2-17-3897/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3897

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise saamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

CC apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Hageja I osas 1 258.74 eurot

Hageja II osas 1 017.45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I (vastustaja I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (vastustaja II) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate (vastustajate) seaduslik esindaja AA ja lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar

Kostja (apellant) CC (Norra isikukood XXXXXXXXXXX);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Kohtuistungi toimumise aeg

5. september 2018. a

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. a otsus osas, millega maakohus

mõistis CC-lt välja elatise XX kasuks perioodi eest 10.03.2017 kuni 31.08.2017

139.77 eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.12.2017 117.50

eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus

ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid

mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. a otsus osas, millega maakohus

mõistis CC-lt välja elatise YY kasuks perioodi eest 10.03.2017 kuni 31.08.2017

127.65 eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.12.2017 121.65

eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus

ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni YY täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid

2(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1.

Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

4.2.

Välja mõista CC-lt elatis XX kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017

kuni 31.08.2017 summas 139.77 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017

summas 117.50 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja

alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni XX

täisealiseks saamiseni.

4.3.

Välja mõista CC-lt elatis YY kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017

kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017

summas 121.65 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja

alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni YY

täisealiseks saamiseni.

4.4.

Käesoleva kohtuotsuse alusel väljamõistetud hagejate igakuine elatis tuleb

kohtuotsuse jõustumisel kanda iga kuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks

hagejate

seadusliku

esindaja

AA

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Kohtuotsuse

jõustumise

hetkeks

maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse

jõustumist AA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-17-

3897”.

4.5.

Jätta rahuldamata XX hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest alates

10.03.2016 kuni 09.03.2017 summas 4742.40 eurot ja YY hagi tagasiulatuva

elatise nõudes perioodi eest alates 10.03.2016 kuni 09.03.2017 summas

4544.39 eurot.

4.6.

Jätta rahuldamata hagejate taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks ja kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

5. Poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II, koos hagejad) esitasid 10.03.2017 kohtule hagiavalduse,

mida täpsustasid 29.09.2017 menetlusdokumendiga, CC (kostja) vastu elatise saamiseks.

3(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

Hagiavalduse kohaselt taotlesid hagejad mõista kostjalt välja elatise:

1) alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 439.86 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja I

18-aastaseks saamiseni summas 388.43 eurot ning tagasiulatuvalt alates 10.03.2016-

09.03.2017 summas 4742.40 eurot;

2) alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 413.05 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja II

18-aastaseks saamiseni summas 418.89 eurot ning tagasiulatuvalt alates 10.03.2016-

09.03.2017 summas 4544.39 eurot.

2. Hagejad elavad emale kuuluvas korteris LLL. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus

hagejatel on kasutamiseks oma tuba. Korteri kasutamisega seonduvalt tuleb kanda igakuiselt

järgmisi kulusid: korteriühistule tasutavad maksed, kindlustus, elekter, kulutused internetile,

kulud seoses korteri varustamisega vee, kanalisatsiooni, kütte jm eluks vajalikuga. Hagejate

elukohaga analoogse korteri üürihind on minimaalselt 450 eurot, mis teeb kummagi lapse

igakuiseks kasutuseeliseks 150 eurot (450/3). Kuna internetti kasutavad kodus ainult hagejad

(hagejate emal on mobiilne internet oma telefonis), siis on interneti arved jagatud laste vahel

(24/2). Hagejate keskmine toidukulu kuus on arvestatud ca 100 eurot. Seejuures tuleb arvestada,

et sellises suuruses on laste toidukulu eelkõige ajal, kui nad käivad lasteaias/koolis, kus nad

saavad süüa. Koolivaheaegadel ja suveperioodil on laste toidukulu ca 150 eurot kuus lapse kohta

(s.o ca 5 eurot lapse kohta päevas). See tähendab, et arvestades aastast perioodi, on hageja I

toidukulu 9x100+3x150 = 1350/12 = ca 112 eurot kuus. Transport on kulu, mis kaasneb laste

ema poolt laste arsti juurde ja erinevatesse huviringidesse või meelelahutuskohtadesse viies.

Laste emal tuleb iga kuu sõidutada lapsi kokku minimaalselt 511 km. Hagejate ema kasutab

sõidukit Peugeot 301, mille keskmine kütusekulu linna sõidul on 9 l/100 km kohta, mis tähendab,

et igakuine kütusekulu on minimaalselt 46 liitrit (kütuse hind on 1.229 eurot/l) ehk ca 56 eurot.

See kulu on mõlema lapse peale ühine, ehk hageja I osa sellest on 28 eurot ja hageja II osa 28

eurot. Tervishoiu- ja hügieeni puhul tuleb pidada mõistlikuks kulus 20 eurot kuus. Riiete ja

jalanõude kulu lapse kohta on ca 50 eurot kuus. Lasteaias ja koolis käimisega kaasnevad

lisakulud, nt õpilaspiletid, klassipilt, ekskursioonid jms. klassijuhatajale lilled, klassiraha 25

eurot, ekskursioonid jms. Suurt osa lasteaia/kooliga kaasnevatest kuludest ei ole võimalik

tõendada, kuna arveldamine toimub sularahas. Samas on tegemist üldteada kuludega, mis

lasteaias/ koolis käimisega kaasnevad.

3. Laste osalemine erinevates huvialaringides on nende edasise tuleviku parimates huvides.

Lisaks tuleb antud juhul arvestada seda, et kuna lapsed on saanud isa poolse väärkohtlemise

osaliseks, siis on laste psüühika ja ravi seisukohalt oluline pakkuda neile aktiivset tegevust, sh

teraapilisi tegevusi (nagu nt ratsutamiseteraapia), mis aitab neil muuhulgas nendega juhtunut

unustada ja eluga edasi minna. Kuna ratsutamisteraapia on väga kallis (1 kord on 30 eurot), siis

jagavad lapsed hetkel seda 1 korda omavahel. Alternatiivselt saab hobuteraapiat käsitleda laste

tervisekuluna. Käesoleval ajal käib hageja I iluuisutamises, ratsutamisteraapias. Hageja II käib

iluuisutamises, võistlustantsus, inglise keeles, robootikas, ratsutamisteraapias. Hagejad leiavad,

et selline kulu laste võimete ja silmaringi arendamise ning tervise seisukohalt on igati

põhjendatud. Võistlustants, inglise keele, robootika ringid/tunnid toimuvad 9 kuud aastas,

iluuisutamine 10 kuud ja ratsutamisteraapia 12 kuud aastas. Iluuisutamises käivad lapsed alates

10.2015; võistlustantsus, inglise keeles ja robootikas käivad lapsed alates 10.2016;

ratsutamisteraapias alates 09.2016. Iluuisutamise trenniga kaasneva kulu osas selgitavad hagejad,

et kuna nad on selles väga andekad ja käivad võistlustel, siis tuleb neil võtta lisatrenne

(lisatrennide arv varieerub ja sõltub ka võistlustest). Ühe lisatrenni kulu on jäähalli kasutamise

pääse lapsele (3,5 eurot kord) ja treenerile (5 eurot kord), mis teeb lisakuluks lapse kohta kuus

keskmiselt 34.42 eurot.

4. On üldteada, et lastele tuleb osta mänguasju, raamatuid jms. Hagejate hinnangul on need

kulud tavapäraseks ja põhjendatud osaks iga lapse kasvamises ja lapsepõlvest. Meelalahutuse ja

4(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

vaba aja kulud on seotud lastele meelelahutuse pakkumisega (sõprade sünnipäevade kingitused,

restoranid/kohvikud, kino, muuseumid, veekeskused, reisimine) ja hagejate enda sünnipäevade

korraldamisega seonduvate kuludega. Lisaks käivad lapsed regulaarselt 1 kord nädalas XXX

ujumas. Lisaks sellele käivad lapsed reisimas. Tegemist on laste silmaringi avardamise ning

sotsiaalsete oskuste arendamise aspektist. Igakuine keskmine kulu on cà 50 eurot lapse kohta.

5. Kostja ei ole täitnud hagiavalduse esitamisele eelnevalt oma ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine ka tagasiulatuvalt 1 aasta

eest enne hagiavalduse esitamist (s.o periood 10.03.2016-09.03.2017).

Kostja vastuväited hagile

6. Kostja vaidles hagile sellele täies ulatuses vastu. Kostja taotleb jätta hagiavaldus läbi

vaatamata, kuivõrd hagejate seaduslik esindaja on juba laste elatise kuni laste täiskasvanuks

saamiseni kätte saanud. Alternatiivselt jätta hagiavaldus rahuldamata põhjusel, et hagiavaldusest

ei selgu laste tegelike vajadust suurus, mistõttu ei ole ebaselge hagi alusel võimalik seda

rahuldada.

7. Elatise nõude suurus on mõistlikust olukorrast märgatavalt kõrgem. On vähe usutav ning

tõendamata asjaolu, millistest vahenditest on ema kõiki neid kulusid kandnud, kui oma hagejate

seisukoha kohaselt on ema neto sissetulekuks üksnes 340 eurot kuus. Selle kohaselt kuluks laste

ülalpidamisele 4,7 kordne ema netosissetulek, ema kuludest siis veel rääkimata. Ainuüksi väide,

et tegemist on Norra säästude või laste emapoolselt vanaisalt saadud rahaga, on paljasõnaline

ning tõendamata. Lisaks on vähe usutav, et laste vanaisa on suutnud lapsi nii suures ulatuses

üleval pidada. Sellises mahus treeningud ning kursused nii väikeste laste puhul, kes vajavad

kõikjale lapsevanema transporti, ei ole lihtsalt eluliselt võimalikud või kui isegi on, siis on lastele

liialt koormav. Ema poolt esitatud väidetest jääb mulje justkui käiks lapsed nädalas rohkem kui

7 korda iluuisutamise treeningutel (6 x tavatreening, millele lisanduvad lisatreeningud treeneri

ning üksinda). Lisaks iluuisutamisele tegelevat lapsed veel ka väidetavalt iganädalaselt

võistlustantsu, ujumise ning ratsutamisega, millele lisanduvad veel ka iganädalase inglise keele

ning robootika ringid ja psühholoogi vastuvõtt. Seda treeningkava ning huviringe / psühholoogi

vastuvõtte arvestades jääb vaid imestada, kus kohast võtavad lapsed selle energia, et seda kõike

teha ning millal nad õpivad ja magavad. Väidetavalt käivad lapsed veel ka kinos ja muudel

ühiskondlikel üritustel, reisidest välismaale rääkimata. Samuti tõusetub küsimus, kuidas on see

logistiliselt võimalik ehk siis ema peab lapsi igapäevaselt pidevalt autoga vedama erinevate

treeningute vahel (Veskimetsa, Tondiraba ning Tabasalu vahet, elades ise samal ajal Lasnamäel

XXX).

8. Mõistlikud kulud lapse kasvatamiseks ja lapse tavalise elusaad on seotud sellega, milline

on tema vanemate varaline seis. Seega ei oma käesoleva elatisnõude lahendamisel mingit tähtsust

see, et laste ema sissetulek oli kunagi suurem või et vanaisa tegi lastele kingitusi. Laste ema soov

elada kordades paremini, kui sissetulekud võimaldavad, ei ole elatise suuruse määramise aluseks.

9. Laste ema pangakonto väljavõttest nähtub, et laste vaba aja kuludeks on olnud keskmiselt

119.08 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole selline kulu põhjendatud ega reaalselt isegi võimalik.

Nimelt käivad lapsed erinevates trennides ja huvialaringides. Olukorras, kus kumbki hageja

sisustab oma vaba aega, käies väidetavalt korraga viies huviringis, ei ole põhjendatud veel

täiendava 119.08 euro kulutamine vabale ajale. See ei ole isegi reaalselt võimalik, kuna trennid

ja muud ringid ise sisustavad kõik laste vaba aja. Ka ei ole hagejad tõendanud, et vajavad

jätkuvalt ratsutamisteraapiat. Lisaks eeltoodule nähtub ema konto väljavõttest ning on teada

tõsiasi, et emale makstakse laste toetust 100 eurot kuus, mida ema laste kuludest maha arvestanud

ei ole. Juhul, kui kohus peaks elatise nõude mingis osas rahuldama, siis tuleks eelkõige laste

tegelikest ja vajalikest kuludest maha lahutama lastetoetuse 100 eurot kuus.

5(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

10. Tagasiulatuva elatise nõue on täielikult tõendamata ja selle koosseis on saadud valele

tuginedes.

Esimese astme kohtu otsus

11. Maakohtu 06.02.2018 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt, mõisteti välja kostjalt

elatis hageja I kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 389.86

eurot kuus, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 338.43 eurot kuus ja alates 01.01.2018

kuni hageja I 18-aastaseks saamiseni summas 333.43 eurot kuus. Lisaks mõistis kohus kostjalt

välja elatise hageja II kasuks tema ülalpidamiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas

363.05 eurot kuus, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 368.89 eurot kuus ja alates

01.01.2018 kuni hageja II 18-aastaseks saamiseni summas 363.89 eurot kuus. Kohus jättis

rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest alates 10.03.2016 kuni 09.03.2017

summas 4742.40 eurot ja summas 4544.39 eurot. Samuti jättis kohus rahuldamata hagejate

taotluse kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

12. Kohus nõustub hagejatega, et hagejate põhjendatud vajaduse kindlaksmääramisel ning

selle pinnalt elatise suuruse üle otsustamisel tuleks lähtuda hagejate tavalisest elulaadist ning

mõistlikest ja põhjendatud kulutustest nende ülalpidamisele ja kasvatamisele. Kohus leiab, et

hagejad on oma igakuiseid kulutusi piisava põhjalikkuse ja detailsusega põhistanud ning

tõendanud. Hagejad on esitanud laste ülalpidamiskulude kohta erinevate perioodide lõikes

tõendeid kokku mitmesajal leheküljel. Kostja on nende tõendite osas piirdunud peamiselt

üldsõnaliste vastuväitega.

13. Kohus nõustub hagejatega, et toidukulusid, hügieenikulusid ja laste taskuraha ei ole vaja

tõendada, kuna üldtuntud asjaolu on, et elamiseks on vaja toitu, samuti vajab laps tänapäeva Eesti

ühiskonnas hügieenitarbeid ja võimalusel ka taskuraha. Kohtu hinnangul on hagejate näidatud

toidukulud ca 100 eurot kuus lapse kohta, hügieeni ja tervishoiukulud 20 eurot kuus lapse kohta

ning taskuraha 10 eurot kuus lapse kohta põhjendatud ja mõistlikud.

14. Kohus nõustub hagejatega, et ekslik on kostja arusaam, et kuna hagejate elukohaks olev

korter kuulub hagejate emale ning seda ei üürita, siis ei ole kasutuseelist võimalik laste

ülalpidamiskulude kindlaks määramisel arvestada. Kohus leiab, et asjaolu, et üks vanem annab

enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest.

Hageja tõenditest nähtub, et hagejate elukohaga analoogse korteri üürihind on minimaalselt 450

eurot, mis teeb kummagi lapse igakuiseks kasutuseeliseks 150 eurot (450/3). Kostjad ei ole

esitanud vastuväidet sellele, et hagejate elukohaga sarnaste korterite keskmine igakuine üürihind

on 450 eurot.

15. Kohtu arvates ei ole oluline käesolevas tsiviilmenetluses tuvastada, millistest vahenditest

on ema kõiki eelmainitud lastega seotud kulusid kandnud. Asjaolu, et hagejate ema tööga

seonduv sissetulek on hetkel 340 eurot, ei tähenda, et hagejate kulud ei oleks hagejate poolt

viidatud suuruses. Hagejate ema on selgitanud, et tema arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ta

teeb oma teiselt arveldusarvelt olevale arvele igakuiselt ülekandeid summas 1000 eurot (ka kostja

möönis kohtuistungil, et ema igakuises kasutuses olev summa on 1340 eurot). Lisaks on hagejad

selgitanud, et laste ema kasutab laste ülalpidamiseks oma varasemaid sääste ning laste

ülalpidamiseks annab rahalisi vahendeid ka vanaisa. Kohus ei näe kostja huvide riivet olukorras,

kus laste ema on vaatamata madalale ametlikule sissetulekule nõus ja võimeline panustama oma

laste ülalpidamisse võrdselt kostjaga. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et mõistlikud kulud

lapse kasvatamiseks ja lapse tavaline elulaad on seotud sellega, milline on tema vanemate

varaline seis. Samas ei saa kohtu arvates vanema varalise seisu hindamisel arvestada üksnes

6(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

kitsalt vanema kuupalka, vaid vanema varalist seisu ja võimet last ülal pidada tuleb hinnata

tervikuna.

16. Kohus nõustub hagejatega, et laste osalemine erinevates treeningutes ja huvialaringides

on eeldatavalt nende edasise tuleviku parimates huvides. Kuna käesoleva vaidluse ese on elatise

nõue, siis ei pea kohus võimalikuks asuda käesolevas vaidluses hindama, kas hagejate

treeningkoormus on lastele sobiv või millised täpselt on need treeningud ja teraapiad, mida

lapsed vajavad. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust

hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vaidlus puudub selles, et laste ema

on hagejate suhtes hooldusõiguslik isik, kes elab igapäevaselt koos hagejatega, on pädev hagejate

eest hoolitsema ning otsustama lastega seotud asju, sh nende treeningkoormust, huvialaringides

käimist, teraapiat jms. Kohus lähtub sellest, et laste ema on pädev tegema hagejatega seotud

valikuid mh treeningute ja teraapiate osas ning eeldatavalt lähtub ta seejuures laste parimatest

huvidest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selles, et hagejate treeningud, huviringid ja teraapiad

oleksid mõjunud halvasti nende füüsilisele või vaimsele tervisele. Kohus nõustub hagejatega, et

laste ema ja isa võimalikke vaidlusi seoses treeningute, huvialaringidega jms tuleks vajadusel

lahendada eraldi menetluses. Tegemist on hooldusõiguse teostamist käsitlevate küsimusega ning

kui kostjal on selles osas pretensioone, siis tuleb tal esitada need teises menetluses. Kohtu arvates

ei ole hagejate emale aga käesolevas menetluses etteheidetav, et ta üritab oma lapsi erinevatel

viisidel arendada ja pakkuda neile ka meelelahutust (nagu nt hagejate poolt viidatud Soome reis,

loomaaed, veekeskus jms). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagejate poolt kostjalt nõutav elatis

lähtub hagejate mõistlikest ja põhjendatud kulutustest laste ülalpidamisele ja kasvatamisele.

17. Kohus leiab, et ainuüksi tõendid kostja palgatulu kohta kinnitavad, et kostja on võimeline

hagejate poolt nõutavat jooksvat elatist tasuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus

hagejate edasiulatuva elatisenõude vähendamiseks kostja varalise seisundi või muude kohustuste

tõttu. Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hagejad.

Kostja käib tööl ja teenib jooksvat tulu.

18. Vaatamata eeltoodule väärib tähelepanu kostja vastuväide, et hagejate seaduslikule

esindajale makstakse lastetoetust, mida hagejate seaduslik esindaja laste kuludest maha

arvestanud ei ole. Vaidlus puudub selles, et hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil

kinnitanud, et ta on saanud laste eest peretoetust seni 100 eurot kuus ja alates 2018. aastast 110

eurot kuus. Kohus leiab, et kostja taotlus lastetoetuse hagejate vajalikest kuludest maha

arvestamiseks on põhjendatud, sest lastega seotud peretoetuse eesmärk on sisuliselt sama mis

elatisel: aidata katta mõistlikke kulusid laste kasvatamisel. Samas leiab kohus, et eksisteerib ka

mõjuv põhjus hagejate poolt kostjalt nõutava elatise vähendamiseks hagejate ema poolt saadavate

peretoetuste võrra. Nimelt puudub vaidlus selles, et hagejate ema on hagejate suhtes

hooldusõiguslik isik, kes elab igapäevaselt koos hagejatega ning kes on otsustanud laste senise

elulaadi, sh nende treeningkoormuse, huvialaringides käimise, teraapia jms. Kohus leiab, et

olukorras, kus laste tavaline elulaad ja sellega seotud vajalikud kulud on määratud laste ema

poolt, on õiglane arvestada laste ema poolt saadav lastetoetus täies ulatuses sellise ema poolt

määratud elulaadiga seotud laste kulutuste katteks ning vastavalt vähendada kostjalt laste kasuks

väljamõistetavat elatist. Kohus vähendab seega hagejate kasuks väljamõistetavat elatist hagejate

seadusliku esindaja poolt saadava peretoetuse võrra, jagades saadava peretoetuse võrdselt

mõlema lapse vahel ja võttes arvesse peretoetuse suurenemist alates 2018. aastast. Seega kuni

2017. aasta lõpuni vähendab kohus hagejate kasuks väljamõistetavat elatist summas 50 eurot

mõlema lapse kohta ja alates 2018. aastast vähendab kohus väljamõistetavat elatist summas 55

eurot mõlema lapse kohta (sest kuni 2017. a lõpuni oli hagejatega seotud peretoetus summas 100

eurot ja alates 2018. a 110 eurot).

Apellatsioonkaebus

7(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

19. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust

ulatuses, milles on elatis välja mõistetud üle seaduses sätestatud miinimummäära ning millega

kohus mõistis elatise välja alates hagiavalduse esitamisest. Kostja nõustub elatise

väljamõistmisega alates 15.01.2018 mõlema lapse osas pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alamääras kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes on kohus konkreetsete kulude suuruse

põhjendatuseni jõudnud. Kostja ei vaidle toidukulu, hügieeni ja tervishoiukulude suurusele

vastu, kuid muude kulude suuruse osas ei ole kohus põhjendanud oma seisukohti. Kostja

rõhutab, et ka taskuraha ei kuulu elatise koosseisu.

Kohus on jätnud laste esmavajadused välja selgitamata. Näiteks see, et ema soovib lapsi panna

trennidesse, milliste sagedus on suurem, kui nädalas päevi on, ei tähenda, et need treeningud

kuuluksid ka laste esmavajaduste sisse. Kohus on lähtunud ema märgitud summadest,

analüüsimata, kas kõik need kulutused on ka esmavajalikud.

Kohus ei ole analüüsinud, kas kõik märgitud kulutused on ka tõendatud, sh on oluline, et peale

tõendatusse oleks need ka põhjendatud. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et hagejad vajavad

millekski ravi, mida siis väidetavalt ravitakse peale psühholoogi juures käimist veel

ratsutamisteraapiaga. Isegi kui leiab tõendatust, et nad vajavad ravi, siis lisaks ei ole

põhjendatud, miks just kallist ratsutamisteraapiat arvestades, et Eestis on meditsiinilised

teenused tasuta. Samuti ei ole usutav ja põhjendatud, et väidetav ravivajadus kestab kuni nende

täisealiseks saamiseni. Maakohus ei ole analüüsinud kütusekulu vajalikkust, millisele on kostja

vastu vaielnud. Mänguasjadele, raamatutele, koolitarvetele ja mööblile on kohus pidanud

põhjendatuks 50 euro suurust summat, kuid puuduvad kohtu hinnangud nimetatud summa

suuruse põhjendatusele, sh kas see on ka tõendatud. Ka vaba aja kulude suuruse põhjendatus on

kohtu poolt hindamata.

Kostja hinnangul ei ole lisaks tõendatud kasutuseelise kulud. Kuna lapsed elavad ühes toas, ei

ole põhjendatud jagada korteri kulusid kolmeks, vaid vastavalt kasutuses oleva pinna suurusele,

st 450/4. Laste ema on sidunud eluasemekulud laenulepinguga, millise kohaselt on laenulepingu

igakuiseks makseks umbes 230 eurot. Samas on kohus välja mõistnud kostjalt eluasemekulude

hüvitamiseks 300 eurot, mis toob kaasa aga alusetu rikastumise, kuna pole arvestatud, et kulusid

peavad tasuma mõlemad vanemad võrdses osas. Ka kommunaalkulude osas ei ole kohus

arvestanud hagejate kasutuses oleva pinnaga, vaid jaganud need kolmeks põhjendamata miks.

Samuti tekib mastaabisääst, millega kohus ei ole arvestanud. Uisutamise trennide kulutused ei

ole tõendatud, kuna ei klapi esitatud kontoväljavõtetega ja ema väidetega. Lisaks on kulutused

tehtud hommikupoolsetel aegadel, mil lapsed on lasteaias. Mitmetel kuluarvetel on märgitud

vanuseks +16, mis samuti ei klapi laste vanusega. Arusaamatu on, miks on esitatud täiendavaid

kuluarveid väidetavast uisutamas käimisest, kui need peaksid sisalduma õppemaksus, mille eest

on ka esitatud kuluarved. Samuti nähtub arvetest, et need on soetatud ettemakstud tundide eest,

mistõttu ei saa neid vaid ühe kuu tasude sisse arvestada. Kostja on korduvalt seadnud kahtluse

alla esitatud arvete õigsuse, kuid kohus ei ole seda analüüsinud. Ujumisele tehtud kulutused ei

ühti hagiavalduses välja toodud asjaoludega, ei summades ega ajaliselt. Samuti ei ole usutav, et

laste ema ei kasuta ei interneti ega vaata telekakat. Riietele ja jalanõudele märgitud kulutused on

ülepaisutatud ja tõendamata. Ei ole eluliselt usutav igakuine 50 eurone kulu lapse kohta,

arvestades sealjuures, et üks laps kannab teise lapse väikseks jäänud riideid. Kostja on korduvalt

viidanud asjaolude ja tõendite vastuolulisusele, kuid kohus ei ole nendega arvestanud.

Kohus ei ole välja selgitanud hagejate tavalist elulaadi ning nende seadusliku esindaja varalist

seisu. Tõendamata on, et ka laste ema suudab panustada sellises ulatuses laste ülevalpidamisse.

Säästude ja vanaisa aitamise kohta tõendid puuduvad. Samas ei saa ka elatist välja mõista vaid

säästude ja vanaisa aitamise alusel, kuna kohustus lapsi üleval pidada jätkub ka peale nimetatud

8(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

asjaolude võimalikku äralangemist. Kostja viitab, et kuna vanematel on endiselt ühine

hooldusõigus laste huviringide ja vaba aja veetmise otsustamise osas, kuid temaga nende

otsustamise osas arvestatud ei ole, siis ei saa panna kostjale kohustust tasuda hagejate ema

valitud kallite huviringide eest. Kuna vanemate sissetulek on väiksem, kui Eesti keskmine, siis

on põhjendamatu välja mõista elatist suuremas ulatuses, kui miinimummääras, mis praktika

kohaselt katab keskmise pere lapse kulud.

Elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest on põhjendamatu, kuna kostja on

selgitanud, et tema alusetu kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, on see vabandatav. Kostja leiab,

et alates 15.01.2018 on elatise väljamõistmine põhjendatud, sest selles ajast omab kostja

sissetulekut.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade

juurde. Kuna kostja on alles apellatsioonkaebuses hakanud esitama põhjalikumaid vastuväiteid,

siis paluvad hagejad jätta need arvestamata, mida ei ole varasemas menetluses esitatud. Lisaks

märgivad hagejad, ei maakohus on niigi teinud otsuses arvutusvea peretoetuse mahaarvamise

osas, mille tõttu on elatiste suurused 27 ja 28 eurot väiksemad. Seega, isegi juhul, kui

ringkonnakohus peaks leidma, et elatiste suurused kuuluvad vähendamisele, tuleks sellega

arvestada.

Ringkonnakohtu seisukoht

21. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega ning kuulanud

pooled ära kohtuistungil, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osaliselt osas, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise hageja I kasuks perioodi eest

10.03.2017 kuni 31.08.2017 139.77 eurot kuus ületavas osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni

31.12.2017 117.50 eurot kuus ületavas osas, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus

ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid mitte

vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ületavas

osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, millega kohus mõistis kostjalt välja

elatise hageja II kasuks perioodi eest 10.03.2017 kuni 31.08.2017 127.65 eurot kuus ületavas

osas, perioodi eest 01.09.2017 kuni 31.12.2017 121.65 eurot kuus ületavas osas, alates

01.01.2018 kuni 12.01.2018 125 eurot kuus ületavas osas ja alates 13.01.2018 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäärast kuus ületavas osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse,

millega rahuldab hagi osaliselt ning määrab kostjalt välja mõista elatis hageja I kasuks alates

10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 139.77 eurot, alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas

117.50 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja alates 13.01.2018 summas

250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas rahuldatakse hagi elatise

väljamõistmiseks alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot, alates 01.09.2017

kuni 31.12.2017 summas 121.65 eurot, alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot ja

alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud

kuupalga

alammäärast

kuus

kuni

hageja

II

täisealiseks

saamiseni.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.

22. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna

maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hagejate tagasiulatuv elatisenõue

rahuldamata, on otsus selles osas jõustunud.

9(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

23. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi kostja maakohtu menetluses esitatud vastuväited ei

ole nii üksikasjalikud kui apellatsioonkaebuses, on antud vastuväited maakohtus siiski esitatud

(vt nt 30.10.2017 menetlusdokument, tl 1-10, II kd) ning tegemist ei ole TsMS § 652 lg 4 mõttes

uute asjaoludega. Seetõttu ei ole põhjendatud hagejate taotlus jätta kostja apellatsioonkaebuse

väited tähelepanuta osas, milles kostja on maakohtus esitatud vastuväiteid täpsustanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, sest ei ole

hinnanud asjas esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatuga. Seetõttu ei ole

maakohtu otsus ka nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud.

24. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui lapse vajadused on miinimumist

suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha

(vt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast

suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapsele kuluvate

vajaduste rahuldamiseks. Seega tuleb hinnata, kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid

ning kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud.

25. Apellatsioonkaebuses on kostja nõustunud toidukulu suurusega, mis hagiavalduse

kohaselt on hagejate osas 100 eurot ja hageja I osas alates 01.09.2017 112 eurot. Samuti nõustub

kostja hügieeni- ja tervishoiukuludega, mis mõlema hageja osas on hagiavalduse kohaselt 20

eurot kuus.

26. Kostja ei vaidlusta iseenesest elatise suuruse määramisel kasutuseelise kuluna

arvestamist, kuid kostja hinnangul on kohus valesti sidunud kasutuseelise laste elamispinnaga

võrdväärse eluruumi üürisummaga mitte reaalsete kuludega ehk eluaseme laenulepingust

tulenevate kohustustega. Kolleegium nõustub antud apellatsioonkaebuse väitega. Tõendatud on,

et laste elukohaks olev eluruum kuulub laste emale (tl 185-186, I kd). Hagiavalduse asjaolude

kohaselt on antud eluruum kolmetoaline ning hagejatel on ühine tuba. Hagejad on esitanud

maakohtule lisaks laste elamispinnaga võrdväärse eluruumi üüri suuruse tõendamiseks ka

reaalselt laste eluruumile tehtava kulutuse tõendamiseks laenulepingu (tl 117-119, II kd).

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud võtta kasutuseelise kulude aluseks just tegelik kulu,

milleks on laenulepingu alusel tehtavad maksed. Ringkonnakohtus 05.09.2018 toimunud

kohtuistungil avaldas hagejate seaduslik esindaja, et laenumaksete suurus on 260 eurot kuus,

mida kostja ei vaidlustanud (kohtuistungi protokoll, tl 41-42, III kd). Võrreldes laenulepingus

märgitud laenusummat, intressi suurust ja laenuperioodi pikkust, on kolleegiumi hinnangul

nimetatud laenumakse suurus tõendatud. Kuna lapsed kasutavad ühte tuba ühiselt, laste emal on

enda tuba ning kolmandat tuba koos olmeruumidega kasutavad lapsed koos emaga ühiselt, on

põhjendatud lugeda laste kasutada ½ kogu eluruumist, ehk siis ühe lapse kohta ¼ eluruumist.

Aritmeetilise tehtena saab lugeda põhjendatuks ja tõendatuks kasutuseelise kuluks ühe lapse

kohta seega 65 eurot (260 x ¼).

27. Eluaseme kindlustamisega seotud kulu on Riigikohtu seisukohast tulenevalt põhjendatud

arvestada mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks

tehtavate kulutuste hulka (vt RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 23), kuid kolleegium on

seisukohal, et hagiavalduses märgitud kindlustuskulu suuruses 8.38 eurot ühes kuus lapse kohta

ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et aastane eluaseme kindlustuse kulu on

108.81 eurot (tl 134 pöördel – 137, I kd). Seega on ühe kuu keskmiseks kindlustuse makseks

9.07 eurot (108.81:12). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et põhjendatud on

arvestada eluaseme kindlustusmakseid samas proportsioonis, millises suuruses laps kodu kasutab

ehk siis ¼, millest tulenevalt on põhjendatud kindlustusmakse suuruseks ühe lapse osas kuus

2.27 eurot (9.07 x ¼).

10(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

28. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et majandamiskulud

tuleb jagada eluruumi pinna kasutusest lähtuvalt. Kohtule esitatud majandamiskulude arvetest (tl

103 pöördel – 109, I kd) nähtub, et majandamiskulude arvestus on ruutmeetripõhine. Vaid vee ja

kanalisatsiooni kuluarvestus on kuupmeetripõhine ehk oleneb kasutajate arvust, kuid moodustab

üldistest majandamiskuludest marginaalse osa. Ka elektrikulu arvestus ei olene ruutmeetritest,

vaid konkreetsest tarbimisest, kuid arvestades, et lapsed kasutavad koos ühte tuba, on ka elektri

tarbimine laste osas enamjaolt ühine. Majandamiskulude ja elektritarbimise suuruse saab lugeda

tõendatuks kohtule esitatud arvete aritmeetilise keskmisega (tl 103 pöördel – 120, I kd) ning selle

suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Tõenditest tulenevalt on majandamiskulude

keskmine suurus ühes kuus 114 eurot ning elektritarbimise maksumus 21 eurot kuus, kokku 135

eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud see jaotada vastavalt elamispinna kasutusele,

milleks ühe lapse osas on ¼. Seega kommunaalkulude ja elektritarbimise põhjendatud ning

tõendatud kulu suuruseks ühe lapse osas tuleb lugeda 33.75 eurot kuus (135 x ¼).

29. Hagiavalduse kohaselt kasutavad lapsed internetiteenust ainuisikuliselt, kuna emal on

mobiilne internet. Apellatsioonkaebuses on kostja asunud seisukohale, et ei ole eluliselt usutav,

et laste ema ei kasuta interneti- ega televisiooni teenuseid. Ringkonnakohtu istungil on laste ema

selgitanud, et lapsed vaatavad arvutist multikaid (kohtuistungi protokoll, tl 41-42, III kd).

Kohtule esitatud AS Starman arvetest nähtub, et antud teenust osutatakse vaid internetiteenusena,

st et televisiooni teenuseid tellitud ei ole (tl 121 pöördel – 126, I kd). Arvetest selgub, et teenuse

maksumus ühes kuus on 25.99 eurot. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt on

internetiteenuse kasutamine laste vahel arvestatud nii, et mõlemad kasutavad teenust osaliselt, st

mitte teenuse hinnast tulenevalt pooleks, vaid 12 euro eest. Kolleegium peab usutavaks ja

tõendatuks asjaolu, et internetiteenuse kasutamise saab laste vahel jaotada osaliselt nii, et mõlema

lapse kuluks on 12 eurot. Isegi kui asuda seisukohale, et hoolimata mobiilsest internetist kasutab

laste ema traadita interneti teenust (wi-fi) kodus, nähtub arvetest, et see teenus on tasuta. Lisaks

võib pidada usutavaks, et laste ema kasutab samuti vajadusel arvutit, kuid nutitelefoni olemasolul

on usutav, et see kasutus on marginaalne ning selle kuluks saab arvestada ema osa 1.99 euro

ulatuses.

30. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega laste treeningkoormuse (sh ratsutamis-

teraapia) vajalikkuse ja põhjendatuse osas ning TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks selles osas

maakohtu põhjendusi korrata. Kolleegium lisab, et kuna nii võistlustants, inglise keel kui ka

robootika toimusid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt lasteaiapäeva raames lasteaias, ei saa

neid nimetada eraldi huviringideks/treeninguteks, millele omistada laste jaoks täiendava vaba aja

olemasolu vajadust ja treeningkoormuse suurendamist. Arvestades nende toimumise kohta, on

eelduslikult tegemist laste silmaringi arendavate mänguliste tegevustega. Ringkonnakohus ei

hinda laste ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetavas vaidluses, kas laste treeningkoormus on

ülemäärane, vaid eeldab, et kui lapsed käivad regulaarselt ühes täiskoormust eeldavas trennis

(iluuisutamine), millele lisaks tegeletakse nädalas kord või paar mõne teise hobiga (nagu näiteks

ujumine ja ratsutamine), on nendele kulutuste tegemine mõistlik. Samas aga nõustub kolleegium

osaliselt apellatsioonkaebuse väidetega trennikulude tõendamatuse kohta.

Hagiavalduses on märgitud mõlema hageja võistlustantsu kuluks 10.50 eurot. Maakohus on

29.08.2017 kirjas palunud esitada tõendid võistlustantsus käimise kohta 2017. aasta osas, mille

kohta on hagejad esitanud 29.09.2017 menetlusdokumendiga kolm tõendit: 07.12.2016 arve,

23.01.2017 arve ja 17.02.2017 arve (tl 184 pöördel, I kd). Arved on väljastatud eelneva kuu eest.

Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendamatult lugenud tõendatuks võistlustantsu

treeningkulu pärast 2017. a veebruari.

Hagiavalduse kohaselt käivad hagejad lasteaias ka inglise keele huviringis (toimuvad

kalendriaastas 9 kuu jooksul), mille kuutasuks on aritmeetilise tehtena märgitud ühes

kalendrikuus 21 eurot. Kohtule on esitatud tõendid inglise keele huviringis käimise osas, mille

11(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

kohaselt toimub huviring kaks korda nädalas maksumusega 3.50 eurot üks tund (tl 25, 43 ja 183,

I kd). Kuna ühes kuus on keskmiselt neli nädalat, on inglise keele huviringi tasuks ühes kuus

vähemalt 28 eurot (8 x 3.50). Seega on maakohtu lõppjäreldus inglise keele huviringi kulu

tõendatuse osas õige ning inglise keele huviringi kulu ühe lapse osas on 21 eurot ühes kuus terve

kalendriaasta lõikes (28x9:12). Hageja I osas antud kulu alates 01.09.2017 puudub, sest hageja I

läks siis kooli.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud on lasteaias robootikaringis

käimise kulu 15 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest selgub, et tegemist on aastase

õppemaksuga 180 eurot (tl 183 pöördel – 184, I kd). Seega on põhjendatud ja tõendatud

robootikaringi kulu aasta lõikes ühe lapse osas 15 euro kuus (180:12). Hageja I osas antud kulu

alates 01.09.2017 puudub, kuna hageja I läks siis kooli.

Kolleegium nõustub maakohtuga iluuisutamise rühmatrenni kulu tõendatuse osas. Kohtule on

esitatud arved Iluuisutamisklubi Talveunistus kohta, millest nähtub, et kuni 01.09.2017 oli ühe

kuu õppemaks hageja I osas 110 eurot ja hageja II osas 77 eurot (tl 178 pöördel - 179, I kd) ning

alates 01.09.2017 on õppemaks tõusnud vastavalt 130 eurot ja 91 eurot (tl 179 pöördel, I kd).

Laste ema on selgitanud, et iluuisutamise trennid toimuvad 10 kuud aastas, kuid iluuisutamise

trennide kulu on jagatud võrdselt 12 kuu vahel ära. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et hageja

I osas on kuni 01.09.2017 iluuisutamise trennikulu 91.66 eurot (110x10:12) ning alates

01.09.2017 108.33 eurot (130x10:12). Hageja II osas vastavalt 64.17 eurot (77x10:12) ja 75.83

eurot (91x10:12).

Samas nõustub kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatuks ei saa lugeda iluuisutamise

trennide lisatunde hagiavalduses märgitud suuruses s.o 34.42 eurot kuus. 29.09.2017

menetlusdokumendis on laste ema selgitanud, et ühe lisatrenni kulu on 28.50 eurot, millest 20

eurot tasub ema sularahas ning 3.50 eurot on lapsele soetatud kümne korra kaardi kulu ja 5 eurot

õpetaja kuue korra kaardi kulu (tl 99 viimane lõik, I kd). Nõude kujunemise juures on selgitatud,

et 20 eurost lisatunni kulu ei ole arvestatud, sest puudub võimalus selle tõendamiseks. Tõendina

on esitatud korduvate kümne korra kaartide soetamine summas 35 eurot, s.o 3.50 eurot üks kord,

ja treenerile soetatud kuue korra kaardid summas 30 eurot, s.o 5 eurot üks kord (tl 187 pöördel –

189, I kd; tl 100 pöördel – 101 pöördel, II kd). 29.12.2017 menetlusdokumendiga esitas laste ema

lisatundide kulu tõendamiseks oma konto filtreeritud väljavõtte (tl 55- 55 pöördel, II kd), milles

nähtuvad sh kümne korra kaartide soetamine. Seega saab kohus lugeda tõendatuks ilusuisutamise

lisatundide kulu lastele ja treenerile soetatud kaartide alusel (tl 187 pöördel – 189, I kd; tl 100

pöördel – 101 pöördel, II kd). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud

lisatundidel treenerile (kaardil märgituna “täiskasvanu“ või “16+“) jää kasutamise kaartide

soetamine, kuna ilma treenerita ei ole võimalik lisatunde võtta. Ostetud kaartide kokkulugemisel

selgub, et lastele on soetatud suuremas koguses kümne korra kaarte (aasta lõikes vähemalt 17

kaarti) kui treenerile (vähemalt 7 kaarti). Antud asjaolust saab teha järelduse, et lisatunnis on

lastel kahe peale üks treener. Hagiavalduse kohaselt varieerub lisatundide võtmine olenevalt

võistlustest ning lisatunde võetakse cà 14,5 korda aastas (tl 46, II kd). Kostja ei ole iseenesest

vaielnud vastu asjaolule, et lapsed käivad iluuisutamise trennis juba sellisel treeningtasemel, kus

käiakse ka võistlemas. Põhjendatud on võistlustel käimise korral lisatundide võtmine. Seega saab

kolleegiumi hinnangul võtta aluseks hageja poolt väljatoodud lisatrennides käimise vajaduse cà

14,5 korda aasta lõikes ning tõendatud lisatrennide kuluks kahe lapse osas kokku on 12 eurot

(3.50+3.50+5) ehk ühe lapse osas 6 eurot kuus (12:2). Aritmeetilise tehtena on tõendatud

iluuisutamise lisatrennide kulu ühe lapse osas ühes kuus summas 7.25 eurot (14,5x6:12).

Ratsutamisteraapia kulu suurust täpsustas laste ema ringkonnakohtu istungil, et selleks on 15

eurot üks kord lapse kohta, mida tõendavad ka kohtule esitatud tõendid (tl 180-182 pöördel, I kd).

Ringkonnakohus peab kolm korda kuus antud kulu 45 euro (3x15) kandmist põhjendatuks, kuna

peale teraapia saab antud tegevust käsitleda ka treeninguna, mille teraapiline lisaväärtus ei ole

12(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

kergitanud tunnitasu, arvestades keskmist ratsatreeningu tunnihinda. Esitatud tõenditest ei nähtu,

et ratsutamas oleks käidud neli korda kuus, mistõttu on tõendatud teraapias osalemine vaid

kolmel korral kuus.

31. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on lugenud põhjendatult tõendatuks lasteaia

õppemaksu koos toidurahadega mõlema hageja osas keskmiselt 93 eurot kuus (tl 160-172

pöördel, I kd) kuni 01.09.2017. Kuid alates 01.09.2017 on tõendatud hageja II osas lasteaia

õppemaks vaid suuruses 57.34 eurot (tl 105 pöördel – 106 pöördel, II kd).

32. Tõendatud on ka kooliks ettevalmistusklassi kulu hageja I osas kuni 01.09.2017 summas

16.50 eurot. Esitatud tõendite kohaselt on ettevalmistusklassi kuluks ühes kuus 22 eurot (tl 173-

177, I kd). Kuna ettevalmistusklass toimus 9 kuud, siis aastane aritmeetiline keskmine on hageja

I osas 16.50 eurot (22x 12:9).

33. Hagiavalduse kohaselt on hageja I koolitoidu kulu alates 01.09.2017 16.08 eurot kuus.

Tõendite kohaselt käib hageja I Tallinna munitsipaalkoolis. Kohtule esitatud tõenditest nähtub,

et pikapäevarühmas tuleb tasuda koolitoidu eest raha (tl 107-108 pöördel, II kd). Kuna Tallinna

Linnavolikogu 24.08.2017 vastu võetud määruse nr 15 “Koolilõuna toetuse kasutamise

tingimused ja kord munitsipaalkoolide ja Tallinna Kopli Ametikooli õpilaste toitlustamisel“ § 2

lg 2 p 1 kohaselt riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kuludeks eraldatud vahendite ulatuses

kaetakse munitsipaalkoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste

koolilõuna kulud, on põhjendatud tasulise koolitoidu vajadus pikapäevarühmas ehk kui lisasöök,

mis ei ole kaetud kohaliku omavalitsuse poolt kantava toetusega.

34. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatud ei ole hagejate vaba aja ja

meelelahutusega seotud kulutustest iganädalased ujumised XXX. Kohtule esitatud hagejate ema

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et aasta lõikes on hagejad käinud XXX vaid 8 korda (tl 140-

160, I kd; tl 54 pöördel, II kd). Lisatõenditest selgub, et 2017 aasta lõpus on ujumised toimunud

tihedamalt (tl 113-115, II kd). Hinnates antud tõendeid kogumis, leiab kolleegium, et tõendatud

on XXX ujumised aasta lõikes kord kuus. Hagiavalduse kohaselt ja tõenditest nähtuvalt on

ujumise maksumus hageja I osas 6 eurot ja hageja II osas 1.50 eurot üks kord, millega kostja on

iseenesest nõustunud. Seega on tõendatud ujumise kulud hageja I osas ühes kuus 6 euro ulatuses

ning hageja II osas 1.50 euro ulatuses.

35. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et vaba aja veetmiseks (restoranis

käimine, kohvikud, teater, kino, muuseumid jne) märgitud kulud on ülepaisutatud ja osaliselt

tõendamata. Õige on väide, et kõiki vaba aja veetmiseks tehtud kulutusi ei saa siduda vaid ema

arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate maksetega, kuna antud summad ei kajasta ainult lastele

kuluvaid summasid. Kohtule esitatud tõendite kohaselt (tl 112 – 112 pöördel, II kd; tl 190 – 191

pöördel, I kd) on tõendatud lastele vaba aja veetmiseks kuluvad rahalised vahendid, milliste

aritmeetilise keskmisena saab lugeda tõendatuks 25 eurot kuus mõlema lapse kohta.

36. Kolleegium leiab, et mänguasjade, raamatute, koolitarvete, lastetoa mööbli kulu 50 eurot

lapse kohta on osaliselt tõendamata. Õige on väide, et kõiki laste ema arvelduskonto väljavõttest

nähtavaid kulutusi vastavaid tarbeid müüvates kauplustes ei saa pidada lastele kuluvateks

kulutusteks. Arvestades lisaks teisi tõendeid (tl 57 pöördel – 58 ja tl 61pöördel – 62 pöördel, II

kd), on kolleegiumi hinnangul tõendatud igakuiste kulutustena mänguasjade, raamatute ja

koolitarvete, sh lastetoa mööbli soetamine aritmeetiliselt 40 euro ulatuses ühes kuus. Tegemist

ei ole ainult laste jaoks meelelahutuseks (mänguasjad, raamatud) kuluvate kuludega, vaid antud

kululiik sisaldab ka elamiseks vajalikke tarbeid (mööbel) ning lapse arenguks vajaminevaid

vahendeid (õppevahendid jt).

37. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et riietele ja jalanõudele, sh

treeninguteks vajaminevate sporditarvete jaoks tehtavad kulutused on osaliselt ülehinnatud ning

13(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

arvestamata on mastaabisääst, mis tuleneb asjaolust, et mõlemad lapsed on ühest soost ja väikese

vanusevahega. Samuti käivad mõlemad samades treeningutes. Siiski tuleb arvestada laste vanust,

mil nad kasvavad kiiresti, vajades seega tihti uusi riideid ja jalanõusid. Lisaks asjaolu, et käies

suhteliselt spetsiifilises treeningus (iluuisutamine), kus on vajalik ainult vastavaks treeninguks

ettenähtud treeningriiete (sh võistluskostüümide) ja varustuse kasutamine, on selleks tehtavad

kulutused õigustatud. Kolleegium peab põhjendatuks tulenevalt esitatud tõenditest (tl 69-71

pöördel, II kd) riiete ja jalanõude kulu arvestatuna mõlema lapse kohta keskmiselt ja aritmeetilise

tehtena 45 eurot ühele lapsele kuus.

38. Lasteaia ja kooliga seotud kulutused (klassirahad jms) on kolleegiumi hinnangul samuti

üle paisutatud. Hagejad ei ole muutnud usutavaks, et peale sügisel makstava klassiraha, lisaks

mõne teatrikülastuse vms ürituse kulu ja kord-paar aastas lillede kuluks on hagejate märgitud

180 eurot (s.o 15x12). Sama kehtib ka lasteaia suhtes. Esitatud tõenditest (arvelduskonto

väljavõte, tl 140-160, I kd) nähtub, et nimetatud väljaminekud on õppeaastas vaid paarikordsed

(mitte igakuiselt regulaarsed) ning seotud kindla üritusega. Lisaks ei ületa need ühekordselt

keskmiselt igakuise kuluna märgitud suurust. Seetõttu ei loe kolleegium tõendatuks lasteaia ja

kooliga seotud kulutustena 15 eurot kuus, vaid mõistlikuks ja tõendatuks saab pidada kulu kuni

10 eurot kuus.

39. Taskuraha osas nõustub kolleegium apellatsioonkaebuses märgituga, et selline kululiik ei

ole vähemalt praeguses vanuses laste jaoks hädavajalik. Lasteaialapsele on see igal juhul

põhjendamatu. Taskuraha saab lapsevanem lubada lapsele juhul, kui tal on selleks võimalus, kuid

seda ei saa pidada elementaarseks vajaduseks, mida tuleks lugeda vältimatuks püsikuluks.

40. Transpordikulu osas nõustub kolleegium apellatsioonkaebusega, et vastav kulu ei ole

täies ulatuses põhjendatud. Kolleegium ei nõustu sellega justkui ei saaks kulutusi transpordile

üldse elatise nõudmisel arvestada. Kuivõrd tõendatud ei ole laste vajadus käia jätkuvalt

psühholoogi juures ning kohus on pidanud põhjendatuks ratsutamisteraapias käimist kolm korda

nädalas (s.o 28.96km x 3 = 86.88km), uisutamist kuus korda nädalas (s.o 10km x 6 = 60km) ja

ujumist XXX üks kord kuus (s.o 45.26km), on kilometraaži pikkuseks kokku ~192.14 km

(86.88+60+45.26). Kostja hagejate ema sõiduki kütusekulu suuruse 9l/100 km kohta ega kütuse

liitri hinna osas 1.229 eurot/l vastuväiteid esitanud ei ole. Tõendatud on kütuse kulu kandmine

(tl 140-160, I kd). Seega peab kohus põhjendatuks lastele kuluvat kütusekulu kuus kokku 21.25

eurot [(192.14x1.229x9):100], mis ühe lapse kohta teeb 10.63 eurot (21.25:2).

41. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud laste tavalist

elulaadi ning on jätnud välja selgitamata PKS § 99 lg 1 sätestatud asjaolud. Kolleegium nõustub

vastavas osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks selles osas neid

korrata. Lastele tehtavad kulutused on tõendatud pika perioodi osas, mida laste ema on suutnud

enda sissetulekutest kanda. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, nagu oleks laste tavalisele

elulaadile tehtavaid kulutusi vaid hagi esitamise ajal fabritseeritud. Lisaks on laste ema esitanud

menetluse käigus ka jooksvate kulutuste kohta tõendeid (nt 29.12.2017 menetlusdokumendiga

esitatud tõendid, tl 50-119 pöördel, II kd), millest tuvastatud kulutused on kolleegiumi hinnangul

õigustatud (nt lasteaiamaks, koolitoit jne). Nõustuda tuleb samuti maakohtu põhjendustega laste

ema sissetulekute kohta, et neid ei saa siduda ainuüksi töötasu suurusega. Asjaolu, et laste ema

on suutnud kanda lastele tehtavaid kulutusi lisaks enda vahenditele kellegi teise vara või

sissetuleku arvel, ei muuda lastele tehtavaid kulutusi põhjendamatuks.

42. Eeltoodust nähtub, et hageja I ülalpidamiskulud ühes kuus on põhjendatud ja tõendatud

alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 659.06 eurot ja alates 01.09.2017

kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 558.31 eurot. Hageja II põhjendatud ja tõendatud

ülalpidamiskulud ühes kuus on alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas

610.57 eurot ja alates 01.09.2017 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 586.57 eurot. Seega on ühe

14(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

vanema ülalpidamiskohustuse ulatuseks antud summade jagatis ehk hageja I osas alates hagi

esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 329.53 eurot (659.06:2) ja alates 01.09.2017

kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 279.16 eurot (558.31:2) ühes kalendrikuus ning

hageja II osas alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 305.29 eurot

(610.57:2) ja alates 01.09.2017 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 293.29 eurot (586.57:2) ühes

kalendrikuus.

43. Maakohus on vähendanud PKS § 102 lg 1 alusel kostja elatise kandmise kohustust terve

riikliku peretoetuse summa suuruses miinimummäära ületava elatise osas. Tegemist ei ole

arvutusveaga, nagu väidavad hagejad apellatsioonkaebuse vastuses. Maakohtu vastavat otsustust

apellatsiooniastmes vaidlustatud ei ole.

Aastal 2017 oli riikliku peretoetuse suuruseks 50 eurot ühele lapsele, alates 2018 on antud summa

suuruseks 55 eurot. Kostja on nõustunud hagejatele PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määras elatise

tasumisega. Aastal 2017 oli PKS § 101 lg-s 1 nimetatud elatise miinimummäära suuruseks 235

eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kinnitatud ja 01.01.2016 jõustunud

“Töötasu alamäära kehtestamine“ § 1 lg 2). Aastast 2018 on elatise miinimummäära suuruseks

250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusega nr 189 kinnitatud ja 01.01.2018 jõustunud

“Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Seetõttu on põhjendatud vähendada miinimummäärast

suuremat elatise summat terve peretoetuse summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatise

miinimummäär. Vastavate arvutuste kohaselt on seega kostja ülalpidamiskohustus hageja I osas

alates 10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 279.53 eurot (329.53 – 50) ning alates 01.09.2017

summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas alates 10.03.2017 kuni

31.08.2017 summas 255.29 eurot (305.29 – 50), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas

243.29 eurot (293.29 – 50) ja alates 01.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja II

täisealiseks saamiseni.

44. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostjalt hagejate kasuks elatise alates

hagi esitamisest väljamõistmisel on põhjendamatult jäetud arvestamata PKS § 102 lg-s 1

nimetatud asjaolude esinemisega, mil kostja viibis laste ema kaebuse alusel vangistuses.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt viibis kostja alates 17.11.2016 vahi all. Kohtute Infosüsteemist

nähtub, et kostja suhtes õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 12.01.2018. Kolleegiumi hinnangul on

usutav kostja väide, et enne õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist ei olnud kostjal võimalik

naasta endisele töökohale, sest puutub töös kokku alaealistega.

Kolleegium on seisukohal, et PKS § 102 lg-s 1 nimetatud asjaolud saavad olla elatise alla

seaduses sätestatud määra väljamõistmise vähendamise aluseks, kuid mitte elatise täielikult

väljamõistmata jätmiseks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vähendada elatist nullini.

Kolleegium arvestab kostja avaldatut, et kuna ta pidi kinnipidamise ajal maha müüma enda

kariloomad, pidi ta eelduslikult saama ka müügist raha. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid

kogumis, peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist pooles

ulatuses kuni õigeksmõistva kohtulahendi jõustumiseni, s.o 12.01.2018. Kolleegium arvestab

kostja igakuise sissetuleku suurust ning sellest tulenevat võimekust tasuda mõlemale hagejale

elatist pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alamäärast kuus, mistõttu ei ole

õigustatud vähendada põhjendatud elatise summat seetõttu, et lahuselaval vanemal on teises

riigis elamise tõttu lastega kohtumiseks vajalik teha kulutusi transpordile ja majutusele.

45. Kokkuvõtvalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hagejate kasuks järgmiselt:

kostja ülalpidamiskohustus hageja I osas on alates hagi esitamisest, s.o 10.03.2017 kuni

31.08.2017 summas 139.77 eurot (279.53:2), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017 summas 117.50

eurot (235:2), alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot (250:2) ja alates 13.01.2018

summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

15(15)

Tsiviilasi nr 2-17-3897

alammäärast kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Hageja II osas alates hagi esitamisest, s.o

10.03.2017 kuni 31.08.2017 summas 127.65 eurot (255.29:2), alates 01.09.2017 kuni 31.12.2017

summas 121.65 eurot (243.29:2), alates 01.01.2018 kuni 12.01.2018 summas 125 eurot (250:2)

ja alates 13.01.2018 summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega

kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

46. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja

TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal