2-17-9973/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna Kohtumaja

Piret Mõistlik

25. septembril 2018 Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja

(Lubja 4, Tallinn) kantseleis

2-17-9973

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi A

Vi ja D Vi vastu ühisvara jagamiseks ning

D Vi vastuhagi A Vi ja Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

vastu

ühisvara

jagamiseks

Hagi hind 3500.00 eurot,

vastuhagi hind 7000.00 eurot.

Hageja / vastuhagis kostja II: Eesti Vabariik

(Maksu- ja

Tolliameti kaudu, asukoht: Lõõtsa 8a-15176 Tallinn)

Hageja / vastuhagis kostja II lepinguline esindaja: Katri-Helena

Siirak (e-post: katri-helena.siirak@emta.ee)

Kostja I / vastuhagis kostja I: A V (isikukood:

xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja II / vastuhagis hageja: D V (isikukood:

xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja II / vastuhagis hageja lepinguline esindaja: Margus Miller

(e-post: info@hoffmannlaw.ee)

Istungi toimumise aeg ja

05.09.2018 Tallinnas

koht

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 01.11.2017 taotlus 01.11.2017

protokolli parandamiseks.

2. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi A Vi ja D Vi vastu

ühisvara jagamiseks.

3. Rahuldada D Vi vastuhagi A Vi ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu

ühisvara jagamiseks.

4. Jagada A Vi ja D Vi ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) A Vi

ja D Vi vahel nii, et A Vi omandisse jääb ½ mõttelist osa ning D Vi omandisse jääb ½ mõttelist

osa,

5. Lugeda tuvastatuks A Vi kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse xxx mõttelisele osale, millele

vastab reaalosana eluruum nr xxx üldpinnaga 52,5m2, kinnistust xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx omanikukande muutmiseks ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx II jaos senise kande kustutamiseks ja omanikena A Vi

sissekandmiseks ½ kaasomandi mõttelises osas ja D Vi sissekandmiseks ½ kaasomandi

mõttelises osas.

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

6. Jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Eelnev menetluse käik

01.11.2017 toimunud istungi protokolli osas esitas hageja 01.11.2017 vigade parandamise

taotluse. Kostjad taotluse osas seisukohta ei esitanud.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostjal I seisuga 28.06.2017 maksuvõlg hageja ees 24

306. 10 eurot, mis on kujunenud deklareeritud kuid tasumata maksukohustustest ja tasumata

maksusummadelt arvestatud intressist. Juba 19.02.2007 pöördus maksuhaldur maksuvõla

sissenõudmiseks täitmisavaldusega nr 13-5.1/7973 kohtutäitur P Pi poole. Kuna maksuvõlga ei

õnnestunud sisse nõuda, pöördus maksuhaldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja poole ja

esitas 06.11.2013 täitmisavaldused nr 13-5/181-1 ja 13-55181-3 (kohtutäitur K L). Ajavahemikul

19.02.2007 kuni 28.06.2017 on maksuvõla katteks laekunud 1019.66 eurot. Kostja I lahusvara

arvelt ei ole piisanud nõude täitmiseks. Kostja I abikaasa, s.o kostja II, ei ole andnud

nõusolekut ühisvara jagamiseks.

Hageja palub jagada ja lõpetada kostjate ühisomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning müüa

korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada

kostjate vahel võrdsetes osades. Lugeda kostjate nõusolek korteriomandi asukohaga xxx (registriosa

nr xxx) avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades, samuti

kinnistusraamatu omanike kannete muutmiseks asendatuks kohtuotsusega. Menetluskulud palub

hageja jätta kostjate kanda. Kostja II menetluskulusid peab hageja ülepaisutatuks.

Kostjate vastuväited hagile

Kostjad vaidlevad hagile vastu. Nad leiavad, et hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §

14 lg 2 II lauses sätestatud tähtaega eirates, kuna täitemenetluse ebaõnnetumine oli selge juba

varem, sest täitur asjas toiminguid ei teinud. Isegi kui nimetatud tähtaega on järgitud, siis

kohtutäitur ei ole korrektselt teatanud täitemenetluse ebaõnnestumisest. Kostja II, kes ei ole

võlgnik, keeldub omandit kaotamast.

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja kostja II nõue

Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja II jagada ühisvara kostjate vahel

kaasomandisse nii, et korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) jääb kostjate

kaasomandisse võrdsetes mõttelistest osades. Samuti palub kostja II asendada kinnistusraamatu

omanikukanne kohtulahendiga. Kostja II põhjendab vastuhagis taotletavat asjaoluga, et kostja II ei

ole põhivõlgnik ning tal puudub kohustus tasuda kostja I võlga. Kostja II ei tohiks kaotada omandit.

Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda ning hagejalt välja mõista 2473.60 eurot

menetluskuluna.

Hageja vastuväited vastuhagile

Hageja ei nõustu vastuhagis taotletava vara jagamise viisiga, kuna see kahjustab hageja huvisid.

Vara väärtus mõttelistes osades on väiksem kui tervikuna.

Kostja I vastuväited vastuhagile

Kostja I vastuhagile vastu ei vaidle.

Kohtuotsuse põhjendused

I

TsMS § 53 lg 4 js § 50 lg 1 alusel jätab kohus rahuldamata hageja 01.11.2017 taotluse

01.11.2017 protokolli parandamiseks, kuna protokoll kajastab piisaval määral menetlustoimingu

olulist käiku.

II Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 II lause

alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste

täitmiseks ei piisa.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

-

kostja I oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul

15.06.2002-31.01.2006;

-

kostjal I on täitmata kohustus hageja ees maksuvõlana sh füüsilise

isiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks;

-

maksuvõla täitmine sh sundtäitmine kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud;

-

kostja I abikaasa, s.o kostja II, ei ole andnud nõusolekut ühisvara jagamiseks.

Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on kohtu poole pöördudes järginud TMS § 14 lg 2 II

lauses sätestatud tähtaega.

TMS § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku

osale ühisomandist ning vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui

täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus.

Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et 01.06.2017 kinnitas kohtutäitur P P (tl 24), et nõuet ei

õnnestu täita kostja I lahusvara arvelt, kuna kostja II ei ole andnud nõusolekut nõude pööramiseks

ühisvarale. Samuti on 26.05.2017 kohtutäitur K L sekretäri vahendusel teatanunud (tl 23), nõuet ei

ole õnnestunud täita kostja I lahusvara arvelt ning võla sissenõudmine on ebatõenäoline. Vaidlus

puudub selles, et kostja II oleks andnud või annaks nõusoleku ühisvara jagamiseks. Kohus ei

nõustu kostjate paljasõnaliste seisukohaga, et täitemenetlus hageja nõuete rahuldamiseks

ebaõnnetus varem, kui kohtutäiturite teadetest nähtub. Kohus on võimaldanud kostjatel oma väiteid

tõendada (vt tl 113 pöördel), kuid kostjad ei ole seda teinud. Asjaolu, et kohtutäitur K L on

seisukoha esitanud sekretäri vahendusel (tl 23) ei tõenda asjaolu, et täitemenetlus ebaõnnetus

varem. Isegi kui asuda seisukohale, et teadet tulnuks allkirjastada kohtutäituril isiklikult, siis

kohtutäituri hilisem allkirjastamine ei muudaks hagi esitamise tähtaegsust.

Seega on hagi esitatud tähtaegselt ning hagejal õigus taotleda kostjate ühisvara jagamist.

Kohus ei nõustu kostjatega ka selles, et nõue on aegunud. Hageja on menetluse kestel kostjale I

selgitanud detailselt nõude kujunemist ja maksunõude aegumise küsimusi (vt tl 68-79). Kostjad ei

ole sellele arvutuskäigule sisulisi vastuväiteid esitanud.

III Ühisvara jagamisele tuleb kohaldada PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse § 77 lg-ga 2.

AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike

kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi

jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende

kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

Pooled taotlevad jagada ühisvarana korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Hageja

taotleb selle jagamist avalikul enampakkimisel kostja II taotleb asja jagamist kostjate vahel

kaasomadisse võrdsetes mõttelistes osades. Mõlemad jagamise viisid on lubatavad.

Hageja põhjendab ühisvara jagamise viisi valikut sellega, et nii on hageja kui sissenõudja huvid

kõige paremini kaitstud sh on korteriomandi kui terviku väärtus suurem kui korteriomandi osal.

Kostja II aga leiab, et temal kui võlgniku abikaasal peab säilima elukoht ning ühisomandi

lõpetamine hageja soovitud viisil riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi

puutumatuse põhimõtet tema osas.

Asjas on võlgnikuks kostja I ning kostja II omab asjas puutumust vaid läbi kostjate ühisvara. PKS

§ 34 lg 3 II lause alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast

kohustuste täitmiseks ei piisa. Seega tuleb eelistada sellist jagamise viisi, mis võimalikult vähe

võlgnikust abikaasa omandi puutumatust riivab ning võimaldab jagamise tulemusena hagejal

nõuda võlgnik ult tekkiva lahusvara arvelt sisse võlgnevust. Seega peab kohus põhjendatuks

jagada kostjate ühisvara vastuhagis taotletaval viisil, s.o jagada kostjate ühisomandis olev

korteriomand kostjate vahel võrdselt kaasomandisse mõttelistes osades. Hageja ei ole esile toonud

ega tõendanud, et ühisvara jagamisel vastuhagis taotletaval kujul ei piisa kostjale I tekkiva

lahusvara arvelt kohustuse täitmiseks.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et D Vi vastuhagi A Vi ja Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) vastu ühisvara jagamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub

rahuldamisele. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi A Vi ja D Vi vastu ühisvara

jagamiseks rahuldamisele ei kuulu.

Kohus jagab A Vi ja D Vi ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) A

Vi ja D Vi vahel nii, et A Vi omandisse jääb ½ mõttelist osa ning D Vi omandisse jääb ½

mõttelist osa.

IV Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi

nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks

(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg

2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Kostja II taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS §

68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostja I tahteavaldust kinnistu jagamiseks

kostja II soovitud kujul.

Kohus loeb tuvastatuks kostja I kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse xxx mõttelisele osale,

millele vastab reaalosana eluruum nr xxx üldpinnaga 52,5m2, kinnistust xxx, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx omanikukande muutmiseks ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx II jaos senise kande kostja II kohta

kustutamiseks ja omanikena kostja I sissekandmiseks ½

kaasomandi mõttelises osas ja kostja II sissekandmiseks ½ kaasomandi mõttelises osas.

Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda

kanda.

/allk irjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik