3-18-760/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-760 Haldusasi Grant Mkrttšjani kaebus Politsei-ja Piirivalveameti poolt Viljandi arestimajas ebainimlike tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määrus Grant Mkrttšjani määruskaebus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Grant Mkrttšjan Vastustaja Politseija Piirivalveamet

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Grant Mkrttšjan esitas 6. veebruaril 2018 Politseija Piirivalveametile (PPA) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses Viljandi arestimaja ebainimlike kambritingimustega.

G. Mkrttšjan viibis Viljandi arestimajas ajavahemikul 28. veebruar 2017 kuni 24. juuni 2017.

PPA jättis 9. aprilli 2018. a otsusega nr 2.1-3/3828-2 G. Mkrttšjani kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. G. Mkrttšjan esitas 16. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi arestimaja ebainimlike tingimustes viibimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja kurtis kehvade pesemisja hügieeni hoidmise võimaluste üle, kaebaja hinnangul ei olnud kambri sisustus nõuetekohane, sh ei vastanud nõuetele ventilatsioon. Ta ei saanud lugeda perioodilisi väljaandeid ja muid publikatsioone. Puudus võimalus teistega suhelda.

Koos kaebusega esitas G. Mkrttšjan taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 31. mai 2018. a määrusega G. Mkrttšjani menetlusabi taotluse rahuldamata leides järgnevat.

3.1. Kuna kaebaja taotleb 2000 euro hüvitamist, peab ta riigilõivu tasuma 60 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg-d 1 ja 2). Halduskohus leidis, et kuigi kaebajal ei ole isikukonto väljavõtte kohaselt ajavahemikul 16. detsembrist 2017 kuni 15. aprillini 2018 piisavalt sissetulekuid, et lõivu tasuda, ei ole oma kaebuse rahuldamine piisavaid eduväljavaateid.

3.2. Kaebaja viibis arestimajas umbes neli kuud. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebajale selle aja vältel tekitatud ebamugavustunnet pidada selliseks, mis tooks kaasa just kahju rahas hüvitamise 2000 euro ulatuses. Kohtupraktikas on analoogsetes asjades arestimaja ebainimlikes kambritingimustes viibimise eest piisavaks peetud ka näiteks PPA tegevuse õigusvastaseks tunnistamist (Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-174) või hüvitise väljamõistmist umbes

2 eurot päevas (nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-265, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-51526). Juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, oleks eelneva kohtupraktika valguses tõenäoline umbes 300 euro väljamõistmine. Seega kaebuses esitatud asjaoludel 2000 euro väljamõistmine ei oma eduväljavaateid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes.

3.2. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Muuhulgas märkis halduskohus, et kaebajal on võimalus vähendada taotletava hüvitise summat. Sellisel juhul hindab kohus uuesti kaebuse rahuldamise eduväljavaateid ja otsustab, kas anda menetlusabi või mitte.

4. G. Mkrttšjan esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. mai 2018. a määruse peale. Kaebaja leiab, et ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada, kuna tal ei ole raha 60 euro maksmiseks. Kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu ning ei ole suunatud kaebaja jaoks mitteolulise õiguse kaitsmisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajat võib kaebuse esitamisel pidada maksejõuetuks. Kuna kaebaja taotleb 2000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, on selle esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 60 eurot. Samas tõi halduskohus välja seni väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt kaebuses esitatud asjaoludel on analoogsetel juhtudel piirdutud kas siis PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega või kuni 300 euro väljamõistmisega, kusjuures ühe päeva eest on välja mõistetud kuni 2 eurot. Halduskohus selgitas kaebaja riigilõivust vabastamata jätmisel seda, et kaebajal on võimalus vähendada taotletava hüvitise summat. Sellisel juhul hindab kohus uuesti kaebuse rahuldamise eduväljavaateid ja otsustab, kas anda menetlusabi või mitte.

7. Ringkonnakohus nõustub, et 2000 euro suurune nõue on ilmselgelt üle paisutatud. Asjaolu, et kaebajal pole selles summas riigilõivu tasumiseks raha, ei oma siin määravat tähtsust, sest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on see, et kaebusel ei ole sellises ulatuses eduväljavaateid.

Kaebaja peab ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et kaebus on sellise summa osas perspektiivitu, ent kaebaja ei esita põhjendusi, mis kohtu seisukoha ümber lükkaksid. Ka ringkonnakohus ei näe neid põhjendusi. Halduskohus on põhjendatult viidanud kohtupraktikale, mis kaebaja väidetud rikkumisega sarnaste olukordade eest on määranud märksa väiksemaid hüvitisi. Õiguse olulisus kaebaja jaoks ei ole siinkohal määrav. Ka väidetavalt olulise õiguse kaitseks esitatud kaebust pole põhjust vabastada riigilõivust, kui kaebusel poleks eduväljavaateid.

8. Eeltoodust tulenevalt jääb halduskohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/