Legislator Case Law & Legislation
1-18-3386/31 AI generated

1-18-3386/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-18-3386/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

„Jevgeni Kovaljov, 1-18-3386, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Legislator headnote

AI generated

1-18-3386/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Keywords

AI generated
defect of consent warranted characteristic bait pricing lack of economic substance consumer credit revocation formal defect
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-3386

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kaitsja

Andres Veski

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Jevgeni Kovaljovi elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Jevgeni Kovaljov, isikukood 38305220286, viibimiskoht

Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 25.04.2018 ja 06.12.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

13.09.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Kovaljov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Välja

mõista

Jevgeni

Kovaljovilt

menetluskuluna

riigituludesse

90,24

eurot

(üheksakümmend eurot 24 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355,

Luminor

Bank

EE401700017002872300,

Danske

Bank

EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700022711

ning

selgitusse

märkida

„Jevgeni Kovaljov, 1-18-3386, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must kasuks 90,24 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jevgeni Kovaljovile, kaitsjale ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3386 tunnistati

Jevgeni Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Jevgeni Kovaljovile kohtuotsuste kogumis

liitkaristuseks 7 kuud 11 päeva vangistust. Kohus luges Jevgeni Kovaljovi karistuse kandmise

alguseks 25.04.2018. Kohtuotsus jõustus 11.05.2018.

Viru Vangla esitas 22.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,

ei toeta Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Jevgeni Kovaljovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Jevgeni Kovaljov, et kinnipeetava iseloomustuses on

moonutatud andmed tema elukoha osas. Kriminaalhooldusametnik külastas elukohta ning selgitas

tema emale asju valesti. Tema ema sai aru, et Jevgeni Kovaljov peab pärast karistuse ära kandmist

käima veel aasta registreerimas ning olema käitumiskontrolli all. Tema ema ei olnud nõus sellega,

et määratakse lisakaristus. Ema ei saanud aru, et tegemist on tingimisi enne tähtaega

vabastamisega. Jevgeni Kovaljov saab aru, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb

kriminaalhooldus. Jevgeni Kovaljov selgitab, et tal on olemas töökoht sugulase juures – sugulase

juures hakkaks ta tegema autoremondi-, värvimise- ja elektritöid. Seega saaks ta teha tööd ja

maksta hagisid. Distsiplinaarkaristuste kohta avaldab, et need on ebaolulised ning pigem

administratsiooni poolt kiuslikkus. Jevgeni Kovaljov lisab, et ta on kinnipidamisasutuses olnud 3

aastat 10 kuud. Ta on kinnipeetava iseloomustusega tutvunud, valmis täitma kohustusi, mis talle

määratakse ning eriti kohustust mitte tarvitama alkoholi.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja on seisukohal, et Jevgeni Kovaljovi oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada.

Kaitsja leiab, et tingimisi enne tähtaega vabanemine oleks parem variant, kui karistuse lõpuni

kandmine. Jevgeni Kovaljov on viibinud pikalt vanglas. Vabanemise korral oleks isikule vaja

teatud

kaasabi

isiku

taasühiskonnastumiseks.

Kriminaalhoolduse

korral

jälgiks

kriminaalhooldusametnik tema tegevusi, aitaks kaasa töö leidmisel ning suhte probleemidel. Mis

puudutab elamispinda, siis on olnud lahkheli või teineteisest mittearusaamine. Jevgeni Kovaljov

suhtleb pidevalt emaga ning Jevgeni Kovaljov ütleb, et ema on nõus teda enda juurde elama võtma.

Ka on võimalik isikul tööle asuda peale vabanemist.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov ei kuulu elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kohtu hinnangul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Jevgeni

Kovaljovil on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ettevõttes xxxx AS. Kõnealuse ettevõtte

esindaja sõnul on neil võimalik Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist tööd pakkuda. Kinnipeetava

iseloomustustest nähtub, et Jevgeni Kovaljov soovib vabanemisjärgselt asuda elama emale

kuuluvasse korterisse, kuid kinnipeetava ema ei ole nõus Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist

elukohta võimaldama. Kohtuistungil selgitas Jevgeni Kovaljov, et tegemist on arusaamatusega

ning ta kinnitas, et tema ema on nõus talle vabanemisjärgset elukohta pakkuma. Kinnipeetava ema

sõnul on Jevgeni Kovaljovil suhted emaga omavahel väga head ning toetavad kuni Jevgeni

Kovaljov alkoholi ei tarvita. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on

oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

küsimuse otsustamisel.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata

esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus hindab positiivselt, et Jevgeni

Kovaljov on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke –

Jevgeni Kovaljov on osalenud riigikeele õppes ning töötanud majandustöödel koristajana.

Vaatamata eeltoodule ei saa kohus aga asuda seisukohale, et isik oleks ennast karistuse kandmise

ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist

süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Kinnipeetaval on esinenud ametnikega suheldes üleolevat

ning ebaviisakat käitumist - Jevgeni Kovaljov tõstab häält, ropendab ning on kohati ülbe.

Käesoleval ajal on isikul 8 kehtivat distsiplinaarkaristust (sealhulgas on ametniku korralduste

eiramised, suhtlemise eeskirjade rikkumine, tööst keeldumine ning vanglariietuse ebakorrektne

kandmine). Kui kinnipeetav ei ole isegi vangistuses näidanud üles tahet käituda õiguskuulekalt ja

alluda kehtestatud reeglitele, siis ei saa ka kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses

saaks olema seaduskuulekas.

Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Harju

Maakohtu 04.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3189 tunnistati Jevgeni Kovaljov süüdi I

astme kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise,

valdamise ja edasiandmise eest ning teda karistati reaalse vanglakaristusega. Reaalne

vanglakaristus isikule soovitud mõju ei avaldanud, sest Jevgeni Kovaljov pani vanglas karistuse

kandmise ajal toime uue kuriteo. Nimelt kasutas Jevgeni Kovaljov kaaskinnipeetava suhtes

füüsilist vägivalda ning ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.

Kohtu hinnangul viitab uue kuriteo toimepanemine vanglas, et isegi reaalne vanglakaristus ei

pruugi olla piisav, et välistada Jevgeni Kovaljovi poolt uute kuritegude toimepanemist. Võttes

arvesse eeltoodut ning arvukaid distsiplinaarkaristusi vanglas, ei saa kohus olla veendumusel, et

Jevgeni Kovaljov on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas

korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevalt

isiku mõtlemisest, käitumisest ning hoiakutest. Jevgeni Kovaljov käitub impulsiivselt ning ärritub

kergesti. Kinnipeetav näeb vigu teiste käitumises, kuid ei saa aru, mis tema enda käitumises valesti

on ning esineda võib probleemide eitamist. Jevgeni Kovaljovil on nõrk probleemide lahendamise

oskus. Isik ei teadvusta kuritegeliku käitumisega seotud riske ega ole valmis muutuma. Eeltoodut

ilmestab selgelt uue kuriteo toimepanemine vanglas. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava

iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada

alkoholi tarvitamine. Kohus tõdeb, et kinnipeetav ei ole pika perioodi vältel vabaduses olnud,

mistõttu tal ei ole olnud võimalust tõestada, et ta on alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidunud.

Samas tuleb kohtul nõustuda vanglaga, et välistada ei saa riski, et isik alkoholi vabaduses siiski

tarvitab.

Kohus, võttes arvesse kõike eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud

asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi vabastamisega tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp