2-17-8092/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. september 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-8092

Tsiviilasi

Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu hagi A.T.

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi läbivaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. juuni 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Lüganuse vald, Püssi linn,

XXX korteriühistu (registrikood XXX), seaduslik esindaja Ülo

Tuur, nõustaja Ago Rillo

Vastustaja (kostja): A.T. (sünd: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. juuni 2018. a määrus ja saata

Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu hagi A.T.

vastu menetluse jätkamiseks maakohtule.

2. Rahuldada Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu

määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab kindlaks

maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. Lüganuse vald, Püssi linn, XXX korteriühistu (hageja) esitas Viru Maakohtule 23. mail 2017

hagiavalduse ja 10. juulil 2017 hagiavalduse täienduse A.T. (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja Püssis XXX korterelamus korteri nr XX omanik. Kostja ei ole

täitnud korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi ning on tasunud kommunaalteenuste

arveid osaliselt. Hageja on edastanud kostjale arved e-posti teel. Kostja ei ole esitatud arvetele

vastuväiteid esitanud. Kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud alates 1. novembrist 2014.

Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 31. märtsi 2017 seisuga summas 3086 eurot 19 senti

ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel.

Hageja märkis, et kostja võib olla Vene Föderatsiooni kodanik, kes viibib ajutiselt Eestis. Kostja

võimalikuks elukohaks on XXX Jaroslavi linn Venemaa Föderatsioon ja teadaolevaks aadressiks

XXX Püssi linn ning e-mail XX. Hageja eeldas, et kostjale tuleb hagiavaldus kätte toimetada Vene

Föderatsioonis.

2. Viru Maakohus võttis 20. detsembri 2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse ja

kohustas kostjat vastama hagiavaldusele ning teatama, kas kostja on nõus asja arutamisega Eesti

kohtus.

Maakohus edastas 20. detsembri 2017 kohtumääruse ja hagiavalduse kostjale aadressile XXX

Püssi, kuhu menetlusdokumentide kättetoimetamine 17. jaanuaril 2018 kell 12:25 ja 29. jaanuaril

2018 kell 11:50 ebaõnnestus. Tagastamisteatele on märgitud, et välisuks kinni, fonolukk puudub,

postkast ääreni täis. Naabri sõnul seisab korter kümme aastat tühjana.

Maakohus edastas menetlusdokumendid kostjale aadressile XXX Jaroslavi linn Venemaa

Föderatsioon, kust dokumendid tagastati 19. veebruaril 2018 hoiutähtaja möödudes.

Kostjale edastati menetlusdokumendid 5. märtsil 2018 e-posti aadressile XX. Kostja ei ole

kinnitanud e-maili kättesaamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 7. juuni 2018 määrusega hagi Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti - Vene

õigusabileping) art 21 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata seoses pädevuse puudumisega.

Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 kohaselt kohaldub Eesti - Vene õigusabileping, kui mõni

menetlusosalistest on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kostja on Venemaa Föderatsiooni kodanik

(III kd, tl 44). Seega kuulub kohtualluvuse määratlemisel kohaldamisele Eesti - Vene

õigusabileping, mitte tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama

tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elab Venemaa

Föderatsioonis, Jaroslavli linnas, XXX. Ka Püssi XXX korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu

sõlmimisel ei osalenud ostja isiklikult, vaid volikirja alusel tegutseva esindaja kaudu. XX Püssi

aadressile saadetud materjalide väljastusteatele on kordnik märkinud, et postkast on ääreni täis

ning naabrite sõnul seisab korter 10 aastat tühjana (III kd tl 40). Venemaa aadressil saadetud

hagimaterjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel.

Maakohus selgitas, et ka hageja ise viitas kostja võimaliku elukohana Venemaa Föderatsiooni

aadressi, millega hageja sisuliselt kinnitas, et faktiliselt kostja Püssis XXX majas ei ela

(tavaline/peamine elukoht ei ole Eestis). Käesoleval juhul on hagi esitatud kostja vastu, kes elab

Venemaal ning kelle puhul ei saa Eestis asuvat korterit, mille kommunaalteenuste võlga hagis

nõutakse, lugeda kostja elukohaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus, millega jäeti hageja

hagiavaldus läbi vaatamata ning saata tsiviilasi menetlemiseks maakohtule.

Hageja leiab, et maakohus tegi hagi läbi vaatamata jätmise määruse ennatlikult. Maakohus jättis

põhjendamatult kasutamata võimaluse edastada dokumendid välisriiki õigusalase koostöö raames

Justiitsministeeriumi ja välisriigi õigusasutuse abil. Analoogsetes tsiviilasjades nr 2-17-8084 ja

nr 2-17-8096 on maakohus sellist võimalust kasutanud.

Hageja selgitas, et peale hagiavalduse esitamist on hageja põhikirja sisse viidud muudatus, mille

kohaselt ühistu võib nõude võlgniku vastu esitada ühistu asukoha järgi Eesti Vabariigi kohtusse

ning vaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust. Sama põhimõte on kirjas ühistu 11. juuni

2018 üldkoosolekul vastu võetud uues põhikirja redaktsioonis. Hageja on seisukohal, et põhikirja

vastuvõtmisega on ühistu liikmed, sh kostja, otsustanud, et nad alluvad võlgnevuste vaidluste

lahendamisel Eesti kohtule ning selline kokkulepe on käsitletav Eesti – Vene õigusabilepingu art

21 lg 2 esimese lause kohase kirjaliku kokkuleppena. Seega on Eesti kohus pädev asja lahendama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja tagastab hageja hagi maakohtule menetluse

jätkamiseks. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse.

Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel,

kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohus leidis, et kuna kostja on Vene Föderatsiooni

kodanik, kes elab Venemaal, kuulub kohaldamisele Eesti - Vene Õigusabileping ja Eesti kohus ei

ole pädev asja lahendama.

Kostja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus jättis ennatlikult hagi läbi vaatamata, sest

maakohus jättis kasutamata võimaluse edastada dokumendid välisriiki õigusalase koostöö raames

Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil. Hageja põhikirja on peale hagiavalduse

esitamist muudetud ning ühistu võib nõude võlgniku vastu esitada ühistu asukoha järgi Eesti

Vabariigi kohtusse ning vaidluse lahendamisel kohaldatakse Eesti õigust. Põhikirja muudatus on

käsitletav nõusolekuna Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 2 mõttes.

6. Hagi on esitatud kostja vastu, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle puhul ei saa Eestis

asuvat korterit, mille kommunaalteenuste võlga esitatud hagiavalduses nõutakse, lugeda kostja

elukohaks. Hagejale on teada kostja võimalikud elukohad.

Eesti rahvastikuregistris kostja kohta andmeid ei ole, toimikus oleva korteriomandi müügilepingu,

asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt sõlmis kostja lepingu volitatud esindaja

vahendusel ning kostja aadressiks on XXX Jaroslavli linn Venemaa Föderatsioon ( I kd, tl 13).

Hageja seletuse kohaselt toimub suhtlus kostjaga majandamiskulude tasumiseks tavapäraselt e-

posti teel ning kostja on esitatud arveid osaliselt tasunud ( I kd, tl 21 p 1, tl 22 p 5).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et maakohus on praegusel juhul teinud piisavaid

pingutusi kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning selgitamaks välja kostja tahet asja

arutamiseks või mittearutamiseks Eesti kohtus.

Kohus on võtnud hagi 20. detsembri 2017. a määrusega menetlusse, pidades seega hagis esitatu

põhjal kohtualluvust Eestis võimalikuks.

Põhjendatud on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole edastanud kostjale hagimaterjale

õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil.

Käesolevas tsiviilasjas märkis hageja juba hagiavalduses, et kostja on Vene Föderatsiooni kodanik,

kes viibib ajutiselt Eestis ning tõenäoliselt tuleb hagiavaldus kostjale kätte toimetada Vene

Föderatsioonis (I kd, tl 21). Maakohus otsustas võtta esitatud hagiavalduse menetlusse. Olukorras,

kus maakohus pidas võimalikuks hageja hagi menetlusse võtmist, tuleb asuda seisukohale, et

maakohtul on ka kohustus teha mõistlikke pingutusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks kostjale.

Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud võimalust dokumentide edastamiseks

õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil

(TsMS § 316 lg 4, lg 6).

Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud koos hagiavalduse täiendusega ka hagi tõlke vene

keelde, sest hageja on eeldanud, et hagiavaldus tuleb kostjale kätte toimetada Venemaa

Föderatsioonis (I kd, tl 21). Sellega on hageja täitnud TsMS § 316 lg-s 7 sätestatud hageja

kohustuse menetlusdokumendi tõlkimiseks selle kättetoimetamiseks välismaal.

7. Riigikohus on käsitlenud kohtu mõistlikke pingutusi andmete leidmisel 31. märtsil 2015

tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 tehtud määruse p-des 11 ja 12, pidades seda suures mahus ja erinevaid

järelepärimistoiminguid ja kättetoimetamise katseid hõlmavate toimingute kogumiks. Praegusel

juhul on maakohus tuvastanud kostja elukoha Vene Föderatsioonis ning toimiku materjalide

kohaselt (vt hagiavaldus, korteriomandi müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) oli

kohtule teada nii kostja e-posti kui ka elukoha aadress. Eeltoodut arvestades ei olnud kohtul

ülemääraselt keeruline ega koormav küsida kostjalt seisukohta kohtumenetluse toimumiskoha

kohta õigusalase koostöö raames Justiitsministeeriumi ja pädeva välisriigi õigusasutuse abil.

Seega on maakohus käesoleval juhul ennatlikult jätnud hageja hagi läbi vaatamata, mistõttu tuleb

maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

8. Lisaks märgib ringkonnakohus ka järgmist. Hagi on esitatud kohtule 23. mail 2017. Hageja on

ise märkinud, et pärast hagiavalduse esitamist muudeti hageja põhikirja selliselt, et hageja võib

esitada oma nõude võlgniku vastu Eesti kohtusse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas kostja eelnevalt andnud kirjalikku nõusolekut

asja menetlemiseks Eesti kohtus. Sellise nõusolekuna ei ole käsitatav ka kostja põhikirjas sätestatu.

Kirjalik nõusolek peab väljendama konkreetselt kostja soovi asja menetlemiseks Eesti kohtus.

Kirjaliku nõusoleku mõistet tuleks ringkonnakohtu arvates tõlgendada pigem kitsendavalt. Ka

asjaolu, et kostjal oli võimalus vaidlustada üldkoosoleku otsust, millega põhikirja muudeti, ei anna

alust asuda erinevale seisukohale. Arvestades seda, et muudatuse tegemise ajaks oli hagi juba

kohtusse esitatud, on põhikirja muudatusele tuginemine ringkonnakohtu arvates vastuolus ka hea

usu põhimõttega.

9. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 5).

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/