1-18-3386/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated„Jevgeni Kovaljov, 1-18-3386, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Legislator headnote
AI generated1-18-3386/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-3386
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Jelena Laas
Kaitsja
Andres Veski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Jevgeni Kovaljovi elektroonilise
valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamiseks
Süüdimõistetu
Jevgeni Kovaljov, isikukood 38305220286, viibimiskoht
Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx
Karistuse kandmise algus 25.04.2018 ja 06.12.2018
Kohtuasja läbivaatamise aeg
13.09.2018, videokohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Jevgeni Kovaljov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamata.
Välja
mõista
Jevgeni
Kovaljovilt
menetluskuluna
riigituludesse
90,24
eurot
(üheksakümmend eurot 24 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt
õigusabi osutamise eest.
Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates
Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank
EE502200221014193355,
Luminor
Bank
EE401700017002872300,
Danske
Bank
EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700022711
ning
selgitusse
märkida
„Jevgeni Kovaljov, 1-18-3386, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses
tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje
Must kasuks 90,24 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt
süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates
päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jevgeni Kovaljovile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.04.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3386 tunnistati
Jevgeni Kovaljov süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS §
65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2015 otsusega mõistetud
karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Jevgeni Kovaljovile kohtuotsuste kogumis
liitkaristuseks 7 kuud 11 päeva vangistust. Kohus luges Jevgeni Kovaljovi karistuse kandmise
alguseks 25.04.2018. Kohtuotsus jõustus 11.05.2018.
Viru Vangla esitas 22.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Kovaljovi
elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,
ei toeta Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Prokuratuuri seisukoht
Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Jevgeni Kovaljovi
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,
Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung
Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Jevgeni Kovaljov, et kinnipeetava iseloomustuses on
moonutatud andmed tema elukoha osas. Kriminaalhooldusametnik külastas elukohta ning selgitas
tema emale asju valesti. Tema ema sai aru, et Jevgeni Kovaljov peab pärast karistuse ära kandmist
käima veel aasta registreerimas ning olema käitumiskontrolli all. Tema ema ei olnud nõus sellega,
et määratakse lisakaristus. Ema ei saanud aru, et tegemist on tingimisi enne tähtaega
vabastamisega. Jevgeni Kovaljov saab aru, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb
kriminaalhooldus. Jevgeni Kovaljov selgitab, et tal on olemas töökoht sugulase juures – sugulase
juures hakkaks ta tegema autoremondi-, värvimise- ja elektritöid. Seega saaks ta teha tööd ja
maksta hagisid. Distsiplinaarkaristuste kohta avaldab, et need on ebaolulised ning pigem
administratsiooni poolt kiuslikkus. Jevgeni Kovaljov lisab, et ta on kinnipidamisasutuses olnud 3
aastat 10 kuud. Ta on kinnipeetava iseloomustusega tutvunud, valmis täitma kohustusi, mis talle
määratakse ning eriti kohustust mitte tarvitama alkoholi.
Kaitsja seisukoht
Kaitsja on seisukohal, et Jevgeni Kovaljovi oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada.
Kaitsja leiab, et tingimisi enne tähtaega vabanemine oleks parem variant, kui karistuse lõpuni
kandmine. Jevgeni Kovaljov on viibinud pikalt vanglas. Vabanemise korral oleks isikule vaja
teatud
kaasabi
isiku
taasühiskonnastumiseks.
Kriminaalhoolduse
korral
jälgiks
kriminaalhooldusametnik tema tegevusi, aitaks kaasa töö leidmisel ning suhte probleemidel. Mis
puudutab elamispinda, siis on olnud lahkheli või teineteisest mittearusaamine. Jevgeni Kovaljov
suhtleb pidevalt emaga ning Jevgeni Kovaljov ütleb, et ema on nõus teda enda juurde elama võtma.
Ka on võimalik isikul tööle asuda peale vabanemist.
Kohtumääruse põhjendused
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,
varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid
tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla
poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jevgeni Kovaljov ei kuulu elektroonilise valve
kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
Kohtu hinnangul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata rahuldavaks. Jevgeni
Kovaljovil on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ettevõttes xxxx AS. Kõnealuse ettevõtte
esindaja sõnul on neil võimalik Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist tööd pakkuda. Kinnipeetava
iseloomustustest nähtub, et Jevgeni Kovaljov soovib vabanemisjärgselt asuda elama emale
kuuluvasse korterisse, kuid kinnipeetava ema ei ole nõus Jevgeni Kovaljovile peale vabanemist
elukohta võimaldama. Kohtuistungil selgitas Jevgeni Kovaljov, et tegemist on arusaamatusega
ning ta kinnitas, et tema ema on nõus talle vabanemisjärgset elukohta pakkuma. Kinnipeetava ema
sõnul on Jevgeni Kovaljovil suhted emaga omavahel väga head ning toetavad kuni Jevgeni
Kovaljov alkoholi ei tarvita. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on
oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
küsimuse otsustamisel.
Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine
õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata
esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on
täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kohus hindab positiivselt, et Jevgeni
Kovaljov on vangistuse jooksul täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke –
Jevgeni Kovaljov on osalenud riigikeele õppes ning töötanud majandustöödel koristajana.
Vaatamata eeltoodule ei saa kohus aga asuda seisukohale, et isik oleks ennast karistuse kandmise
ajal hästi ülal pidanud. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist
süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Kinnipeetaval on esinenud ametnikega suheldes üleolevat
ning ebaviisakat käitumist - Jevgeni Kovaljov tõstab häält, ropendab ning on kohati ülbe.
Käesoleval ajal on isikul 8 kehtivat distsiplinaarkaristust (sealhulgas on ametniku korralduste
eiramised, suhtlemise eeskirjade rikkumine, tööst keeldumine ning vanglariietuse ebakorrektne
kandmine). Kui kinnipeetav ei ole isegi vangistuses näidanud üles tahet käituda õiguskuulekalt ja
alluda kehtestatud reeglitele, siis ei saa ka kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses
saaks olema seaduskuulekas.
Jevgeni Kovaljovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Harju
Maakohtu 04.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3189 tunnistati Jevgeni Kovaljov süüdi I
astme kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise,
valdamise ja edasiandmise eest ning teda karistati reaalse vanglakaristusega. Reaalne
vanglakaristus isikule soovitud mõju ei avaldanud, sest Jevgeni Kovaljov pani vanglas karistuse
kandmise ajal toime uue kuriteo. Nimelt kasutas Jevgeni Kovaljov kaaskinnipeetava suhtes
füüsilist vägivalda ning ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemises.
Kohtu hinnangul viitab uue kuriteo toimepanemine vanglas, et isegi reaalne vanglakaristus ei
pruugi olla piisav, et välistada Jevgeni Kovaljovi poolt uute kuritegude toimepanemist. Võttes
arvesse eeltoodut ning arvukaid distsiplinaarkaristusi vanglas, ei saa kohus olla veendumusel, et
Jevgeni Kovaljov on ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas
korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.
Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevalt
isiku mõtlemisest, käitumisest ning hoiakutest. Jevgeni Kovaljov käitub impulsiivselt ning ärritub
kergesti. Kinnipeetav näeb vigu teiste käitumises, kuid ei saa aru, mis tema enda käitumises valesti
on ning esineda võib probleemide eitamist. Jevgeni Kovaljovil on nõrk probleemide lahendamise
oskus. Isik ei teadvusta kuritegeliku käitumisega seotud riske ega ole valmis muutuma. Eeltoodut
ilmestab selgelt uue kuriteo toimepanemine vanglas. Eelnevalt kirjeldatud kinnipeetava
iseloomustuses kajastatud riskid on pigem uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks.
Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada
alkoholi tarvitamine. Kohus tõdeb, et kinnipeetav ei ole pika perioodi vältel vabaduses olnud,
mistõttu tal ei ole olnud võimalust tõestada, et ta on alkoholi tarvitamisest püsivalt hoidunud.
Samas tuleb kohtul nõustuda vanglaga, et välistada ei saa riski, et isik alkoholi vabaduses siiski
tarvitab.
Kohus, võttes arvesse kõike eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud
asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi vabastamisega tingimisi enne
tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp