2-18-11071/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2018.a, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-18-11071

Kohtuasi

V K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes

Hageja: V K (isikukood xxx, aadress: xxx. Tel: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova (menetluspost: anastasia.nezgovorova@gmail.com) Kostja: E K (isikukood xxx, aadress: xxx) Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.2018

Istungil osalenud isikud hageja V K, hageja lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova, kostja E K

RESOLUTSIOON

1. Lahutada V K (isikukood xxx) ja E K (isikukood xxx) abielu, mis on registreeritud 21.07.2006 aastal Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr 1319.

2. Lugeda V K´i perekonnanimeks peale abielu lahutamist „K“.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. V K esitas 22.07.2018 Harju Maakohtule hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud abielutunnistuse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 21.07.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja on sunnitud esitama hagiavalduse Harju Maakohtusse, sest hageja ei ole jõudnud kostjaga kokkuleppele abielu lahutamise osas ning kostja ei ilmu Perekonnaseisuametisse lahutuse vormistamiseks. Hageja on püüdnud lahendada tekkinud olukorda kohtuväliselt, pakkudes kostjale vormistada abielulahutus Perekonnaseisuametis või notaribüroos. Kostja ei soovinud ilmuda ei Perekonnaseisuametisse ega notaribüroosse abielulahutuse vormistamiseks. Hageja ei pea võimalikuks poolte leppimist ja suhete taastamist. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud alates juunikuust 2017 ning abielu taastada pole võimalik. Kuna hagejal ei ole õnnestunud kostjaga mitte milleski kokku leppida, siis palub hageja kohtul poolte abielu lahutada.

Kostja vastus

2. 17.08.2018 esitatud vastuses kostjal ei ole vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Tõele ei vasta, et kostja pole soovinud ilmuda Perekonnaseisuametisse ega notaribüroosse abielu lahutama. Kostja arvates on võimalik asi lahendada kokkuleppega. Ärakuulamisel kostja abielulahutamisega nõus ei olnud, põhimõtteliselt ei ole nõus abielu lahutama.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg

1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 66 punkt 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

5. Kohus tuvastas menetluse käigus, et poolte abielu on sõlmitud 21.07.2006 Tallinna Perekonnaseisuametis (tlk 4). Poolte vahel on abielusuhted pöördumatult lõppenud. 19.09.2018 toimunud kohtuistungil hageja ütluste kohaselt hakkas hageja juba 5 aastat tagasi mõtlema abielulahutusele. Üksinda elab hageja alates novembrist 2017.a. Kostja põhimõtteliselt ei ole nõus abielu lahutama.

6. Kohtuistungil 19.09.2018 jäi hageja enda arvamuse juurde ja leppimisaega ta ei soovi. Hageja ei soovi enam abielus olla, sest usaldust ja armastust enam ei ole. Pooltel on probleemid olnud juba 5 aastat, hageja käis ka psühholoogi juures, kuid suhted on sellised, et pooled ei soovi kohtuda. Kostja kinnitab, et pooled on üksteisele väga palju negatiivseid asju teinud, mistõttu pooled omavahel kohtunud ei ole.

7. Kohus on kostjale selgitanud, et abielu on poolte vabatahtlik liit ja vastu tahtmist abielus olla ei saa. Hageja leiab, et armastus sai otsa. Kostja nõustub eeltooduga (19.09.2018 istungiprotokoll). Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine nö põhimõtteliselt formaalselt paberil põhjendatud. Hageja on seisukohal, et ta soovib abielu lahutada ja on seda soovi korduvalt kohtule kinnitanud. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on olnud läbimõeldud, pooled elavad lahus. Hageja hakkas juba 5 aastat tagasi mõtlema abielulahutusele. Üksinda elab hageja alates novembrist 2017.a. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult laste huvides põhjendatud.

8. Kohus kuulanud ära pooled ja nende esindajad, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et abinõude rakendamine poolte lepitamiseks käesolevas menetluses esitatud asjaoludel, on ebamõistlik (PKS § 67 lg 3) ning poolte sõlmitud abielu tuleb lahutada. Arvestades kostja ütlusi, et suhted on sellised, et mõlemad pooled ei soovi kohtuda, siis ei anna lepitusaeg asjale juurde. Pooltel on olnud võimalus alates hagi esitamisest oma suhteid parandada ja lepitada, kuid seda tehtud ei ole. Hageja lepitusaega ei soovi.

9. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Asja menetledes on kohus jõudnud veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ja abielu on faktiliselt lõppenud alates novembrist 2017.a, so ajast mil hageja elab üksi.

Menetluskulud

10. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik