1-18-6891/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-6891

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6891 (17233001651) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi

T.V süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Marina Zagorets prokurör Süüdistatav T.V

isikukood XXX; elukoht xxxx Venemaa Föderatsiooni kod xxx akondsus; keskharidus; emakeel vene keel; töökoht varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral:

- 30.01.2015 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

otsusega KarS § 424 järgi, rakendades KarS § 68 lg 1 ja

§ 73 lg 1, 3 sätteid vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Irina (kohtumenetluses ei osalenud) Žurina RESOLUTSIOON

Tunnistada T.V 423 lg 1 1 ( süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks üks) aasta vangistust.

Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui - T.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 olme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut (k

kuritegu ja täidab talle KarS § sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud -s 75 lg-s 1 kontrollnõudeid. Ta on kohustatud:

1) elama alalises elukohas aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

1-18-6891

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 25.09.2018. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada T.V-le, et ta on tulenevalt liiklusseaduse § st 127 kohustatud viie tööpäeva -

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Asitõendid:

- CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista T.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ning 247 (kakssada nelikümmend seitse) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti muu menetluskulu (61 eurot ekspertiisi maksumus ja 186,72 eurot kaitsjatasu) katteks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi T.V nõude menetluskulude näol kogusummas 997 (üheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja

72 (seitsekümmend kaks) senti ositi alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr

EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99918700047864 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui T.V , 1-18-6891

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS T.V-le on esitatud süüdistus selles, et tema 08.06.2017.a. kella 11.45 paiku, juhtides

sõiduautot Renault Master registreerimisnumbriga ja tagurdades sellega kõnniteel Narvas, xxx

Tallinna maantee 32 asuva elumaja juures, rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid. Niimelt, ei olnud hoolikas ja ettevaatlik, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist teistele inimestele /LS §

1-18-6891

3 16 lg.1, § 33 lg.1, § 35 lg.1/ ning sõitis kohta, mis on tähistatud liiklusmärgiga „sissesõit keelatud“ (LS § 21 lg.2 p.1,5). Samuti ta ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses (LS § 33

lg.2 p.8) ning tagurdades ei ole andnud teed jalakäijale (LS § 17 lg.5 p.6, LS § 35 lg.2 p.1, § 49 lg.1), mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus – otsasõit alaealisele jalakäijale A , sünd.

. D. xxx.a, kes

sõiduauto löögist kukkus, sattus ratta ja sõiduki põhja alla ja sai, kohtumeditsiinilise ekspertiisi kohaselt parema sääreluu kaugmise osa nihkega liigesesisene kildmurd, rebimishaav suure naha-, lihase ja kõõluse defektiga ning parema pindluunärvi vigastusega, kandluu-kuupluuliigese kapsli rebendiga, kontsluu liigesepinna osalise defektiga; vasaku õlavarreluu kaugmise luukeha killuline

nihkega murd; marrastus vasaku põlveliigese piirkonnas – mitteeluohtlikud, kuid rasked

kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestuga rohkem kui 4 kuud.

T.V rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LS § 16 lg.1 /liikleja peab olema viisakas ja

arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; LS § 33 lg.1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; LS § 35 lg.1 / juht ei tohi oma tegevusega

ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit/; LS § 21 lg.2 p.1, p.5 /sõidukit ei tohi

peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba (p.1) ja kohas, kus peatatav sõiduk teeb

võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (p.5)/; LS § 33 lg.2 p.8/ juht on

kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS § 17 lg.5 p.6 ja § 35 lg.2 p.1/ juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile (jalakäijale)/; LS § 49 lg.1/ tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi/.

Oma tegevusega T.V pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 423 lg 1 järgi.

Kooskõlas T.V , tema kaitsja Irina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abi Žurina prokurör

Marina Zagoretsi T.V vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus süüdimõistmist KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 423 lg 1 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tuleb mõistetud vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kui T.V ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab talle KarS § s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud -s 75 lgkontrollnõudeid, nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - seks; 6) saama , töö või õppimiskoha vahetami

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör T.V-le lisakaristuse kohaldamist, võttes talt ära 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse.

T.V-lt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 750 eurot, ekspertiisi maksumus 61 eurot ning kaitsjatasu 186,72 eurot. -te 1 ja 3 alusel peab T.V KrMS § 180 lg

temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 997,72 eurot tasuma ositi

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Asitõendiks olev CD

-plaat audiosalvestisega

tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

25.09.2018 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega,

on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel

1-18-6891

4

on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike

järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab

endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks.

Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab

tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde,

taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole

rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile.

Kohus teeb kohtuo -249. tsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248

/ /

Heili Sepp Kohtunik