1-08-9069/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-9069

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2009.a Asja number 1-08-9069 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Kristi Keldo Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu S.M vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu S.M, isikukood xxx, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Kohus määras: Jätta S.M ennetähtaegselt vabastamata.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud S.M on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 09.10.2008.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-08-9069 ja KarS § 331 järgi karistati teda vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 16 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 5 kuud 16 päeva vangistust.

2 S.M-i karistusaja algus on 09.10.2008.a ja lõpp 24.03.2010.a Tartu Vangla on esitanud taotluse S.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks.

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. S.M taotles enda ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et S.M-i ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib

kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.M on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu, kokku 1 aasta ja 5 päeva.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud S.M ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puuduvad eluja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik.

Vangistuses viibimise ajal on S.M distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral, vanglas ei ole ta õppinud ega töötanud, vangistuse kandmise ajal pani S.M toime

uue kuriteo, mille eest ta on süüdi mõistetud. Tartu Vangla hinnangul S.M-i sotsiaalsed oskused on välja kujunenud täiskasvanuks kujunemise eas kinnipidamisasutuses, seetõttu puuduvad selged strateegiad probleemide lahendamiseks; S.M-i poolt on ohustatud ühiskond tervikuna, kindlasti tuleb vältida uimastavate ainete tarbimist.

S.M on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, kõigil juhtudel varavastaste ja narkootiliste ainetega seotud kuritegude eest. Vangistust on ta kandnud korduvalt, tema suhtes

on ka varem katseaega kohaldatud ning karistused on täitmisele pööratud. Vangistuse

kandmise ajal pani ta toime uue kuriteo. S.M on alates 14-ndast eluaastast regulaarselt kuritegusid toime pannud. Jätkuv kuritegude toimepanemine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et S.M ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning

vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Samuti ei ole ta vanglas soovinud

tegeleda enesetäiendamisega ning ei ole asunud ka tegelema narkootikumide tarvitamisega seotud probleemiga. Eeltoodust nähtub, et S.M ei ole soovinud ennast muuta. Seega ei kuulu ta ennetähtaegsele vabastamisele.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik