2-18-5082/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5082

Tsiviilasi

K M hagi M M ja M M vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

025/2018/282

Tsiviilasja hind

1 127,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K M (isikukood xxx; elukoht xxx),

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle

Järvala (e-post: merle@jarvala.ee)

Kostja I M M (isikukood xxx)

Kostja II M M (isikukood xxx)

Kostjate seaduslik esindaja S M (isikukood xxx;

elukoht xxx; e-post xxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Geidi

Sile

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.08.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine,

millega kohus peatas Tallinna kohtutäitur K Põltsi poolt algatatud

täitemenetluse

täiteasjas

nr

025/2018/282

kuni

käesolevas

tsiviilasjas

kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Kohtuotsuse p 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud hageja K Mu kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule 03.04.2018 esitatud hagiavalduses tunnistada lubamatuks sund-

täitmine täiteasjas nr 025/2018/282. Samuti palub hageja mõista kostjatelt välja kõik hageja

poolt kantud menetluskulud, jätta kostjate kulud nende endi kanda ja täitekulud sissenõudja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur K Põlts S Mu avalduse alusel K Mu suhtes

täitemenetlust Harju Maakohtu 28.12.2017 otsuse täitmiseks. Kohtuotsusega mõisteti K Mult

välja tagasiulatuv elatis 4 575 eurot ja igakuine elatis mõlemale lapsele 50% kuupalga

alammäärast. Sissenõudjateks on hageja lapsed M M ja M M, kelle seaduslik esindaja on laste

isa S M. 27.02.2018 täitmisteatest nähtub, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise ajaks on

märgitud 19.03.2018 ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ilma täitekuludeta on

määratud tasumiseks 5 075 eurot. K M on tasunud vabatahtlikult kõik kohtuotsusega

väljamõistetud summa 5 075 eurot. Raha on tasunud võlgniku vend R R laste isa S Mu

pangakontole. K M ei ole ka kunagi keeldunud kohtuotsusega väljamõistetud summade

vabatahtlikust maksmisest, mistõttu ei ole põhjendatud ka tema suhtes täitemenetluse

alustamine tervikuna. 08.03.2018 esitas hageja kohtutäiturile taotluse täitemenetluse

lõpetamiseks. Kohtutäitur ei ole menetlust lõpetanud, kuna sissenõudjad ja nende seaduslik

esindaja on väidetavalt kätte saanud üksnes 4 248 eurot. Võlgnetavaks summaks on täituri

hinnangul käesoleva hagi esitamise seisuga 1 127,97 eurot. Seega on sissenõudjate väitel

saamata 827 euro ulatuses elatist põhjusel, et selle summa on võtnud pank laste isa

pangakontolt laenuvõla katteks pärast elatise laekumist tema arvele. Ülejäänud summa

moodustavad eeldatavalt täitekulud summas 320,17 eurot, kuigi võlgnik on vaidlustanud

täitemenetluse alustamise põhjendatuse. Lisaks ei ole täitur teinud ka otsust täitekulude

tasumiseks, mis saaks olla täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 16 järgi.

3. Lapsed on kuni täisealiseks saamiseni piiratud teovõimega ning nad ei saa õiguslikult

keelata oma raha kandmist vanemate kontole. Alaealised lapsed ei saa põhimõtteliselt teha

tehinguid, sealhulgas ka anda tahteavaldusi rahade liigutamiseks ilma seadusliku esindaja

nõusolekuta. Seadusest tulenevalt ei peagi andma nõusolekut seaduslikule esindajale, vaid

tema õigused ja kohustused tulenevadki seadusest. Pangalaen on S Mu kohustus panga ees.

Tegemist ei ole K Mu ainukohustusega. Riigikohus on analoogselt lahendis nr 3-2-1-88-13

tunnustanud võlgniku õigust tasuda võlg ka täitemenetluse kestel otse sissenõudjale.

Puudutatud isiku konto debiteerimine kolmanda isiku poolt ei muuda elatisenõude täitmist

olematuks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Enne

kohustuse täitmist määrasid võlausaldajad kehtivalt, mis pangakontole kohustus täita tuleb.

Võlgnikul ei olnud õigust võlausaldaja juhist eirata. Täitedokumendiga mõisteti elatis K Mult

välja alaealiste laste, M Mu ja M Mu kasuks. Elatisenõude puhul on võlausaldajad lapsed,

mitte teine lapsevanem. Kostjad esitasid K Mule 29. jaanuaril 2018 kohustuse täitmise ja

elatise tasumise nõude. Kostjad nõudsid võlgnevuse kandmist M Mu pangakontole ning

keelasid kohustuse täitmise kolmandatele isikutele. Nõudekiri saadeti lisaks K Mule ka tema

lepingulisele esindajale, emale ja vennale (R Rle), seega oli hageja ülekandeid tehes

õigustatud vanema tahteavaldusest teadlik.

5. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et R R kandis perioodil 28.02.2018 kuni 05.03.2018 S Mu

pangakontole 4 575 eurot selgitusega „Tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku

01.10.2014-30.09.2015 eest“. Kostjate 29. jaanuari 2018 kohustuse täitmise ja elatise

tasumise nõue oli enne maksete tegemist jõudnud hagejani. Hageja ja tema lähikondsed olid

maksete tegemisel teadlikud, et lapsed on keelanud kohustuse täitmise kolmandatele isikutele

(sh S Mule) ja laste seaduslik esindaja on andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks lastele.

VÕS § 76 lg-st 3 ja § 79 lg-st 2 tulenevalt ei ole hageja kohustus võlausaldajate (laste) ees

kohaselt täidetud, kuna S M ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik. Rahaliste

vahendite kandmine S Mu kontole on toimunud pahas usus ning VÕS § 6 lg-t 2 ja § 138 lg-t 2

rikkudes

6. K M ja R R on teadlikud, et konto, millele ülekanded tehti, on pangalaenu nr 02-002319-

EL teenindav konto. Pangalaen võeti Xxx kinnisasja ostuks. Kui K Mu ja S Mu ühine elu

lõppes, lepiti kokku, et kinnisasi jääb K Mule ja kuni lapsed elavad seal koos emaga, aitab S

M pangalaenu maksta. Lapsed elavad alates 2013. aastast isaga. Kuna alates 2013. aastast

kasutab Xxx kinnisasja K M üksi, siis on igati õiglane, et ta maksab ka pangalaenu üksi.

Rahaliste vahendite S Mu kontole kandmisega vähendati K Mu kohustust panga ees. Nimelt

ei maksnud K M ülekannete tegemisele eelnenud kuudel laenu (tekitas võlgnevuse) ning lasi

seejärel kanda laste elatiseks mõeldud rahalised vahendid kontole, kus summad panga poolt

automaatselt laenu nr 02-002319-EL katteks kinni peeti. Laste ema on kohtuotsusega

väljamõistetud elatise arvelt vähendanud enda kohustust panga ees. Hagi tagamise korras

tsiviilasja nr 2-15-14651 menetluse ajal kanti rahalised vahendid kohtutäituri vahendusel S

Mu pangakontole nr XXX. Hagi tagamise määruse tühistamisel ja kohtulahendi jõustumise

korral otsustas hageja senist praktikat muuta ja lasi rahalised vahendid tasuda S Mu teisele

kontole, kontole nr XXX, mis teenindab pangalaenu nr 02-002319-EL. Heas usus käituv

võlgnik oleks lähtunud võlausaldajate määratud kontonumbrist. Liiati oli ülekannete tegemise

ajaks täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade ning täitmisteates on

selge juhis kanda rahalised vahendid täituri pangakontole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

9. Hageja palub tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr

025/2018/2812, kuivõrd nõue on rahuldatud. Hageja leiab, et ta ei ole põhjustanud

täitemenetlust ja puudub ka täitedokument kohtutäituri tasu kohta. Kostja hagi ei tunnista ning

palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et kohustuse täitmine ei ole toimunud õigustatud

isikule. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kostjate seadusliku esindaja pangakontole

tasutud summasid, kust läheb maha lastevanemate ühine laen, saab käsitelda elatise maksmise

kohustuse täitmisena.

10. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. Seega tuleb vastava nõude lahendamiseks kontrollida, kas isik, kelle suhtes nõue

esitatakse, on sissenõudja; kas isik, kes nõude esitab on täitemenetluse võlgnik; kas nõude

esitaja suhtes on algatatud täitemenetlus; kas nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud; kas

hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist.

11. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 28.12.2017

kohtuotsusega mõisteti K Mult poja M Mu ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 01.10.2014-

30.09.2015 eest 2 287,50 eurot ja alates 01.10.2015 miinimumelatise määras, so 50%

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M Mu täisealiseks saamiseni, so

kuni xxx, M Mu kasuks. Samuti mõisteti nimetatud kohtuotsusega K Mult tütre M Mu

ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest 2 287,50 eurot ja alates

01.10.2015 miinimumelatise määras, so 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuni M Mu täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, M Mu kasuks (tl 9-11).

12. TMS § 5 lg 1 kohaselt on sissenõudja isik, kes on täitmiseks esitanud nõude. Hageja

suhtes on eelpool nimetatud täitedokumendist tulenevate kohustuste sundtäimiseks algatatud

täiteasi nr 025/2018/282. Nõude sisuks on hageja elatisevõlgnevus perioodi 01.10.2014 –

30.09.2015 eest 2 x 2 287,50 eurot. Nõude suuruseks on 5 075,00 eurot, millele lisanduvad

täitekulud. Vara kontol arestimise kohaselt on nõude lõplikuks suuruseks 1 147,17 eurot,

millest täitekulud on 320,17 (tl 42-44). Seega on võlgnevuse suuruseks 827 eurot.

Täitmisteatest nähtuvalt on märgitud täitedokumendi (kohtuotsuse) vabatahtliku täitmise ajaks

19.03.2018 ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ilma täitekuludeta on määratud

tasumiseks 5 075 eurot (tl 12-13).

13. Seega on tuvastamist leidnud, et sissenõudjateks on hageja ja S Mu ühised lapsed M M ja

M M, hagi on esitatud sissenõudjate vastu, hageja on täitemenetluse võlgnik ning hageja

suhtes on algatatud täitemenetlus.

14. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja on nõude rahuldanud, sh kas kohustus on täidetud

õigustatud isikule. Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendamist leidnud järgmised

asjaolud. Hageja vend R R on kandnud 28.02.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 175 eurot,

selgitusega tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015

eest 1. osamakse (tl 14-15). R R on kandnud 01.03.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 1 500

eurot, selgitusega tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-

30.09.2015 eest 2. osamakse (tl 16-17). 02.03.2018 maksekorraldusega on tõendatud, et R R

on kandnud 02.03.2018 S Mu arvelduskontole nr XXX 1 500 eurot, selgitusega tsiviilasi 2-

15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest 3. osamakse (tl 18-

19). 05.03.2018 on R Ron kandnud S Mu arvelduskontole nr XXX 1 400 eurot, selgitusega

tsiviilasi 2-15-14651, M M ja M M elatis ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest, viimane

4. osamakse (tl 20-21). Seega tasus R R hageja eest S Mu arvelduskontole nr XXX perioodil

28.02.2018 kuni 05.03.2018 kokku 4 400 eurot. Maksekorraldustega on tõendatud, et R R

tasus S Mu arvelduskontole nr XXX 31.01.2018 veebruar 2018 elatise, 28.02.2018 märts

2018 elatise ja 31.03.2018 aprilli elatise (tl 22-26).

15. Hageja esitas 08.03.2018 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 025/2018/282

(tl 27A-29). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt sissenõudjad kinnitavad 4 248 euro

laekumist (tl 31-33, 38). Kohtutäitur jättis võlgniku avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

rahuldamata (tl 34-37 ja seega hagi on esitatud enne täitemenetluse lõppemist (tl 34-37).VÕS

§ 175 lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud

lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja eest on elatise ülekanded teinud hageja

vend ning kostja lapsevanemana on kohtulahendiga väljamõistetud elatise hageja vennalt

täitmisena vastu võtnud summas 4 248 eurot. Seega on võlgnevuse suuruseks 827 eurot.

16. Kohus tuvastas eelnevalt, et sissenõudjateks on antud juhul lapsed, mitte laste isa. VÕS §

79 lg 1 kohaselt, kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei

ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui

kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Vastavalt

Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku

ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-12 p 11).

17. Kostjad esitasid hagejale 29.01.2019 kohustuse täitmise ja elatise tasumise nõude, milles

palusid Harju Maakohtu 28.12.2017 kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad kanda M

Mu pangakontole, selgitusega „elatis“ (tl 69). Samas nõudekirjas on kostjad ühtlasi ka

märkinud, et ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks kolmandatele isikutele. Nimetatud kiri

oli adresseeritud hagejale ja ka saadetud R Rle. 31.01.2018 e-kirjaga on tõendamist leidnud,

et kostjate esindaja teatab hagejale ja mh R Rle, et alates tänasest on M Mul oma pangakonto

ning palutakse M Mu elatis kanda Mi kontole ja M Mu elatis kanda Me kontole. Samas

nõudekirjas on kostjad ühtlasi ka märkinud, et ei anna nõusolekut kohustuse täitmiseks

kolmandatele isikutele (tl 72). Seega andis S M nõusoleku elatise kandmiseks otse alaealiste

laste kontole. Hageja kinnitas 27.08.2018 toimunud kohtuistungil, et on nimetatud kirjad kätte

saanud. Kuna kostjate seaduslik esindaja S M on palunud kanda elatise kostjate, ehk siis

alaealiste laste arveldusarvele, siis on ta sellega andnud nõusoleku ülalpidamiskohustuse

täitmiseks alaealistele lastele ja elatis tuli kanda kostjate M Mu ja M Mu arveldusarvele.

18. Kohus nõustub kostja esindajaga, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 10 regulatsioon, kuna

lastel oli tahteavalduse tegemiseks seadusliku esindaja S Mu eelnev nõusolek. VÕS § 76 lg 2

kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse

tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. Sellest tulenevalt ei ole hageja kohustus kostjate ees tulenevalt VÕS § 76 lg 3 ja 79 lg 2

kohaselt täidetud, kuna S M ei olnud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik.

19. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et hea usu põhimõttest lähtumine

tähendab, et võlgnik kannab rahalised vahendid võlausaldaja poolt määratud kontole ning

hageja kohustuse täidetuks lugemine oleks kostjate suhtes hea usu põhimõtte vastane. Antud

juhul on hageja käitunud halvas usus kandes elatise võlgnevuse kostjate seadusliku esindaja

arvelduskontole teades, et tegemist on üksnes pangalaenu teenindava kontoga. Menetluse

käigus on tuvastamist leidnud, et arvelduskonto millele ülekandeid tehti on pangalaenu

teenindav konto. Pooled ei vaidle selle üle, et hagi tagamise korras kanti rahalised vahendid

kohtutäituri vahendusel kohtumääruse alusel S Mu pangakontole nr XXX. Pärast

kohtulahendi jõustumist aga kanti rahalised vahendid S Mu teisele kontole, kontole nr XXX,

mis teenindab pangalaenu nr 02-002319-EL. Pangalaen võeti Xxx kinnisasja ostuks. Kohtule

esitatud notariaalaktist nähtuvalt jäi Xxx tn 6 kinnisasi kostjale. Hageja ei vaidlustanud

kostjate väidet, et lepiti kokku selles, et kuni lapsed elavad seal koos emaga, aitab S M

pangalaenu maksta. Lapsed elavad lapsed alates 2013. aastast isaga ja nimetatud kinnisasja

kasutab K M üksi. Panga ees vastutavad laste vanemad küll solidaarselt, kuid kohus nõustub

kostja seisukohaga, et rahaliste vahendite S Mu kontole kandmisega vähendati K Mu

kohustust panga ees. Elatis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning antud juhul elatis 827 euro

ulatuses alaealiste kostjateni ei jõudnud. oOuline on antud juhul ka see, et elatise ülekannete

tegemise ajaks täitemenetlus algatatud ja hagejale kätte toimetatud täitmisteade. Täitmisteates

on selge juhis kanda rahalised vahendid täituri pangakontole.

20. Seega on tuvastamist leidnud, et sundtäitmine on praeguses ulatuses lubatav. Kohus ei saa

käesoleva menetluse raames hinnata täitekulude põhjendatust, kuna kostjad ei vastuta täituri

tegevuse eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb K Mu hagi M Mu ja M Mu vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/282 jätta rahuldamata.

21. Harju Maakohus rahuldas 04.04.2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas

Tallinna kohtutäitur K Põltsi poolt algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 025/2018/282 kuni

käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab

hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab

hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 04.04.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu

käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab

kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5

esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi

rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-09, p 40). Seega määrab

kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kell kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

23. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik