1-17-11135/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-11135

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11135 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

R.O , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 04.03.2018 20.06.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.O

Kohtumääruse peale on õigus esitada kohtule määruskaebus 15 päeva Viru Maa

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.08.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava R.O id vangistusest htaega vabastamiseks. tingimisi enne tä

R.O Harju Maakohtu 16.01.2018 kohtuotsusega kannab käesoleval ajal

kriminaalasjas nr 1-17-11135

mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti karistuseks KrMS § 238

215 lg 2 p 1,2

9 kuud vangistust. lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

karistust Harju Maakohtu 28.03.2017 KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud otsusega mõistetud karistuse äraka – päeva võrra, millest arvati

ndmata osa s.o 10 kuud ja maha tehtud 16 üldkasuliku töö tundi ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja R.O kannab nimetatud karistust alates

16 päeva vangistust. 04.03.2018.

R.O on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemateks kuritegudeks on teiselt isikult vabaduse võtmine seadusliku aluseta 1 korral, asja omavoliline kasutamine 2 korral ning vargused grupis ja s atiliselt 3 korral. üstema

Käesolevaks kuriteoks on samuti korduv asja omavoliline kasutamine, mis on grupis toime pandud. Kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, narkootikumide tarvitamine, seiklushimu ning grupi mõju. R.O saab vangistuses psühhiaatrilist ravi seoses varasemate sõltuvusprobleemidega.

018 õpib Alates 07.05.2 ta riigikeelt A1 tasemel ning alates 05.04.2018

. Samuti osaleb töötab ta majandustöödel koristaja ametikohal ta le suunatud sotsiaalprogrammis alates 20.07.2018 sõltuvuskäitumise maandamise

Eluviisitreening le. Lisaks on isik edukalt osalenud noortele suunatud õigusrikkujate

motivatsioonisüsteemis, mille raames seonduvalt hea käitumisega premeeriti perega

suhtlemise eesmärgil 02.07.2018 väljaviimisega koju kestvusega viis tundi.

Kinnipeetava on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. l

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning enam kui 8 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

R.O elas varasemalt ja samuti vabaneb aadressile xxxx. Tegemist on emale T A kuuluva ühetoalise korteriga, mis on olemas kõik on heas korras ning kus kinnipeetaval vajalik elamiseks ja õppimiseks. Samal elamispinnal elavad ema A ning poolvend M. Z. T.

Võlgnevusi seoses korteriga ema sõnul ei ole. Kinnipeetaval on esinenud varasemalt koolis käitumisprobleeme ja põhjuseta puudumisi, mille tõttu on hariduse omandamine jäänud pooleli. Viru Vanglas eelmise isik 8. klassi. Riigikeeles ei suuda vangistuse jooksul lõpetas

isik ennast kuid on m n kinnipeetav väljendada, otiveeritud õppima riigikeelt. Samuti o motiveeritud vabanemisjärgselt omandama esmalt töö kõrvalt põhihariduse koos

tüdruksõbraga ja seejärel jätkama õpinguid xxxx automehaaniku erialal. Kinnipeetav oli enne vangistust tegevuseta. Enamjaolt kulus vaba aeg sõpradega tänaval jalutamisele ning narkootikumide tarvitamisele. Ametlikult isik ei ole töötanud . Üldiselt perekonna majanduslik

olukord on rahuldav. Ema xxxx instruktorina ning on oma

töötab sõnul võimeline majanduslikult poega

üleval pidama, kui ta vangistusest vabaneb ja õppima asub. Lisaks on ema pöördunud varasemalt xxxx -i sotsiaalhoolekande osakonda, et saada vajalikku KOV toetust ja abi ning sealsed ametnikud on kinnitanud, et pere on alati vajaduse korral olnud koostööks valmis. rahaliste võlgnevust suurus on üle 18 000 euro, mille Kinnipeetava e

likvideerimine ei ole kindel seoses sissetuleku puudumisega. Kriminaalhooldaja on tutvustanud isikule isik o , et soovib võlanõustaja teenust ning n andnud suusõnaliselt teada

pöörduda võlanõustaja poole, et arutada eraisiku pankrotiga seonduvat.

Vabanemisjärgselt isikul

kindel töökoht ja sissetulek puudub.

Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema T A, isa M A poolvend M A ja (sündinud 2013). Isa M A elab perest juba aastaid eraldi ning suhted poja V on tänaseks täielikult katkenud. Isa on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning erekonna suhtes agressiivselt. Enne ta on käitunud p vangistust elas kinnipeetav koos oma ema ja poolvennaga. Ema ja poja omavahelised suhted on head ja toetavad. Isiku sõpruskonna moodustavad eakaaslased, kellega koos on sooritanud ka erinevaid süütegusid. Käesoleval ajal mitmeid sõpru, kes on kas viibinud või on tal viibivad hetkel koos temaga vangistuses. Kaaslaste tunnustuse saamise nimel on isik pannud toime õigusrikkumisi. teravaid elamusi. Käesoleval ajal on V Ta on otsinud pidevalt A tüdruksõber D on olnud suhtes üle väga head. Ema T , kellega ta aasta ning kellega suhted on

A

- sõnul on tüdruksõber ööbinud aeg ajalt nende juures, tüdrukul on kindel töökoht ning neil on koos plaan õppima asuda xxxx. Kinnipeetav tunnistab, et esimest korda proovis ta alkoholi

9-aastaselt ning 13-aastaselt oli haig . Peale seda otsustas

laravil alkoholimürgituse tõttu ta

vähendada alkoholi sõnul ei ole tal esinenud alkoholijoobes tarvitamist. Kinnipeetava

vägivald käitumist. E alkoholi kord nädalas sõpradega. set nne vangistust tarvitas isik

Tunnistab, et tal esineb alkoholi kuritarvitamisega probleeme, kuid alkoholisõltuvust eitab.

On pannud toime varasemalt alkoholijoobes olles kuriteo. isik oma Joobes olles ei mõtle tegude tagajärgedele ning võib jätkata kuritegude toimepanemist. Puuduvad andmed, et isik oleks viimase kuriteo toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. Enne vangistust oli kinnipeetav asendanud alkoholi kuritarvitamise narkootikumide tarvitamisega. Karistusregistri andmetel on isikut 3 korral karistatud NPALS alusel. Kinnipeetava sõnul ei olnud ta midagi tarvitanud, samas oma sõnul peaaegu igapäevaselt tarvitas ta nii kanepit kui ka amfetamiini.

Viru Vangla meditsiiniosakond on fikseerinud segakasutuse sõltuvuse (amfetamiin+kanep). proovis ta esimest korda narkootikume 9-aastaselt (kanepit), Enda sõnul

16-aastaselt proovis LSD-d (seened), amfetamiini ja ecstasyt. Paaril korral on proovinud amfetamiini süstida, kuid enamasti tarvitas suukaudselt tabletina. Viimati tarvitas narkootikume enda sõnul vahetult enne vangistust. Vägivaldset käitumist narkojoobes ei ole tuvastatud. Kinnipeetav on toime pannud varguseid eesmärgiga narkootikume osta.

Narkootikumide hankimine ja tarvitamine olid tema Viimasel igapäevaselt põhitegevuseks. kriminaalhoolduse perioodil määras kohus R.O nõusolekul ja kriminaalhooldaja taotlusel lisakohustuse asuda uimastisõltuvuse ravile. Kinnipeetav viibis 2017. aasta lõpus 2

kuud SA xxxx osakonnas, kust lahkus omal soovil, sest ei leidnud keskuses teenusel viibijatega ühist kontakti ning ei soovinud seetõttu osaleda grupiteraapias. Kriminaalhooldaja on uurinud kinnipeetavalt kuid enda soovi sõltuvusega tegelemist jätkata vabaduses, sõnul on tal juba praegu narkootikumide tarvitamisest tervis nii halb, et ta rohkem vabanemisjärgselt narkootikume ei tarvita. Edaspidiselt enda sõnul sõltuvusravi ei vaja ning on võtnud vastu otsuse loobuda lõplikult narkootikumide tarvitamisest tervise säilitamise eesmärgil.

Isikul on

fiksee

, ta o vi seoses ritud õpiraskus ja arenguhäire n saanud varasemalt psühhiaatrilist ra sõltuvusprobleemidega xxxx rehabilitatsioonikeskuses. Käesoleval hetkel saab psühhiaatrilist ravi, mida vabanemisjärgselt oleks vajalik jätkata.

Kinnipeetava poolt toime pandud

kuritegusid iseloomustab põnevuse ja seikluste otsimine, mille tõttu on kasutanud

narkootikume ja sõitnud ärandatud sõidukitega ringi. Kinnipeetav on vältinud varasemalt oma probleemidega tegelemist ning tal puudusid eesmärgid, elas üks päev

ta korraga. Vangistuses

on isik Isik o

hakanud kuriteo tagajärgedele mõtlema. n püstitanud eesmärgiks esmalt

omandada põhiharidus töö kõrvalt tüdruksõbraga ning seejärel õppida xxxx koos oma

edasiselt automehaaniku eriala. Samal ajal soovib ta tegeleda võlgnevuste likvideerimisega ja pöörduda vabanemisjärgselt abi saamiseks võlanõustaja poole. Hiljem soovib ta koos tüdruksõbraga otsida endale ka perekonnast eraldi elamispinna. R.O on varasemalt õigustanud ja võrrelnud neid toimepandud kuritegusid raskemate kuritegudega.

Kinnipeetav

on varasemalt on pigem vältinud ametnikega koostööd. Ta

kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Viimasel kriminaalhooldusel viibimise ajal ei täitnud kohtu poolt pandud kohustust läbida uimastisõltuvuse ravi, jättis ravi pooleli.

Isik ei ole väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Väärteokorras on äljendab soovi teda karistatud 16 korral. Kinnipeetav v muutuda ning edaspidiselt uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, kuid samas ei soovi ta vabanemisjärgselt sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda, leides, et tuleb oma probleemide lahendamisega iseseisvalt toime. Kinnipeetava puhul seisneb oht varavastaste kuritegude toimepanemises ning vabaduse võtmises seadusliku aluseta. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem mõnuainete tarvitamisel, grupi mõjul, impulsiivselt käitudes, keerulise

majandusliku olukorra tõttu ning teravate elamuste otsimisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 85%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega III üksuse kriminaalhoolduse alla.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks R.O tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku

ning määrata talle käitumiskontroll pikkusega 6 kuud lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

R.O kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui kohus ta vabastab, siis esimese asjana b lähe ja annab dokumendid kooli ta

sisse ning kui teda siis b b ta kooli ei võeta, võta ennast Töötukassas arvele. Kooli all pea silmas xxxx. Tema t koos 9. klassi. Plaan üdruksõbral on ka 8 klassi haridust ja nad läheksid on omandada ka keskharidus ja minna siis eriala õppima. Automehaaniku erialal soovib ta edasi õppida mehaanikakoolis. Ta ei taha rohkem narkootikume tarvitada, sest tervis ei luba ja t on nud ka programmi. Kui ta vangi pandi, siis a oli raske. a läbi tal süda valutas ja kõndid

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatan R.O tingimisi enne ud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, R.O ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 1 p 1 kohus vabastada katseajaga tingimisi kohaselt võib

enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane al, kui ta teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korr on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. R.O oli toimepandud kuritegude ajal alaealine, toimepandud tegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega ning k ajaks on R.O äesolevaks

ära kandnud üle kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 761

lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et R.O ei kuulu vangistusest süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on valdavalt varavastased ning toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju. millest järeldub, et ta Kinnipeetaval on 2 kehtiv distsiplinaarkaristust, at ei suuda

ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määruse nr 3

06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91- oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav õppis eele A1 taseme õppes ning osales

riigik

sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening

õ töötab andustöödel koristajana ning igusrikkujatele. Kinnipeetav vangla maj on edukalt osalenud noortele suunatud motiv

atsioonisüsteemis, mille raames on ta hea käitumise puhul perega suhtlemise eesmärgil väljaviidud koju. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus asub elama koos ema ja poolvennaga. Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis ühtlasi tagaks talle kindla sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetav ei ole varem ametlikult töötanud ning enne vangistust oli ta tegevuseta, jalutades sõpradega tänaval ja tarvitades narkootikume. Tasumata on isikul nõudeid üle 1 000 euro, mis koos kindla sissetuleku puudumisega mõjub tema majanduslikule toimetulekule negatiivselt ning kuna kinnipeetav on varem kuriteod toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil, esineb jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise risk seoses is Kinnipeetava ikliku töötasu ja materiaalse kindlustatuse puudumisega. sõprusringkonda kuuluvad enamasti eakaaslased, kellega koos on ta kuritegusid toime pannud ning kes on varem olnud stuses. Seega on või viibivad käesoleval ajal vangi jätkuvalt

kinnipeetava tutvusringkonnas isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad avaldada ning mõjutada teda uue kuriteo toimepanemisel. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist, kuid sõltuvust eitab. Ta avaldas, et enne vangistust asendas alkoholi tarbimise narkootikumide tarvitamisega. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud

narkootiliste ainete segakasutuse (amfetamiin+kanep). Kinnipeetav pani toime sõltuvus varavastaseid kuritegusid, et saada raha narkootikumide ostmiseks ale . Ta on võtnud end

eesmärgiks edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid vabanemisel

sõltuvusrehabilitatsiooni teenusele asuda ei soovi. Seega puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav sel korral na ta on ka varem sõltuvusainete tarvitamisest täielikult loobub, ku jätnud uimastisõltuvuse ravi pooleli ning jätkanud tarvitamist.

Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud sellega kaasnevaid eid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt nõud puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et R.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused elukoha olemasolu näol on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sä - testatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 761

; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik