1-18-4769/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-4769

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-4769 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. juuni 2018. a otsus .U P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Kaitsja advokaat

Merike Allikmäe riigi õigusabi korras

RESOLUTSIOON 1. .U kaitsja advokaat apellatsioon kui ilmselt P Jätta Merike Allikmäe

põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

2.

Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 60 (kuus .U le apellatsioonimenetluses osutatud P - kümmend) eurot riigi õigusabi eest.

3. Mõista eelmises punktis nim välja etatud menetluskulu katteks .U lt

P -

60 (kuuskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse P - .U le eraldi dokumendina. Menetluskulu

tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 21. juuni 2018 tunnistati .U

P . a otsusega lühimenetluses süüdi ja karistati karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 9 § järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistet kohaselt

i 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 9. märtsi 2018. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 24 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust alates kinnipidamisest 15. aprillil 2018.

2.

P.U mõisteti KarS § järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime

199 lg 2 p 9 paneva isikuna pani taas ajavahemikul 15. märtsist kuni 5. aprillini 2018 Tallinna linnas asuvatest kauplustest

toime 17 vargust, mille käigus varastas erinevat marki alkohoolseid jooke.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat , kes vaidlustab Merike Allikmäe kohtuotsust .U-le osas. P üksnes mõistetud karistuse tähtaja

Kaitsja taotleb .U-le P mõistetud karistuse tähtaja lühendamist, sest mõistetud karistus ei vasta süü suurusele ega süüdistatava isikule.

P.U süü ei ole suur, sest kannatanutele põhjustatud kahju on väike. Ta tunnistab end täielikult süüdi. avaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus Karistust kergend .. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on teadlik est ning soovib sellest oma narkosõltuvus vabaneda ja oma elu muuta. Sõltuvusest tingitud ebakindlus on avaldanud mõju tema tervisele ja eluviisile. Tema puhul

täidaks karistuse eesmärke ka lühiajalisem vangistus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Kohtukolleegium , et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märgib selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku

11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti

-

tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

3(4)

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne - käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava - karistuse ülemmäära korrigeer ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. itakse eri-

KrMS § 2 p 4 kohaselt õiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, on kriminaalmenetlus

mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

199 lg 2 sanktsioon vangistuse. Maakohus mõistis .U-le karistuseks vangistuse 1 aastaks 6 kuuks, P s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist

määra. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust.

Maakohtu otsuses on t süüdistatavale mõistetud karistus põhjendatud ning kohtukolleegium n

õustub nende põhjendustega. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse P.U süü suurust. Ta pani lühikese ajavahemiku jooksul kauplustest toime 17 vargust. Vargused pani ta toime kavatsetult, eesmärgiga varastada alkohoolseid jooke. Tekitatud kahjud on kauplustele heastamata. Varguste toimepanemine on kujunenud .U elustiiliks, sest P ta on varem varguste toimepanemise eest korduvalt kohtu poolt karistatud. Käesolevad vargused pani ta toime üldkasuliku töö tegemise tähtajal. Eelmise kohtuotsuse järgi määratud üldkasuliku töö jättis .U täielikult tegemata. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud P väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Karistust kergendava asjaoluna on m Riigikohtu aakohus puhtsüdamlikku kahetsust juba arvesse võtnud. kriminaalkolleegium on 17. juuni 2013. a otsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 10 märkinud, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Maakohus on seda põhimõtet järginud ja on põhjendatault leidnud, et seekord tuleb mõista .U le karistuseks reaalne vangistus.. P - On igati positiivne, et .U kavatseb edaspidi õiguserikkumisi mitte toime panna, kuid enne P seda peab ta ära kandma talle mõistetud reaalse vangistuse.

KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ning mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kuna .U P pani uued kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõisteyud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 24 päeva võrra ja mõistnud temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 24 päeva vangistust.

Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid .U P -le mõistetud karistuse tähtaega lühendada. Seega puudub kaitsja apellatsioonil ilmselge edulootus.

5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende

4(4) põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

Kaitsja advokaat esitas koos apellatsiooniga

M. Allikmäe taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 60 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises ja apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 25 eurot.

Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud nin Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja g nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. poolt esitatud ühe tööühiku hinda.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 § 21 lg lg-st 1 ja -st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning t - aotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suurusek 60 eurot

s ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt.

6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud .U-le P karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei selle juhindudes anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -

/allkirjastatud digitaalselt/