2-18-109005/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-109005

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Kristo Päevloo vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

250,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee

Kostja Kristo Päevloo, isikukood *, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, e-post *; *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

hagi

Kristo

Päevloo

vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Kristo Päevloo (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants

kasuks Telia Eesti AS ja kostja Kristo Päevloo vahel 04.08.2016. a sõlmitud liitumislepingu nr

* alusel (nõue on 16.03.2018. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 221,99 (kakssada kakskümmend üks eurot 99 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 25.06.2018. a summas 10,56 (kümme eurot

56 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (25.06.2018. a seisuga 221,99 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 26.06.2018. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale Kristo Päevloo TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev

kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja Osaühing Aktiva Finants menetluskulud kostja Kristo Päevloo kanda.

2. Välja mõista kostjalt Kristo Päevloo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot, s.o riigilõiv

summas 75 eurot ja hageja õigusabikulu summas 185 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Kristo Päevloo tasuda hagejale Osaühing Aktiva

Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa

1.

30.04.2018. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Kristo Päevloo 284,33 euro saamiseks. Kohus tegi

07.05.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada.

07.06.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Taru Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2.

25.06.2018. a esitas hageja OÜ Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumajja hagiavalduse kostja Kristo Päevloo vastu 04.08.2016. a

sõlmitud liitumislepingust nr * tuleneva põhivõlgnevuse nõudes summas 221,99 eurot, viivise

nõudes summas 10,56 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 26.06.2018. a kuni

põhinõude summas 221,99 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Telia Eesti AS ja kostja Kristo Päevloo vahel 04.08.2016. a sõlmitud

liitumisleping nr *. Lepingust tulenev nõue on loovutatud 16.03.2018. a Osaühingule Aktiva

Finants. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas

75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 275 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub

hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi

rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud.

3.

27.06.2018. a määrusega keeldus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja hagi menetlusse

võtmisest ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajale. Tsiviilasja materjalid saabusid Haapsalu kohtumajja 02.07.2018. a.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus

hagiavaldusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela

kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevatelt telefoninumbritelt ega e-posti aadressidelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus

hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja

kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.2018. a /tlk

94-95/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 24.09.2018.

a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja

faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma

põhjendava osata.

Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et

väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika

ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude

kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.

6. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 275 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu /tlk 53/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude detailse koosseisu /tlk 56/, millest nähtuvalt hageja

õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1

tund, tasu 110 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine

0,5 tundi, tasu 55 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 110 eurot.

Kokku 2,5 tundi, summa 275 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on 110

eurot.

6.1.

Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega

(nõude aluseks on tarbijakrediidileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole

esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 275 euro suurune õigusabikulude nõue

põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud

kulud.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ

Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning

hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

6.2.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid

käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS

§ 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-

165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks).

Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine

puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse

kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse,

arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude

fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude

hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja.

Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud

kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses

kasutatakse lepingulist esindajat."

Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses.

6.3.

Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 1 tunni ulatuses peab kohus põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 185 eurot (1,5 h* 110 eurot/tund

+ 20 eurot).

6.4.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja

õigusabikulu summas 185 eurot, kokku 260 eurot.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik