu Maakohtu 6. septembri 2018. a määrusele, milles palutakse tühistada vaidlustatud määrus ja vaadata määruskaebus ekspertiisi määramise peale sisuliselt läbi ning see tühistada.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas