2-18-3900/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3900

Tsiviilasi

TAHELO OÜ hagi Nordecon AS-i vastu võlgnevuse ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 33 643,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

TAHELO

OÜ

(registrikood

12781924),

lepinguline esindaja Annika Kiisk

Kostja

Nordecon

AS

(registrikood

10099962),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja

Martin-Johannes Raude

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TAHELO OÜ hagi Nordecon AS-i vastu osaliselt.

2. Välja mõista Nordecon AS-ilt TAHELO OÜ kasuks põhivõlgnevus 23 568,35

eurot.

3. Jätta rahuldamata TAHELO OÜ hagi Nordecon AS-i vastu põhivõlgnevuse 960

euro, seisuga 13.03.2018 viivise 4599,07 euro, tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro saamiseks.

4. Maakohtus kantud menetluskulud jätta 30% ulatuses TAHELO OÜ kanda ja

70% Nordecon AS-i kanda, välja arvatud menetluskulude katteks tagatise

andmisega seotud Nordecon AS-i kulud, mis jäävad tema enda kanda.

5. Välja mõista tasaarvestuse tulemusena Nordecon AS-ilt TAHELO OÜ kasuks

menetluskulud

2099,08

eurot.

Menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

6. Jätta

rahuldamata

TAHELO

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks 162 euro ulatuses.

7. Jätta

rahuldamata

Nordecon

AS-i

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks 2746,80 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

(25.

september

2018.

a).

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. 13.03.2018 esitas TAHELO OÜ (hageja) hagi Nordecon AS-i (kostja) vastu. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid Normex Team OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja 12.09.2016 alltöövõtulepingu

(edaspidi leping), mille alusel töövõtja kohustus teostama xxx trepikojas plaatimistöid.

Töövõtja esitas kostjale 24.01.2017 teostatud tööde lõppakti. Lepingu p 6.4 kohaselt on tellija

kohustatud aktis toodud töö üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult

keelduma 5 tööpäeva jooksul. Kostja esitatud aktile ei vastanud. Töövõtja esitas kostjale arve

summas 24 528,35 eurot maksetähtajaga 03.03.2017, mida kostja tasunud ei ole.

05.02.2018 loovutas Normex Team OÜ oma nõude hagejale. Hageja on esitanud kostja vastu

lepingu täitmise nõude ja nõuab kostjalt tasu 24 528,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

4599,07 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat

viivist 0,05 % põhinõudelt päevas.

Hageja on seisukohal, et lepingujärgne tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Lepingu

kohaselt pidi kostja aktis toodud töö üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult

keelduma 5 tööpäeva jooksul. Kostja teavitas lihtsalt, et ei saa akti aktsepteerida. Selline

keeldumine on aga vastuolus lepingu p-ga 6.4. Lisaks leiab hageja, et kostja on oma tegevusega

tunnistanud tööde vastuvõtmist. Kostja on nõudnud 20.02.2018 elektronkirjas töövõtjalt

garantiitööde teostamist. Garantiitöid saab teostada aga üksnes tööde vastuvõtmise järel ning

ka lepingu p-d 2.4.1 ning 13.1 sätestavad, et garantiitööde algus on alltöövõtu tööde lõppakti

allkirjastamine ning garantiiaeg algab tööde vastuvõtmisest tellija poolt. Ka tasaarvestusnõude

esitamine viitab kostja poolt tööde vastuvõtmisele, sest tasaarvestada saab vaid juhul, kui ka

teisel poolel on nõue.

Kostja on kinnitanud, et Normex Team OÜ on lepingulised tööd teostanud, kuid kostja

arvamuse kohaselt on need olnud puudustega, mis annavad aluse leppetrahvi nõudmiseks.

Hageja leiab, et tegemist ei olnud oluliste puudustega, mis oleksid andnud õiguse kogu töö

vastuvõtmisest keelduda ja jätta tasu maksmata.

Hageja leiab, et lepingus sätestatud tähtaja ületamise asjaolud tulenesid kostjast. Töövõtja

teavitas kostjat 22.09.2016 elektronkirjaga tööfrondil esinevatest puudustest. Kostja ei suutnud

nimetatud puuduseid kõrvaldada ning töövõtja kohustuste täitmine selle tõttu pidevalt pikenes.

14.10.2016 korrigeeris kostja ühepoolselt graafikut ning muutis seeläbi töövõtja töömahtu 16-

lt korterilt 21-le korterile. 09.12.2016 teavitas kostja töövõtjat, et vähendab töövõtja töömahtu.

Töövõtja juhindus kostja korraldustest ja seetõttu teostas töid korrustel, mis ei olnud lepinguga

kokku lepitud. Tegemist on positsiooni kuritarvitamisega lepingulistes suhetes ning see ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega. Pooled on jooksvalt lepingu tähtaega pikendanud, sest mh ei

suutnud kostja tagada tööfronte, osades korterites peatati teadmata ajaks ehitustööd, puudus

info vuugitoonide kohta. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi

tähtaja ületamise eest, siis palub hageja vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg-ga 1.

Hageja vaidleb vastu puuduste kõrvaldamise kuludele. Kolmandate isikute arvetest ei selgu,

milliseid väidetavaid töövõtja puuduseid (korterite kaupa) on ümber tehtud, mis ajal ja millises

mahus. Lisaks märgib hageja, et kostja on küll oma vastuses kirjeldanud väidetavaid puuduseid,

mis esinesid 2016. a novembris. Töövõtja esitas kostjale tööd üleandmiseks jaanuaris 2017. a,

mil töövõtja oli omapoolsed puudused likvideerinud.

Hageja leiab, et leping sisaldab tüüptingimusi ja p-d 8.11, 8.13 ja 8.40 on tühised, sest

kahjustavad töövõtjat ülemäära. Viivise nõudmine on seaduses sätestatud õiguskaitsevahend.

Samuti ei saa kostja tugineda tingimustele, mis sätestavad, et tööde teostamise takistusest tuleb

teavitada kirjalikult ning selle vormi rikkumisel kaotab isik õiguse tugineda takistuste

olemasolule. Töövõtja täitis tellija juhiseid ning tellija ise teavitas töövõtjat takistustest,

mistõttu oleks ebaloogiline, et ka sellisel juhul pidi töövõtja takistusest omakorda kirjalikult

tellijat teavitama.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lepingust tuleneva tasunõude sissenõutavaks

muutumist. Lepingu kohaselt on tasunõude sissenõutavuse eeldus kostja poolt tööde teostamise

akti või lõppakti allkirjastamine. Kostja ei ole akti allkirjastanud. Hageja ei ole ka tõendanud,

et tööd olid teostatud nõuetekohaselt ja saab lugeda vastuvõetuks.

Kostja ei nõustu hagejapoolse lepingutingimuste tõlgendamisega. Kostja keeldus lõppakti

aktsepteerimisest selle saamisel samal päeval. Kostja väljendas selgelt, et ei aktsepteeri lõppakti

ja ei võta töid vastu, sest töövõtja poolt teostatud plaatimistööd ei vasta lepingus sätestatud

kvaliteedinõuetele ning töövõtja rikkus tähtaega. Kostja teavitas töövõtjat korduvalt töödes

esinevatest puudustest ning õigeaegselt teostamata töödest (elektronkirjad 17.10.2016,

20.10.2016, 26.10.2016, 21.11.2016, 30.11.2016). 09.12.2016 teavitas kostja töövõtjat sellest,

et tööd on jätkuvalt lõpetamata ja puudused kõrvaldamata ning et kostja on kohustatud leidma

kolmandad isikud, kes parandavad töövõtja töödes esinevad puudused. 12.12.2016 teavitas

kostja Xxx 2/2 objektil töid teostanud alltöövõtjaid, sh töövõtjat, objektil esinevatest puudustest

(elektronkirjale oli juurde lisatud nimekiri korterites esinevatest puudustest). Kostja pöördus

töövõtja poole elektronkirjaga veel ka 13.12.2016 ja 16.12.2016. 02.02.2017 andis kostja

töövõtjale teada, et kostja ei aktsepteeri töövõtja 01.02.2017 esitatud arvet, kuna tööd ei ole

vastuvõetud, töövõtja ei ole kõrvaldanud töödes esinevaid puuduseid, töövõtja on rikkunud

tähtaega ning kostjal on töövõtja rikkumiste tõttu tekkinud kulud, mis kuuluvad töövõtja poolt

hüvitamisele.

Kostja on seisukohal, et isegi kui lugeda töö vastuvõetuks, on hageja nõue välistatud, sest

kostjal tekkis töövõtja vastu tasaarvestatav leppetrahvinõue ja tööde (ümber)tegemisest tingitud

kulude hüvitamise kahjunõue. Lepingu p-de 7.1 ja 7.7 järgi võib kostja nõuda lõpptähtaja

ületamise eest leppetrahvi 0,5 % päevas lepingu käibemaksuga hinnast. Kostjal on töövõtja

vastu lepptrahvinõue vähemalt 13 587,85 eurot. Kuivõrd töövõtja tööd olid puudustega, pidi

kostja tellima puuduste kõrvaldamise tööd teistelt alltöövõtjatelt, millega kaasnesid kulud

16 439,84 eurot. Seega on kostjal töövõtja vastu nõue summas 30 027,71 eurot.

Kostja ei nõustu, et tööde teostamise tähtaega on poolte kokkuleppel pikendatud. Hageja ei ole

sellekohaseid konkreetseid asjaolusid esile toonud. Lisaks on hageja väide vastuolus asjas

esitatud tõenditega, millest nähtuvalt heitis kostja pidevalt töövõtjale ette tähtaja rikkumist.

Lisaks on ebaõige hageja väide leppetrahvinõude esitamise aja kohta. Kostja on töövõtjat

leppetrahvist teavitanud 09.12.2016 ja 02.02.2017 elektronkirjadega. Leppetrahvi vähendamise

eeldused puuduvad.

Kostja leiab, et töövõtjaga sõlmitud leping ei sisalda tühiseid tüüptingimusi. Töövõtja ei ole

soovinud ega kostja keeldunud lepingu tingimuste läbirääkimisest. Töövõtja kinnitas lepingu

p-s 3.3, et leping on sõlmitud pooltevaheliste läbirääkimiste tulemustel. Isegi kui p-d 8.11, 8.13

ja 8.40 on tüüptingimused, siis ei ole tegemist tühiste tingimustega. Punktid 8.11 ja 8.13

kordavad VÕS §-st 120 ja Riigikohtu praktikast tulenevat teatamiskohustust ning punktid

täpsustavad, et teatamine peab toimuma kirjalikult, et vältida teatamise toimumise üle tekkida

võivat vaidlust. Lepingu p 8.40 täpsustab Riigikohtu praktikast tulenevat viivisenõude

esitamise hea usuga kooskõlas olevat tähtaega, et tagada poolte vahel õiguskindlus.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise

tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-d 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et Normex Team OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja (samuti tellija) vahel on

12.09.2016 sõlmitud alltöövõtuleping nr 02.15.031.056 (edaspidi leping), mille sisuks on

plaatimistööd Xxx 2/2 II trepikojas 3.-5. korrusel (tl 6-27). Täpsemalt on tööde kirjeldus lepingu

Lisas nr 1 (tl 15-16). Lepingus on sätestatud tasu suurus 23 837,52 eurot (käibemaksuta) ja

teostamise periood 12.09.2016 kuni 21.10.2016.

Töövõtja on loovutanud nõude hagejale (tl 32-33). Kostja ei ole nõude loovutamise kehtivust

vaidlustanud. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).

Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja

vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal

(VÕS § 171 lg 1).

5. Hageja leiab, et kostja on töö vastu võtnud või need tuleb lugeda vastuvõetuks, hageja tasunõue

on muutunud sissenõutavaks, töös esinevaid puuduseid peab tõendama kostja ja kostja

tasaarvestus ei ole kehtiv.

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tasu sissenõutavaks muutumist, töövõtja ei teostanud

töid nõuetekohaselt ja nõude olemasolul kuulub see tasaarvestamisele, sest kostjal tekkis

töövõtja vastu tasaarvestatav leppetrahvinõue ja töö (ümber)tegemisest tingitud kahjunõue.

Kostja lisab, et hageja viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise nõue on välistatud.

6. Töövõtulepingust tuleneva nõude lahendamiseks peab maakohus tuvastama nii töövõtulepingus

kokkulepitud töö ja selle kvaliteedi nõuded kui ka selle, mis töö töövõtja valmis tegi, milliseid

õiguskaitsevahendeid ja kujundusõigusi pooled kasutasid, kas neil oli selleks õiguslik alus ning

milline õigussuhe poolte vahel sellest tulenevalt kehtib.

VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja

tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud

töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul,

kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul. VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel

loetakse töö vastuvõetuks. See aga ei välista VÕS § 638 kohaldamist juhul, kui kohus leiab, et

poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud.

7. Töövõtja ja kostja on lepingu p-s 6.2 kokku leppinud tasumise tähtajas. Lepingu p 2.2.3 järgi

toimub töö eest tasumine lepingu p-s 6.2 ettenähtud korras. Lepingu p 6.2 järgi töö eest

tasumine toimub pärast lõppakti aktsepteerimist tellija poolt lepingus toodud maksetähtaja

jooksul. Tööd ei tulnud üle anda ositi (lepingu p 2.3.3 „Vaheetapid: ei määratleta“). Lepingu p

2.2.4 järgi peab arve juures olema tellija ja töövõtja poolt allkirjastatud tööde teostamise akt

või lõppakt.

8. Puudub vaidlus, et töövõtja saatis kostjale lõppakti 24.01.2017 kl 10.45 elektronkirjaga ja

väljastas 01.02.2017 kuupäevaga arve summas 24 528,35 eurot maksetähtajaga 03.03.2017 (tl

28-30, 31).

Lepingu p 5.6 järgi lõpeb töö nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmisega tellija poolt ja töö

loetakse tellija poolt vastuvõetuks üksnes alltöövõtu tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti

(lepingus läbivalt nimetatud: Lõppakt) allakirjutamisega tellija poolt.

Kostja ei ole lõppakti allkirjastanud. Kostja keeldus töövõtja esitatud lõppakti aktsepteerimisest

samal päeval, kui töövõtja selle kostjale saatis (tl 73). Kostja vastas elektronkirjaga, et ei

aktsepteeri lõppakti ja ei võta töid vastu.

9. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on töö vastu võtnud lepingu p 6.4 järgi, sest pole

tööde vastuvõtmisest motiveeritult keeldunud viie tööpäeva jooksul. Kohus leiab, et lepingu p

6.4 ei kohaldu lõppaktile, vaid reguleerib juhtumeid, kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on

samuti määratud ositi. Kuna pooled mõistavad seda punkti erinevalt, siis tuleb tõlgendada

lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma

(VÕS § 29 lg 4). Muuhulgas võtab kohus tõlgendamisel arvesse teisi lepingutingimusi (p-d

2.2.3, 2.2.4, 2.3.3, 6.2), andes vaidlusalusele tingimusele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui

terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6). Hageja poolt välja toodud lepingu p 6.4

kohaldub kohtu hinnangul üksnes ositi töö üleandmisel. Lepingu p 6.5 kohaldub ka lõppaktile

ning selle sätte kohaselt kui tellija põhjendatult ei aktsepteeri lõppakti, siis on tal õigus omal

äranägemisel keelduda kas kogu või osa töö eest tasumisest kuni töö kohase teostamise järel

uue teostatud lõppakti aktsepteerimiseni. Sellist tasumisest keeldumist ei loeta tellija

viivituseks.

Kostja 24.01.2017 elektronkiri sisaldab lepingu p 6.5 järgset põhjendust, miks kostja töid vastu

ei võta. Isegi kui eeldada, et lepingu p 6.4 kohaldub lõppaktile, siis elektronkirjas välja toodud

põhjendus on piisav, et lugeda formaalse keeldumise eeldus (motiveeritult keeldumine)

täidetuks. Kostja on välja toonud, et esinesid nn vaegtööd, mida kõrvaldasid teised töövõtjad.

Kohtupraktikas on leitud, et see aga ei välista VÕS § 638 kohaldamist juhul, kui kohus leiab,

et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks lugemiseks ei ole täidetud. VÕS § 638

teine lause reguleerib olukorda, kus tööde vastuvõtmine ei ole tõendatud, kuid töö loetakse

sellegipoolest vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

10. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja on tööd vastu võtnud, sest on nõudnud töövõtjalt

garantiitööde teostamist. Samas märgib kohus, et hagimenetluses tasaarvestuse tegemine ei

tähenda automaatselt, et hagis esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on teinud

tasaarvestuse alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab. Kohtupraktikas on leitud, et

selline tasaarvestus ei ole tingimuslik ega tühine.

Kostja on 20.02.2018 elektronkirjas andnud töövõtjale teada, et „tehtud ja tasutud tööde eest

peab siiski garantiikohustust täitma“ (tl 143). Kohtu hinnangul on kostja töö vastu võtnud

tulenevalt lepingu p-dest 2.4.1 ja 13.1. Lepingu p 2.4.1 järgi algab garantiiaja algus alltöövõtu

tööde lõppakti allkirjastamisest ja p 13.1 järgi garantii algab töö vastuvõtmisest tellija poolt.

Eeltoodust tulenevalt on kostja käitunud vastuoluliselt. Ühelt poolt on kostja andnud töövõtjale

teada, et ta töid pole vastu võtnud töös ilmnenud oluliste puuduste tõttu, kuid teisest küljest on

hakanud nõudma garantiitööde teostamist. VÕS §-s 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõte ei luba vastaspoole suhtes käituda vastuoluliselt ja

kasutada ära sellest tulenevat ebaselget olukorda.

11. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskohustuse jaotuse aspektist.

Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik,

ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks

lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.

Pooltel on vaidlus, kas kostja on töö vastu võtnud või tuleb lugeda töö vastuvõetuks. Kohus

selgitas pooltele tõendamiskohustust 02.07.2018 kirjaga (tl 134). Pärast seda esitas hageja

täiendavad asjaolud ja tõendi, et tasunõue muutus sissenõutavaks ka siis, kui lõppakti ei

allkirjastatud. Uute asjaolude esitamisel muutus ka tõendamiskohustus. Kuna töö vastuvõtmine

on vaidlusalune asjaolu, tuli mõlemal poolel esitada tõendid oma väidete tõendamiseks. Seega

peab tellija tõendama, et vastuvõetud töö ei olnud lepingukohane ja täielik. Kostja on saanud

esitada sellekohaseid väiteid ja tõendeid.

Kohus märgib, et isegi kui kostja ei oleks nõudnud garantii korras töö parandamist, siis asjas

on tuvastamist leidnud, et töö üleandmise ajal esinevad puudused ei olnud nii olulised, et

õigustada hagis nõutava tasu maksmata jätmist (vt otsuse p 16).

12. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus

tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada

sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija saab keelduda ajutiselt sissenõutavaks

muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse

kohustuse. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste

korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud

kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö

üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude

töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue

VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel

lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

13. Käesolevatest asjaoludest tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕS § 641 lg 2 p 1, mille järgi töö

ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled on

kokku leppinud p-s 2.1.3 töö mahus ja p-s 2.6 kvaliteedi erinõuetes.

14. Puudub vaidlus, et kostja viitas korduvalt, et töös esinevad puudused, kuid hageja leiab, et töö

üleandmise ajal olid puudused kõrvaldatud. Kostja leiab, et töövõtja tasunõue on kestavalt

välistatud, sest kostjal on töövõtja vastu kulutuste ja leppetrahvi nõue summas 30 027,71 eurot.

Kostja on menetluses teinud vastavasisulise tasaarvestuse avalduse (VÕS § 197). Kohus peab

hindama, kas tasaarvestuse materiaalsed eeldused on täidetud, e. kas kostjal on sissenõutavaks

muutunud nõue töövõtja vastu.

Esmalt hindab kohus kostja kulutuste hüvitamise nõuet summas 16 439,86 eurot. Tegemist ei

ole abstraktsete kulutustega, sest kostja on kulutused kandnud ja väidetavad puudused

kõrvaldanud (maksekorraldused, tl 131-133). Seega ei ole tegemist abstraktsete kulutuste

nõudmisega (VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamine). Hageja

nõude aluseks on VÕS § 646 lg 5, mis annab tellijale õiguse ise töö parandada või lasta seda

teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Selle nõude saab maksma

panna, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul.

Seega peab kohus kontrollima, kas töös esinesid puudused, kas tellija nõudis puuduste

kõrvaldamist ja töövõtja ei teinud seda mõistliku aja jooksul.

Kostja teavitas töövõtjat töös esinevatest puudustest ja nõudis töö parandamist (20.10.2016,

21.11.2016, 28.11.2016, 30.11.2016, 14.12.2016, 08.01.2017, 18.01.2017 elektronkirjad, tl 74

pöördel, 76, 169-171). 09.12.2016 on kostja töövõtjat teavitanud, et puudused on

likvideerimata ja ta kasutab teisi töövõtjaid (tl 77). Kostja on jätkuvalt nõudnud puuduste

kõrvaldamist 12.12.2016 elektronkirjaga. 13.12.2016 ja 16.12.2016 on kostja teavitanud

puuduste kõrvaldamisest töövõtja kulul (tl 77 pöördel – 99 pöördel). Pooled olid lepingu p-des

7.8.2, 8.15 ja 10.5.2 kokku leppinud olukorrad, kus kostja võis lasta kolmandal isikul teha töös

vajalikud parandused ja täiendused töövõtja kulul.

15. Kohus kontrollib, kas kostja nõudis töövõtjalt õigustatult töö parandamist. Kostja on saatnud

töövõtjale 12.12.2016 nimekirja korterites esinevatest puudustest 2016. a novembri lõpu

seisuga (tl 77 pöördel – 88). Puudub vaidlus, et töövõtja teostas nendes korterites lepingu alusel

töid. Kostja väidab, et nimetatud puuduseid töövõtja ei kõrvaldanud.

Puudused on järgmised:

a) korter nr 48 – vannitoa trapp plaatimata, WC kasti plaatimine teostada uuesti, dušši trapi

kalle ei ole sobilik, pesumasina otste taga keraamiline plaat vahetada, kogu vannitoa

silikoonimine korrastada, vannitoa põrandakalle on ukse suunas, korrigeerida kogu WC

kasti plaatimine, vannitoa elektrikaabli läbiviik tihendada, vannitoa silikoon

korrigeerida, vannitoa ukse silikoon ebakorrektne, vannitoa veekatset teostamata;

b) korter nr 49 - esiku põrandaplaadist kild väljas, esiku põrandaplaadi vuuk korrigeerida,

vannitoa ukseliist akrüülida, vannitoa trapp plaatimata, vannitoa liist silikoonida,

vannitoa wc kasti 45 kraadine nurk ebakvaliteetne, vannitoa vuukimine korrigeerida,

vannitoa trapp plaatimata, vannitoas WC poti nupu tagant plaat välja vahetada (liialt

astmeline ja wc nupu vahel pragu), vannitoa ukseliist akrüülida, keraamilise plaadi vuuk

tühi;

c) korter nr 52 - vannitoa ukse ümbruse liistu silikoon teha korrektselt, dušši trapi ümbrus

silikoonida korrektselt, vannitoa nurgas silikoon parandada;

d) korter nr 53 - kollektorkastide ümbrus silikoonimata, korteri välisukse alune

silikoonida, vannitoa ukse liistu silikoon korrastada, korrigeerida vannitoa trapi

ümbruse silikoon;

e) korter nr 54 - vannitoas põrandakalle ukse suunas, vannitoa ukse ümbrus uuesti

silikoonida, esiku plaadi ja parketi vaheline silikoonvuuk korrastada, vannitoas puudub

trepi kaas, WC poti 45 kraadine vuuk teha ühtlasemaks, vannitoas juhtme läbiviik

silikoonida, vannitoa põranda nurk halvasti silikoonitud;

f) korter nr 55 - vannitoa ukse liistu ümbrused silikoonida, vannitoa põrandaplaadis

likvideerida aste, vannitoa trapi ümbrus viimistleda korrektselt, korrigeerida kogu

vannitoa plaadi vuukimine korrektseks, korrastada vannitoa 45 kraadine vuuk;

g) korter nr 57 - keraamilise plaadi vuugid korrastada, vannitoas juhtme ümbrus

silikoonida, magamistoa wc-s juhtme ümbrus silikoonida;

h) korter nr 58 - vannitoa trapi ümbrus korrastada, WC kastil parandada halvasti tehtud

silikoon, kogu vannitoa silikoonimine korrigeerida, tagumise vannitoa kõikide plaatide

vuukimine korrigeerida, puudub trapi kaas;

i) korter nr 59 - vannitoas teostada kõikjal silikooni parandused, tagumise vannitoa

ukseliist akrüülida;

j) korter nr 60 - vannitoas ukse liistu ümbrus silikoonida, vannitoas elektri läbiviik

silikoonida, vannitoa põrand pesta uuesti, tagumise vannitoa trapp ei ole mustris,

tagumise vannitoa elektri kaabli ümbrus silikoonida;

k) korter nr 61 - vannitoa ukse ümbrus silikoonida korrektselt, keraamiliste plaatide 45

kraadised nurgad korrastada (ebaühtlane), dušši trapi ja astme serv korrektselt vuukida,

teostamata vannitoa veekatse, vannitoa põrandakalle ukse suunas;

l) korter nr 63 - vannitoa kalle ukse suunas, esiku vannitoas põranda kalle ukse poole;

m) korter nr 65 - vannitoa ukse silikoon korrastada, pesumasina taga keraamiline plaat välja

vahetada, vannitoa wc kasti plaadi vuugid korrigeerida, vannitoas dušši renni ümbruse

vuugid korrektselt vuukida, vannitoas teostada silikooni parandused, silikoon vannitoa

ukse all korrastada;

n) korter nr 67 - kollektorkapi esised põrandaplaadiga silikoonida, vannitoas juhtme

ümbrus silikoonida, vannitoa ukse liistu ümbrused silikoonida, vannitoa põrandakalle

ukse poole, vannitoa ukse lävepakk silikoonida;

o) korter nr 69 - esimese vannitoa põranda kalle ukse poole.

16. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et töös esinesid puudused, mille kordategemise kulud

on 16 439,86 eurot. Vaidlusalune objekt oli kostja valduses ning kostjal oli võimalus tehtud töö

viivitamata üle vaadata ning oma nõude maksmapanekuks tagada ka vastavad tõendid. VÕS §

643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta

tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kostja tugineb sellele, et 02.02.2017

elektronkirjale on lisatud juurde „Puuduste likvideerimised tivoli objektil“ tabelid (vt tl 78-88),

mis kostja arvates tõendab, et ka 02.02.2017 seisuga ei olnud 2016. a novembri lõpus

fikseeritud puudusi kõrvaldatud.

Kohtu hinnangul on kostja vastuväited ümber lükatud kostja enda koostatud tabeliga. Kostja

on 18.12.2016 saatnud töövõtjale elektronkirja tabeliga, kus on avaldatud, et puuduste tabelit

on korrigeeritud ning mõned puudused on jäänud likvideerimata (tl 148-160). Rohelisega on

märgitud puuduste kõrvaldamine. Tabelist nähtub, et:

a) korter nr 48 – 14.12.2016 seisuga oli töövõtja teostanud osaliselt puuduste

likvideerimise. 14.12.2016 seisuga olid korteri nr 48 puudusteks: WC kasti plaatimine

uuesti toestada, dušši trapi kalle ei ole sobilik, kogu vannitoa silikoonimine korrastada,

vannitoa põrandakalle on ukse suunas, korrigeerida kogu WC kasti plaatimine, vannitoa

silikoon korrigeerida, vannitoa ukse silikoon ebakorrektne;

b) korter nr 49 – 13.01.2017 seisuga puuduseid ei olnud;

c) korter nr 52 – 05.01.2017 seisuga puuduseid ei olnud;

d) korter nr 53 – 15.12.2016 seisuga puuduseid ei olnud;

e) korter nr 54 - 20.12.2016 seisuga puuduseid ei olnud;

f) korter nr 55 – 06.01.2017 seisuga puuduseid ei olnud;

g) korter nr 57 – 15.12.2016 seisuga üks puudus: keraamilise plaadi ebatasasus/dušiklaasi

siini silikoonida;

h) korter nr 58 – 23.11.2016 seisuga puudused: WC kastil parandada halvasti tehtud

silikoon, kogu vannitoa silikoonimine korrigeerida, tagumise vannitoa kõikide plaatide

vuukumine korrigeerida;

i) korter nr 60 – 09.01.2017 seisuga puuduseid ei olnud;

j) korter nr 65 – 10.01.2017 seisuga puudus: vannitoas trapi ümbrus korrastada ja

puhastada;

k) korter nr 67 – 20.12.2016 seisuga puuduseid ei ole;

l) korter nr 69 – 03.01.2017 seisuga puuduseid ei ole.

Lisaks väidab hageja, et kuigi uuendatud akti ei ole, siis kõrvaldas töövõtja puudused ka

korterites nr 59, 61 ja 63.

Korteri nr 48 osas hageja nõustub, et esinesid 01.02.2017 elektronkirjas loetletud puudused

ning töövõtja nõustus, et need puudused likvideerib kolmas isik (tl 91 pöördel). Teistes

korterites toimusid kordusülevaatused. Kostja on tõendanud, et puudused olid ka korterites nr

53 ja 65 (tl 175-176). Kostja pole tõendanud, et ka pärast kordusülevaatusi olid töövõtja poolt

puudused teistes korterites kõrvaldamata (vt kostja 18.12.2016 elektronkiri, tl 148). Kuna

tegemist oli kostja valduses oleva objektiga, siis oli kostjal võimaluse sellised tõendid koguda,

sest kostja pidi arvestama võimalusega, et tööd saab lugeda vastuvõetuks.

Korterite nr 48, 53 ja 65 kulud on kajastatud Compactor Grupp OÜ aktil ja Spaik OÜ aktil (tl

102-102(1)). Tööd hõlmasid plaatimis-, vuukimis- ja silikoonimistöid. Kohus leiab, et esitatud

andmetel saab välja arvutada puuduste kõrvaldamise vajalikud ja mõistlikud kulud. Tulenevalt

aktidest on ühiku hind 20 eurot (käibemaksuta) tund. Arvestades kohtu ette toodud puuduste

kirjeldusi (kohus hindas tl 91 pöördel, tl 175-176), kulus kohtu hinnangul puuduste

kõrvaldamiseks 40 tundi. Seega on kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud summas (24 eurot

x 40 tundi) 960 eurot.

Võlasuhe lõppeb tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2). Kohus on tuvastanud, et kostja tasaarvestus

summas 960 eurot on kehtiv. Seega jääb hageja nõue summas 960 eurot rahuldamata.

17. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud tasus 23 837,52 eurot (käibemaksuta) ning hind ei

sõltunud ruutmeetritest. Hageja ei ole nõudnud tasu täiendavate ruutmeetrite eest. Isegi kui

eeldada, et lepingu maht suurenes, siis hageja nõuab kostjalt üksnes lepingus kokkulepitud tasu.

Seega ei oma need asjaolud ega esitatud tõendid tasunõude hindamisel tähtsust.

18. Järgnevalt hindab kohus kostja leppetrahvi nõuet. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-de 7.1 ja 7.7 järgi võib kostja nõuda lõpptähtaja

ületamise eest leppetrahvi 0,5% päevas lepingu käibemaksuga hinnast. Lepingu hind

käibemaksuga on 28 605,02 eurot. Lepingus lepiti kokku tähtajas 21.10.2016 ja lõppakt esitati

24.01.2017. Seega nõuab kostja leppetrahvi (95 x 143,03) 13 587,85 eurot. Hageja ei ole

leppetrahvi arvutusele vastuväiteid esitanud, kuid alternatiivselt on taotlenud leppetrahvi

vähendamist.

19. Hageja tugineb VÕS § 195 lg 2, mis sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled on lepingu p-s 7.7 kokku leppinud, et

tellijal on õigus esitada leppetrahvi nõude esitamise kohta teade 180 päeva jooksul arvates

päevast, mil tellija sai teada leppetrahvi nõude tekkimisest. Hageja leiab, et kostja esitas

nõuetele vastava leppetrahvi nõude alles käesolevas menetluses. Kohus hageja käsitlusega ei

nõustu. Kostja on leppetrahvi töövõtjalt nõudnud 09.12.2016 ja 02.02.2017 elektronkirjadega

(tl 76 pöördel). Kohtupraktikas on leitud, et leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi

suuruse märkimist (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-18005, p 12). Seega on leppetrahvi nõudmise

formaalsed eeldused täidetud.

20. Hageja leiab, et tähtaja ületamise tingis kostja tegevus. Kostja vaidleb sellele väitele vastu.

Tööde alustamise tähtaeg lepingu p 2.3.1 järgi oli 12.09.2016. Töövõtja on vastavalt lepingu p-

le 3.4 lepingu sõlmimisega kinnitanud, et ta on kätte saanud töö teostamiseks vajaliku

tööfrondi. Kohus märgib, et vaatamata nimetatud kinnitusele ei võta see töövõtjalt ära

võimalust

tõendada

vastupidist.

Nimetatud

lepingupunkt

muudab

pooltevahelist

tõendamiskohustust. Kohtu hinnangul on töövõtja lepingu p-s 3.4 sätestatule vastupidist

tõendanud.

21. Lepingu p-s 14.10 on pooled kokku leppinud, et lepingut võib muuta üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel. Kohus on varem viidanud hea usu põhimõttele ning käesolevas asjas tõusetub

küsimus, kas kostja poolt viidatud lepingupunktid tuleb jätta kohaldamata, kuna nende

kohaldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Hea usu

põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS

§ 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest.

22. Siinjuures hindab kohus ka hageja väidet, et lepingu p-d 8.11, 8.13 ja 8.40 on tühised

tüüptingimused. VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on

eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei

ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Lepingu p 3.3 järgi on leping sõlmitud pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel. Seega tuli

hagejal vastupidist tõendada. Kohtu hinnangul on esmane eeldus tõendamata, et töövõtjal

puudus igasugune võimalus lepingu sisu mõjutada. Puuduvad tõendid selle kohta, et töövõtja

soovis mingit tingimust läbi rääkida, kuid seda ei võimaldatud. Samas märgib kohus, et see ei

välista, et mingi lepingupunkt tuleb jätta kohaldamata hea usu põhimõttest tulenevalt (vt otsuse

p 21).

23. Töövõtja ja tellija elektronkirjavahetusest nähtub, et kostja muutis lepingut, kuid muudatusi ei

vormistatud kirjalikult. Sellises olukorras on hea usu põhimõtte vastane, et andes ise suuliselt

või elektronkirja teel juhiseid, jättes muudatused kirjalikult vormistamata, tugineb kostja nüüd

lepingu p-le 14.10. Elektronkirjad tõendavad, et kostja muutis korduvalt töö mahtu ning

töövõtja täitis kostja juhiseid. Hea usu põhimõtte vastane on sellises olukorras töövõtjale ette

heita tellija juhiste nõuetekohast täitmist (vt kostja 09.12.2016 kl 16.24 elektronkiri „Tööde

maht on iga töövõtja enda kontrollida“). Näiteks on kostja 16.12.2016 elektronkirjaga

tõendatud, et töövõtja suunati teistele korrustele töid tegema, millega kostja juba muutis

lepingut (tl 90 pöördel). Nimetatud elektronkiri tõendab ka töövõtja väidet, et tööfront ei olnud

valmis, et töövõtja saaks lepingus kokkulepitud töid tähtaegselt teha. 22.09.2016 teavitas

töövõtja kostjat tööfrondil esinevatest puudustest (22.09.2016 kl 10.43 elektronkiri, tl 121).

Töövõtja tähtaegset lepingu täitmist takistasid järgmised asjaolud:

a) 14.10.2016 ja 09.12.2016 korrigeeris kostja graafikut ning muutis lepingu mahtu (tl

145);

b) 27.10.2016 teavitas kostja töövõtjat vuugitoonidest ning palus seinad korda teha (tl

123);

c) 18.10.2016 peatas kostja tööd korteris nr 50 (tl 124);

d) 20.10.2016 korterite nr 50, 56, 60, 66 ja 68 tööd olid peatatud seoses muudatuste

tegemisega (tl 125).

Asjaolu, et pooled ajagraafikut muutsid, on tõendatud 17.10.2016 elektronkirjaga (tl 73

pöördel). Nimetatud elektronkirjast nähtub, et tähtaega on jäänud veel kaks nädalat. Seega olid

pooled muutnud lepingu p-s 2.3.2 sätestatud tähtaega. Eeltoodut kinnitab ka kostja 21.11.2016

elektronkiri, et nädala jooksul tuleb lõpetada ülejäänud korterid nr 56, 64 ja 62 (tl 75 pöördel).

Kohtu hinnangul ei ole kostja töövõtja suhtes käitunud heas usus. 14.10.2016 muutis kostja

lepingu mahtu ning suunas töövõtja teistesse korteritesse. 09.12.2016 kostja vähendas tööde

mahtu ning leidis, et töövõtja on ise süüdi, et läks teostama töid korteritesse, mis ei olnud

lepingus kokku lepitud (II trepikoja 3-5 korrus).

Hinnates poolte elektronkirjavahetust kogumis, sh töövõtja 11.11.2016 kl 12.25 elektronkirja

(tl 173 pöördel), leiab kohus, et leppetrahvi nõude maksmapanek kostja poolt on vastuolus hea

usu põhimõttega. Kohus jätab kostja leppetrahvi nõude rahuldamata.

24. Hageja nõuab kostjalt viivist kindla summana perioodi 04.03.2017 kuni 13.03.2018 eest

4599,07 eurot ja edasi kuni kohustuse täitmiseni. Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg

1 ja TsMS § 367. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 113¹ lg 1 alusel sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot.

Lepingu p 7.5 järgi võib pool nõuda viivituses olevalt poolelt viivise tasumist 0,05 % tähtajaks

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on tasu maksmisega viivituses alates

04.03.2017 (vt arve nr 17001, tl 31).

25. Kostja leiab, et hageja viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on välistatud lepingu p

8.40 alusel. Lepingu p 8.40 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt viivist, kui ta on sellest

tellijale 60 päeva jooksul, alates viivise nõude tekkimisest, teatanud. Käesoleval juhul puudub

vaidlus, et hageja ega töövõtja ei ole pärast arve väljastamist kostjale viivise nõude tekkimisest

teatanud. Kuna hageja ei saa nõuda viivist, siis ei saa ta nõuda ka sissenõudmiskulude

hüvitamist.

Kohus on otsuse p-s 22 leidnud, et hageja ei ole tõendanud tüüptingimuse regulatsiooni

kohaldamise eeldusi. Tõendamiskohustust on selgitatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-139-14, p-

s 12. Kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle

tekkiva vaidluse korral tuleb tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. Selleks,

et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks

tüüptingimuse tühisusele tugineja (käesoleval juhul hageja) enne põhjendama, et konkreetse

tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom.

Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama.

Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav.

26. VÕS § 42 lg 1 järgi tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Isegi kui eeldada, et p 8.40 on tüüptingimus, siis tegemist ei ole teist lepingupoolt

ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Hageja põhjendused ei lükka seda seisukohta ümber.

Sellise tingimuse eesmärk on tagada poolte vahel õiguskindlust viivisenõude esitamisel ja

kohtu hinnangul võivad majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud sätestada viivisenõude

maksmapaneku

perioodi.

Eeltoodust

tulenevalt

jätab

kohus

hageja

viivise

ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

Menetluskulud

27. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral jaotab

kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Arvestades

hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud 70 % ulatuses hageja kanda ja 30 % ulatuses

kostja kanda. Kohus jõudis sellise rahuldamise ulatuseni arvestades hagihinda 33 643,84 eurot

ja rahuldatud nõuet 23 568,35 eurot.

28. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

29. Käesolevas asjas tuleb kohtul hinnata mõlema poole menetluskulusid Menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on riigilõiv

ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulu on dokumentaalse

tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3704,40 eurot

käibemaksuga (tl 182 pöördel). Kostja menetluskuludeks on dokumentaalse tõendi saamise

kulu 2 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6346,80 eurot käibemaksuta (tl 178 ja selle pöördel).

Pooled ei ole vastaspoole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole

käibemaksukohasulane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga.

Kuivõrd kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist käibemaksuga, mõistab kohus kostja

õigusabikulud välja käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

30. Kohus hindab hageja menetluskulusid. Riigilõiv hageja menetluskuluna on vajalik ja

põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 700 eurot (1000 x

70%).

31. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja ajakuluks on 34,30 tundi

tunnihinnaga 90 eurot (koos käibemaksuga 108 eurot). Kohtu hinnangul on tunnihinna suurus

mõistlik. Samas leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohus

vähendab 14.09.2018 seisukoha koostamise ajakulu 1,5 tunni võrra (s.o 162 eurot). Nimetatud

menetlusdokument kordab hageja varasemaid seisukohti ning sisaldab endas menetluskulude

nimekirja, mille koostamise ajakulu ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav (vt Riigikohtu

lahend 3-2-1-77-14, p 12). Kohus peab põhjendatu ajakuluks 1 tund. Ülejäänud osas on hageja

esindajate ajakulu põhjendatud.

Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 32,80 tunni ulatuses. Tunnitasu 108

eurot arvestades tähendab see 3542,40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

summas 2479,68 eurot (3542,40 x 70%).

32. Järgnevalt hindab kohus kostja menetluskulusid. Kostja menetluskulud on 6348,80 eurot, sh.

tõendi saamise kulu 2 eurot.

Dokumentaalse tõendi saamise kulu on vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista summas 0,60 eurot (2 x 30%).

33. Kohus analüüsib kostja lepingulise esindaja kulusid 6346,80 eurot. Kohtule esitatud kinnituse

kohaselt esindab kostjat vandeadvokaadid Arne Ots ja Martin-Johannes Raude.

Menetluskulude nimekirjas on esitatud vandeadvokaat Martin-Johannes Raude ajakulu ning

advokaat Kaisa Margus’e ajakulu. Kohus leiab, et kahe või enama esindaja kaasamine on

põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute ja materjali mahukuse tõttu, kuid see ei tohiks

kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele poolele. Kostja ei ole TsMS § 175 lg 3

kohaldamise eeldusi põhistanud. Kahe esindaja kaasamine on põhjendatud ka siis, kui menetlus

on õiguslikult keerukas ja nõuab eriteadmistega esindaja olemasolu. Kohus leiab, et kahe

esindaja kaasamine ei ole käesolevas asjas olnud vajalik ega põhjendatud. Lisaks nähtub

esitatud menetluskulude nimekirjast, et esindajad on teinud samu toiminguid.

Kohus nõustub vandeadvokaadist esindaja tunnitasuga 180 eurot käibemaksuta.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja ajakulu 42,46 tundi on ülepaisutatud ning seda tuleb

osaliselt vähendada. Kohus peab vajalikuks ja mõistlikuks kostja esindaja ajakuluks:

 ettevalmistused hagivastuse koostamiseks, hagivastuse koostamine ja esitamine kohtule

(toimingud a – b ja f)– 10 tundi;

 tutvumine hageja 30.05.2018 menetlusdokumendiga, kostja 15.06.2018 seisukoha

koostamine ja esitamine kohtule, sh suhtlus kliendiga (toimingud g – j) – 5 tund ja 30

min;

 tutvumine hageja 03.08.2018 menetlusdokumendiga, kostja 21.08.2018 seisukoha

koostamine ja esitamine kohtule, sh suhtlus kliendiga (toimingud k – n) – 4 tundi ja 30

min;

Kohus ei pea põhjendatuks 09.04.2018 tagatise taotlusega seotud ajakulu kokku 4,1 tundi

(toimingud c – e). Nimetatud taotlus jäi rahuldamata ning seetõttu ei ole põhjendatud

toimingutele kulunud ajakulu hageja kanda jätmine.

Seega on kostja esindaja kulud põhjendatud 20 tunni ulatuses. Tunnitasu 180 eurot arvestades

tähendab see 3600 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 1080 eurot

(3600 x 30%). Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja menetluskulude

kindlaksmääramiseks summas 2746,80 eurot.

34. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus kostja ja hageja vastastikused kohtuotsusega

välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulu (3179,68 – 1080,60) 2099,08 eurot.

35. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise

taotluse esitanud.

36. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik