2-14-11982/154 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-11982

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-11982

Tsiviilasi

Eleri Roose hagi Küllo Palopääl ja Jaak Palopääl vastu

kulutuste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

245,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eleri Roose (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Tarmo Pilv

(e-post: tarmo@tarmopilv.ee)

Kostja I Jaak Palopääl (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja II Küllo Palopääl (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Henn

Koduvere (e-post: henn.koduvere@advokaat.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

26. juuni 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Jaak Palopäält ja Küllo Palopäält solidaarselt Eleri Roose kasuks

245,91 eurot.

3. Jätta menetluskulud Eleri Roose nõude osas Ants Palopääl ja tema pärijate Jaak

Palopääl ja Küllo Palopääl vastu solidaarselt Jaak Palopääl ja Küllo Palopääl

kanda.

4. Määrata Eleri Roose menetluskulude rahaliseks suuruseks 1005 eurot.

5. Mõista Jaak Palopäält ja Küllo Palopäält solidaarselt Eleri Roose kasuks välja

menetluskulu 401,43 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

18.03.2014 esitas Eleri Roose (hageja) Tartu Maakohtule hagiavalduse (I kd lk 2-6).

01.04.2014 puuduste kõrvaldamise avalduses (I kd lk 33-35) palus hageja enda kasuks välja

mõista: Ave Armelt 150 eurot; Heli Agajevilt ja Shamil Agajevilt solidaarselt 245,91 eurot;

Ülar Uuskülalt 245,91 eurot; Angela Venderilt 245,91 eurot; Ants Palopäält 245,91 eurot;

Riina Nõmmikult 245,91 eurot.

17.10.2016 määrusega võttis kohus vastu avaldusest loobumise ja lõpetas tsiviilasjas osaliselt

menetluse – hageja nõudes Ave Arme vastu (III kd lk 29-30).

27.03.2017 määrusega kohus kinnitas Eleri Roose, Heli Agajevi, Shamil Agajevi, Ülar

Uusküla, Angela Venderi ja Riina Nõmmiku vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas

tsiviilasjas osaliselt menetluse – hageja nõudes Heli Agajevi, Shamil Agajevi, Ülar Uusküla,

Angela Venderi ja Riina Nõmmiku vastu. Menetlus jätkus hageja nõudes Ants Palopääl vastu

(III kd lk 87-88).

07.09.2017 peatus menetlus tsiviilasjas seoses Ants Palopääl surmaga.

27.03.2018 määrusega kohus uuendas tsiviilasja menetluse ning lubas menetlusse astuda Ants

Palopääl pärijatel Jaak Palopääl ja Küllo Palopääl.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostjad on Tartu linnas XXX asuva korterelamu kaasomanikud. Ants Palopääl

pärijatena kuulub kostjatele ühisomandina 1/12 kaasomandist.

Hagiavalduse (I kd lk 3-6) kohaselt tegi Päästeameti

Lõuna Päästekeskuse

Tuleohutuskontrolli büroo 10.06.2013 XXX korterelamu kaasomanikule ettekirjutise, mille

kohaselt korterelamu korstnad on amortiseerunud ning kasutuskõlbmatud. Korstnad vajavad

edasiseks kasutamiseks renoveerimist. Hageja volitatud esindaja Raido Nöps sõlmis

12.02.2013 töövõtulepingu Korpal Ehitus OÜ-ga. Nimetatud töövõtulepingu sõlmimise

vajaduse tingis Päästeameti ettekirjutises märgitud puuduste kõrvaldamine. Korpal Ehitus OÜ

renoveeris XXX korterelamu korstnad, misläbi oli XXX kaasomanikel võimalik neid edasiselt

seaduspäraselt ekspluateerida. Lähtuvalt Korpal Ehitus OÜ 06.12.2013 hinnapakkumisest

tasus hageja volitatud esindaja tehtud tööde eest 2950,92 eurot. Hageja nõuab kostjatelt

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel korstnate renoveerimise eest tasumist vastavalt nende

kaasomandi osa suurusele. Hageja hinnangul puudub vaidlus selles, et Päästeameti

ettekirjutise täitmiseks tehtud kulutused XXX korterelamu korstnate renoveerimiseks olid

vajalikud ning möödapääsmatud nende edasiseks kasutamiseks.

Kostjate vastuväited

14.05.2018 vastuses hagile (III kd lk 164-168), 21.05.2018 täiendavas vastuses (III kd lk 177-

178) ja kohtuvaidluste teesides (IV kd lk 9-13) kostjad paluvad jäta hagi täielikult või

vähemalt osaliselt rahuldamata.

Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kulusid kandnud. 12.12.2013

töövõtuleping ei ole sõlmitud hageja poolt ega nimel. Hageja poolt esitatud väidetavad tööde

eest maksmise kviitungid ei ole väljastatud hageja nimele. R. Nöps ei ole tehinguid teinud

hageja nimel. Kui R. Nöps on raha maksnud, ei ole ta seda teinud hageja nimel. Hagejale

nendest viidatud dokumentidest mingisuguseid õigusi ega kohustusi ei tekkinud ega teki ning

hageja kulusid nendest ei nähtu. Asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et Korpal Ehitus

OÜ oleks korstnad ehitanud ja samuti ei ole tõendatud, et Korpal Ehitus OÜ oleks saanud

korstnate ehitamise eest hageja poolt väidetud rahasumma.

Isegi juhul, kui hageja nõue loetaks osaliselt tõendatuks, tuleb hageja poolt väidetud tööde

kogumaksumusest ehk hagi kogunõudest 2950,92 eurot maha lahutada 1188,56 eurot (252

eurot + 495,9 eurot + 102,66 eurot + 288 eurot + 50 eurot). Selle tulemusena väheneb hagi

kogunõue 1762,36 euroni. Tulemuse jagamisel 12-ga, oleks Ants Palopääli pärijate ehk

praeguste kostjate suhtes kogunõudeks summa 146,86 eurot (1762,36 eurot : 12) ning

kummagi käesoleva kostja suhtes 73,43 eurot.

Hageja esitatud Korpal Ehitus OÜ väidetavas 06.12.2013 hinnapakkumises on tehtavate tööde

loetelus vana korstna lammutus – 3 tk, hind 252 eurot. Korstnate lammutustööd teostati juba

enne 12.12.2013 töövõtulepingu sõlmimist ja olulises osas ka enne hageja poolt esitatud

väidetava hinnapakkumise kuupäeva. Töövõtuleping lammutustöid ei sisalda. Tegelikult

Korpal Ehitus OÜ korstnate lammutust ei teostanud, vaid seda tegi R. Nöps.

Hageja esitatud Korpal Ehitus OÜ väidetavas 06.12.2013 hinnapakkumises on märgitud ühe

kivi hinnaks 1,34 eurot, kuid hageja poolt esitatud kivide ostuarvelt nähtub kivi hind 0,47

eurot. Töövõtulepingu puhul ei ole materjali hinna tõstmine põhjendatud. Antud juhul on

kivide hinda tõstetud ca 2,8 korda, milline hinnavahe tuleb tööde lõpphinnast maha arvestada.

Arvestades kivide kogust 570 tk, tuleb hageja nõudest maha lahutada 495,9 eurot (570 x (1,34

eurot - 0,47 eurot)).

Hageja esitatud Korpal Ehitus OÜ väidetavas 06.12.2013 hinnapakkumises on märgitud

kivide koguseks 570 tk. Tegelikult on kokku telliseid kasutatud ühe korstna kohta ca 140 tk,

s.o kolme korstna kohta ca 420 tk. Kostjad leiavad, et kivide ülekulu üle 10% ei ole kuidagi

põhjendatud, seega on ehitaja esitanud 118 kivi eest põhjendamata arve ning seega on ka

hageja kulud selles osas põhjendamatud. Järelikult tuleb hageja nõudest maha lahutada 102,66

eurot (118 x (1,34 eurot -0,47 eurot)).

Hageja esitatud Korpal Ehitus OÜ väidetavas 06.12.2013 hinnapakkumises on tehtavate tööde

loetelus korstnamüts koos paigaldusega – 3 tk, hind 288 eurot. 21.05.2018 seisuga

korstnamütse paigaldatud ei olnud. Hageja poolt istungil esitatud väited korstnamütside

paigaldamise kohta on esitatud hilinemisega.

Hageja esitatud Korpal Ehitus OÜ väidetavas 06.12.2013 hinnapakkumises on tehtavate tööde

loetelus tellingute ehitamine – kompl 3, hind 252 eurot. Hea tava näeb iseenesestmõistetavalt

ette, et ehitamiseks vajalikud abikonstruktsioonid (nt tellingud) peab ehitaja pärast tööde

teostamist omal kulul kõrvaldama. Antud juhul tellinguid senini kõrvaldatud ei ole. Kostjad

hindavad kolme telllingu kõrvaldamise maksumuseks kokku 50 eurot, s.o ca 20% nende

paigaldamise maksumusest.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid

teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63

p 1 järgi kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või

osalise hävimise eest.

Päästeameti 8.04.2013 teatise (I kd lk 38-39) ja 10.06.2013 ettekirjutuse (I kd lk 40-41)

kohaselt tuleohutusülevaatusel tuvastati, et XXX Tartus asuva hoone korstnad on

amortiseerinud ning vajavad uuendamist. Lisaks on korstnapühkija FIE Tauno Baškirov oma

17.01.2013 ettepanekus fikseerinud, et kõik hoone korstna otsad on vajunud, pragunenud ja

vajavad uuendamist. Pooled ei vaidle selle üle, et XXX korterelamu korstnate

renoveerimiseks tehtud toimingud olid kaasomandisse kuuluva asja säilitamiseks vajalikud

ning hagejal on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

Kohus leiab, et korstnate renoveerimist on hageja esindajana korraldanud R. Nöps (volikiri I

kd lk 10). Selleks sõlmis hageja volitatud esindaja 12.12.2013 töövõtulepingu nr XXX Korpal

Ehitus OÜ-ga (töövõtuleping I kd lk 11-13). Töövõtulepingut ei sõlminud R. Nöps mitte enda

nimel, vaid korterelamu XXX esindajana. Lepingu kohaselt lepingu lisaks oli

hinnapakkumine. Korpal Ehitus OÜ 06.12.2013 hinnapakkumise (I kd lk 14) ja

sularahakviitungitega (I kd lk 15-16) on kohtu arvates tõendatud, et tööde eest tasuti Korpal

Ehitus OÜ-le 2950,92 eurot. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolud, et

hinnapakkumine on allkirjastamata, makse saajat kviitungitel märgitud ei ole ning tasumine ei

toimunud pangaülekandega. Tasutud summa vastab hinnapakkumisele, tasumine on toimunud

töövõtulepingu p-s 2.2.3 sätestatud korras ning kviitungitel on viide töövõtulepingu sõlmimise

kuupäevale ja numbrile. Korstnad on praeguseks valmis ehitatud ja kasutuses ning hagejal on

õigus nõuda teistelt kaasomanikelt korstnate renoveerimisega seotud kulutuste hüvitamist.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja on seoses korstnate renoveerimisega kandnud

kulusid summas 2950,92 eurot. Arvestades teisi toimikus olevaid hinnapakkumisi (I kd lk 85-

89), ei saa kohtu arvates pidada tehtud kulusid ebamõistlikult suureks. Teised kaasomanikud

peale kostjate on korstnate renoveerimise eest tasumisega nõustunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö

eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel

eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtulepingu puhul sisaldub tööde eelarve reeglina töövõtja

poolt enne töövõtulepingu sõlmimist tellijale tehtud hinnapakkumises. Kui hinnapakkumise

põhjal jõutakse töövõtulepingu sõlmimiseni ning selles sisalduva töövõtjale maksmisele

kuuluva tasu kokkuleppimiseni, jääb hinnapakkumises sisaldunud eelarve töövõtulepingu

suhtes õiguslikku tähendust omama juhul, kui see saab töövõtulepingu osaks (nt töölepingu

lisana) või kui sellele viidatakse töövõtulepingus. Siduvas eelarves väljendub töövõtjale

makstav tasu lõplikul kujul, sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest (nt

materjalikulust) (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Tallinn 2009, § 639 komm

3.1.1 ja 3.1.2). Töövõtulepingu p-st 2.2.3 nähtuvalt oli tööde kogumaksumuseks lepitud

kokku lepingu lisaks olevas hinnapakkumuses märgitud summa. Eeltoodut arvestades kohus

leiab, et töövõtulepingu pooled olid leppinud kokku töö eelarves, mis vastupidise kokkuleppe

puudumise tõttu tuleb lugeda siduvaks. Seega oli tellijal kohustus tööde eest tasuda sõltumata

töövõtja tegelikest kuludest töölepingus kokkulepitud summa.

Lisaks leiab kohus järgmist. Töövõtulepingu p-i 1.1 kohaselt lepingu objektiks oli kolme

korstnapitsi ladumine ja korstnaplekkide paigaldamine. Vanade korstnate lammutamist eraldi

töövõtulepingus ei nimetatud, kuid hinnapakkumise kohaselt sisaldab tasutud summa mh tasu

korstnate lammutamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et korstnad lammutas R. Nöps. Kohus

loeb R. Nöpsi 17.10.2016 ja 26.06.2018 kohtuistungitel antud selgitustega (III kd lk 25, III kd

lk 183) tõendatuks, et Korpal Ehitus OÜ palkas teda korstnaid lammutama ning maksis talle

korstnate lammutamise eest. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses

tunnistada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid.

Hinnapakkumises oli kivide koguseks arvestatud 570 tk. Lisaks on kohtule esitatud saateleht

kauba ostu kohta (II kd lk 75) ning eraisik Raido Nöpsile esitatud arve nr 1224656 (III kd lk

7), mille kohaselt osteti 570 tellist VAT 65. Kostjad on toimikus olevate fotode põhjal teinud

arvestuse, mille kohaselt kasutati telliseid ühe korstna kohta ca 140 tk, s.o kolme korstna

kohta ca 420 tk. Vaidlus puudub selles, et osa kive jäi üle. R. Nöpsi 26.06.2018 kohtuistungil

antud selgituste kohaselt korstnate liitekoht tehti katuse alla, pööningule ja sellepärast ei ole

seda osa võimalik fotodelt nähagi (III kd lk 183). Seega ei ole üksnes toimikus olevate fotode

põhjal võimalik kulunud kivide kogust määrata. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kivide

ostmine ebamõistlikult suure ülekuluga. Kostjate esindaja on ka ise möönnud, et mingi kivide

reserv peab olema (III kd lk 183 pöördel). Samasugune kivide kogus on märgid mh toimikus

olevas SG Ehitus hinnapakkumises (I kd lk 85).

Hinnapakkumise kohaselt sisaldas tasutud summa mh tasu kolme korstnamütsi eest. R. Nöpsi

26.06.2018 kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt (III kd lk 182-184) kohtuistungi

toimumise aja seisuga olid korstnatel mütsid olemas, istungi toimumise päeval pandi mütsid

peale. Kohtuvaidluse teesides ei ole kostjad vastu vaielnud, et korstnamütse paigaldatud ei

ole, kuid on leidnud, et hageja väide nende paigaldamise kohta on esitatud hilinenult.

Arvestades korstnamütside paigaldamise aega, ei oleks hageja saanud sellele asjaolule varem

tugineda. Kohus loeb tõendatuks, et korstnamütsid on paigaldatud.

Tellingute eemaldamise maksumust hinnapakkumises eraldi kajastatud ei ole. Kuigi pärast

töö lõpetamist tellingute eemaldamist saab pidada töövõtja ülesannete hulka kuuluvaks, ei

olnud selle töö hinda eraldi kokku lepitud. Kohus ei pea põhjendatuks tööde kogumaksumust

vähendada, põhjusel et tellingud on eemaldamata. Tellingute pikka aega eemaldamata jätmine

oli ka põhjendatud, kuna tööd ei olnud valmis. Korstnamütsid paigaldati alles 26.06.2018.

Lisaks nähtub R. Nöpsi 26.06.2018 kohtuistungil antud selgitustest (III kd lk 182 pöördel), et

katuse luuki ja ühte korstnat oli vahetult enne kohtuistungit lõhutud.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja tegi vajalikke kulutusi summas 2950,92 eurot,

seega arvestades kostjate kaasomandiosa suurust kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

väljamõistmisele 249,91 eurot.

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus hageja nõude osas Ants Palopääl vastu ning hiljem

tema pärijate Küllo ja Jaak Palopääl vastu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt

kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks

ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on 26.06.2018 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (III kd lk 185-188), mille

kohaselt tema menetluskuludeks on õigusabikulud 1260 eurot ja riigilõiv 200 eurot.

Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 200 eurot (I kd lk 1). 27.03.2017 määrusega, millega

kohus kinnitas Eleri Roose, Heli Agajevi, Shamil Agajevi, Ülar Uusküla, Angela Venderi ja

Riina Nõmmiku vahel sõlmitud kompromissi, kohus tagastas Eleri Roosele enam tasutud

riigilõivu 50 eurot ning menetluse lõpetamise tõttu 45 eurot. Seega jäi tasutud riigilõivu

suuruseks 105 eurot.

Hageja on esitanud järgmised õigusabiarved:

-

17.01.2014 arve nr 348 summas 360 eurot – materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni kujundamine, pretensiooni koostamine ja esitamine ning vajadusel

hagiavalduse võlgnevuse nõudes koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule;

-

10.03.2014 arve nr 407 summas 360 eurot – materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni kujundamine, hagiavalduse võlgnevuse nõudes koostamine ja esitamine

Tartu Maakohtule ning kliendi esindus kohtus;

-

10.09.2014 arve nr 544 summas 180 eurot – materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni kujundamine, esindus kohtuistungil;

-

11.06.2015 arve nr 737 summas 120 eurot – materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni

kujundamine,

järelepärimise

koostmaine

ja

esitamine

Tartu

Linnavalitsusele;

-

26.04.2017 arve nr 1217 summas 240 eurot – materjalide läbitöötamine, õigusliku

positsiooni kujundamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindus kohtuistungil.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 17.01.2014 arve osas kohus

leiab,

et

see

on

esitatud

kohtueelsete

õigusabikulude

eest.

Menetluskuludeks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise

menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt V. Kõve

jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn 2017, § 104 komm 3.2.7; Riigikohtu

22. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-63-10, p 12; 6. veebruari 2012. a otsus asjas 3-2-1-162-

11, p 14). Ülejäänud arvete osas kohus leiab, et osutatud õigusabi vastab asja keerukusele ja

mahule. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

kokku 1005 eurot (riigilõiv 105 eurot ning õigusabikulud 900 eurot).

Hagi oli esmalt esitatud seitsme kostja vastu. Hageja teatas, et Ave Arme oli oma kohustuse

täitnud, ja avaldas soovi tema osas hagist loobumiseks 6.08.2014 kohtuistungil (I kd lk 145).

Hageja nõudes Heli Agajevi, Shamil Agajevi, Ülar Uusküla, Angela Venderi ja Riina

Nõmmiku vastu lõpetas kohus menetluse kompromissi kinnitamisega 27.03.2017. Vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjatelt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu saamiseks tuleb

seega 10.03.2014 arve summa jagada seitsmega (360 eurot : 7 = 51,43 eurot) ning 10.09.2014

ja 11.06.2015 arvete summad kuuega ((180 eurot + 120 eurot) : 6 = 50 eurot). 26.04.2017

arves toodud õigusabikulu 240 eurot kuulub täies ulatuses kostjatelt väljamõistmisele.

Riigilõivu osas kuulub kostjatelt väljamõistmisele 60 eurot, mis vastab kostjate vastu esitatud

nõudelt tasumisele kuulunud riigilõivule. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjatelt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja mõistmisele 401,43 eurot (51,43 eurot + 50 eurot + 240

eurot + 60 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik