1-09-7163/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01 oktoober 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-7163 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

28 september 2009, Tallinn Kriminaalasi

S.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05 juuni 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.Borodjatšov Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Marina Kalistratova Süüdistatav S.N, ik: xxx, varem korduvalt karistatud, viibis eelvangistuses 4 päeva, kinni peetud 18.02.2009 Kaitsja Vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 05 juuni 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-7163 S.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. S.N-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 02.12.2008 kuni 19.12.2008 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime 13 vargust AS E. S. tanklates. Kütuse vargustega tekitati AS-ile E. S. varalist kahju kokku 14 301,67 krooni ulatuses. Samuti tema, süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, taas, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 05.02.2009.a. kella 16.30 paiku Tallinnas XXXX XXX XXX asuvas A. AS kaupluses J. S., püüdis varastada kaupa kogumaksumusega 1198 krooni, 09.02.2009.a. kella 11.26 paiku Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas AS P. P.

kaupluses S. P, püüdis varastada kaupa kogumaksumusega 598 krooni, 18.02.2009.a. kella

14.14 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX asuvas R. E. F. AS T. S. kaupluses, püüdis varastada kaupa kogumaksumusega 33 krooni, kuid kuriteod jäid tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvateenistuse poolt..

Seega S.N, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt , s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas S.N-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas 1 aasta

6 kuulise vangistuse, KrMS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 1 aastase vangistuse. KarS §

68 lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 4 päeva ja kandmata karistuseks luges 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 18.02.2009.

APELLATSIOON:

3. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust. Kohus ei arvestanud et vanglas tekkisid tal epilepsiahood. Ei arvestanud, et pani kuriteod toime raske materiaalse olukorra tõttu. Kütuse müüjad ise tõukavad inimesi varguste toimepanemistele. Soovib esimesel võimalusel kahju heastada. Palub mõista karistus mis oleks seaduses ettenähtud minimaalsele karistusele ligilähedane. Palub jätta sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda kuna on 80 % töövõimetu pensionär.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4. Apellantsüüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus uue otsusega teda karistada 9 või

10 kuulise vangistusega. Menetluskulud palus jätta riigi kanda. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlused rahuldada.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohutu poolt mõistetud karistus vastab ülalnimetatud nõuetele. Maakohus on süüdlasele mõistetud karistusliiki, vangistust, piisavalt põhistanud ning kuna apellatsioonis pole taotletud karistusliigi muutmist ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel pikemalt peatuda, nendib vaid, et S.N ei ole isikuks, keda oleks võimalik karistada rahalise karistusega.

Kohus on süüdlasele mõistnud 16 varavastase kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse. Karistust kergendavate asjaoludena on arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ega arvestanud. Apellatsioonis väidetu kannatanute, kütusemüüjate süüst tema poolt varguste toimepanemises on ennastõigustav ning pole mingilgi määral karistuse mõistmisel arvestatav.

Seaduses ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid, millised jäid maakohtu poolt arvestamata, apellatsioon ei sisalda.

Karistuse mõistmisel oli kohus õigustatud arvestamata ka süüdlase isikuga. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, kuid mõistetud karistused poole teda mõjutanud loobuma kuritegelikust käitumisest. Apellatsioonis viidatud tervislikku olukorda on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud.

Selle enamaks arvestamiseks ning tema karistuse kandmisest vabastamiseks või temale mõistetud karistuse tähtaja lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et tähelepanuta ei saa jätta fakti, et vaatamata oma halvale tervisele on S.N isikuks, kes vabaduses viibides ei suuda elada õiguskuulekat elu ning järjepidevalt paneb toime varavastaseid kuritegusid. Samuti on ta isikuks, keda on karistatud korduvalt väärteokorras.

6. Süüdistatava taotlus sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu.

KrMS § 180 lg 3 alusel on kohtul võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Antud juhul on maakohus nimetatud seadust kohaldanud ning jätnud ekspertiisitasu summas 4644.- krooni riigi kanda. Seega on osa menetluskulusid juba jäetud riigi kanda. Kõikide menetluskulude riigi kanda jätmist nagu on süüdistatav taotlenud, seadus ette ei näe.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 05 juuni 2009 otsuse S.N-i süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER