1-17-2501/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-17-2501

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 17.09.2018) Kriminaalasja number 1-17-2501 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Evelin Merilaine(esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Kalev Kähri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu KALEV KÄHR

isikukood 39605295711, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Kalev Kähr Viru Maakohtu 14.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17- 2501 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kalev Kähr on Viru Maakohtu 14.03.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2501 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.02.2016. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust võrra, ning mõisteti liitkaristuseks

6 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 02.05.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.10.2021.

2 (3)

30.07.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Kalev Kähri ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör esitas enda seisukoha Kalev Kähri tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör tõi välja Kalev Kähri positiivselt ja negatiivselt iseloomustavad asjaolud ning leidis, et vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Prokuröril puudub veendumus, et karistus käesolevaks ajaks isiku suhtes oma eesmärgi on täitnud. Kuivõrd süüdimõistetu ei ole isegi vangistuses range järelevalve tingimustes suutnud käituda seaduskuulekalt, on suur risk, et tema käitumine vabaduses on samuti kehtivat korda eirav. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka isiku varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on prokurör seisukohal, et Kalev Kähri tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kalev Kähr avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid võttes arvesse enda tausta ja käitumist vanglas, ei pea ta enda vabastamist praegu eriti tõenäoliseks. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Väidetavalt on ta mõistnud vajadust oma käitumist muuta ja teisiti elada. Viimased kaheksa kuud ei ole tal vanglas rikkumisi olnud. Jaanuaris avaneb võimalus pääseda avavanglasse. Ta loodab, et kohus annab talle võimaluse varem vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kalev Kähr temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta ning see on elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Maja kuulub kinnipeetava emale ning majas elavad lisaks kinnipeetava emale ka kinnipeetava vennad, kes kõik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Kalev Kähri tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalev Kähri on kriminaalkorras karistatud varguste, röövimiste, asja omavolilise kasutamise, ähvardamise ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegu on pandud toime kinnipidamisasutuses, Tartu Maakohtu 01.02.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6765 mõistetud karistuse kandmise ajal, kaaskinnipeetava suhtes. Lisaks uue kuriteo toimepanemisele on kinnipeetav järjepidevalt eiranud vangla sisekorda ja kehtestatud reegleid. Korduvalt on tema rikkumistele reageeritud kartserisse või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega. Viimase kaheksa kuu jooksul on kinnipeetav oma käitumist ja suhtumist karistuse algusajaga võrreldes märkimisväärselt parandanud. Ta tunnistab, et lasi ennast mõjutada kaaskinnipeetavate arvamusest, mis põhjustas hoolimatut ja mõtlematut käitumist. Väidetavalt

3 (3) saab ta aru talle mõistetud karistuse eesmärgist ning ei soovi enam probleemidesse sattuda. Kinnipeetav on aktiivselt asunud osalema taasühiskonnastavas tegevuses. Lisaks varem läbitud sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“ on kinnipeetav läbinud ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Programmide läbiviijate tagasiside Kalev Kähri tegevusele on positiivne. Kui varasemalt on kinnipeetav näidanud üles vastumeelsust tööle asuda, siis ka see on muutunudkinnipeetav töötab korralikult. Ta on jätkanud õpingud põhihariduse omandamiseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta seadnud eesmärgiks avavanglasse pääsemise, milleks võib avaneda võimalus uue aasta jaanuaris. Vabanemise korral läheks kinnipeetav elama varasemasse elukohta. See võib suurendada riski uute kuritegude toimepanemiseks, kuna süüdimõistetu asuks elama koos vendadega, kes on kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on samas elukohas olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning vägivaldse käitumisega. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib süüdimõistetu alkoholist täielikult loobuda, sest vastasel juhul ei ole positiivsed muutused võimalikud. Ametlikku töökohta kinnipeetaval vabaduses ei ole, kuid ta on motiveeritud haridusteed jätkama ning loodab selle kõrvalt tööle minna.

Jätmata tähelepanuta ka kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid leiab kohus, et Kalev Kähri vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole käesolevalt siiski põhjendatud. Kalev Kähr on vanglakaristust kandnud peaaegu 3 aastat 6 kuud, millest vaid viimased 8 kuud on ta suutnud käituda seaduskuulekalt. Kohus tunnustab kinnipeetavat positiivsete muutuste eest, kuid leiab siiski, et 8 kuud on liialt lühikene aeg selleks, et hinnata, kas muutused on püsivad, mistõttu vabastamine oleks ennatlik. Kalev Kähril tuleb jätkata karistuse kandmist, käituda ka edaspidi rikkumisi toime panemata, mille järel on kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused, mis on toimunud, on püsiva loomuga ning isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik