4-18-4188/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4188 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4188 (2302,18,005925) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

Z.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärele

-

valvekeskuse 19. juuli 2018.

a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005925, millega karistati Z.M

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusalune isik

Z.M

(isikukood XXX;

määratlemata kodakondsus; elukoht: xxx; telefon: xxx; e-mail: xxx) Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § § -st 120, 132 p-st 1 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. muutmata Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19. juuli 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,005925,

millega karistati Z.M liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. .

2. menetlusaluse isiku Z.M kaebus rahuldamata. Jätta

3.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile

viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusel

e isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

4-18-4188 2

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

19. juuli 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,005925 karistati Z.M liiklusseaduse ( ) LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoprotokolli

teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 30. juunil 2018 kell 18.27 Tallinn – Narva maantee 14. km-l, kiirusega 140+-5 km/h. Temale kui esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirus ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 oli 90 km/h, seega

ta km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 2 nõudeid ning pani toime LS -s

§ 227 lg 3 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus

2. Menetlusalune isik tunnistab teo toimepanemist, kuid palub mõista talle karistusena rahatrahv, põhjendades seda järgmiselt. Väärteoprotokollis nimetatud Tallinn - Narva maantee

teelõigul on sel aastaajal tavaline kiirusepiirang 110 km/h. Menetlusaluse isiku käitumist mõjutas tema ees liikunud sõiduk, mis samuti peatati kiiruse ületamise eest. Parempoolses reas monotoonselt sõites järgnes sõiduk kaebaja tema ees liikunud ile, kaotades kiiruse taju. Samuti selgitab menetlusalune isik, et asulavälisel teel kaob ohutaju ja sellel teelõigul sõidetakse alati

kiirust ületades, mida Z.M on tajunud ka sellel teelõigul mootorsõidukis kõrvalistujana viibides. Samuti edastas menetlusalune isik kohtule avalduse, mille kohaselt ta nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja vastus

3. Maakohtule esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 3.1. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja selgitustega. on 2. jaanuaril 2017 Z.M-ile

väljastatud menetlusaluse isiku sõidukogemus esmane juhiluba. Sellest tulenevalt ei ole ja oskus piisavad. Kaebaja pidi teadma või vähemalt möönma, et tema sõiduki ees liikuva sõiduki kiirus võib olla üle 90 km/h, sest sellel teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h. Seega ei

saanud ta lähtuda eessõitva sõiduki kiirusest kui orientiirist. Väärteomenetluse käigus andis menetlusalune isik ütlusi, selgitades, et eesliikuva sõiduki kiirus oli suur. Kohusetundliku ja hoolsa juhina pidanuks Z.M enda pani toime tegemist jälgima sõiduki spidomeetrit. Kaebaja raske ja enamohtliku liiklusalase rikkumise. Oma tegevusega seadis Z.M reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara.

3.2. Z.M väide, mille kohaselt ta sõitis sõidutee paremas reas, on ümber lükatud

väärteotoimikule lisatud videosalvestisega (kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendav

videosalvestis), millest

juhitud nähtub, et Z.M sõiduk BMW registreerimisnumbrimärgiga liigub kaherealise sõidutee vasakus reas. Tema sõiduki ees xxx liigub teine sõiduk. Mõlemad sõidukid mööduvad paremas reas liikuvatest sõidukitest. Z.M

juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja temale kui esmase juhiloa omanikule lubatud suurima sõidukiiruse (90 km/h) vahe oli niivõrd suur (45 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Eeltoodu tulenevalt on kohtuväli st ne

menetleja seisukohal, et Z.M pani õigusrikkumise toime tahtlikult. Riigikohtu

4-18-4188 3

kriminaalkolleegiumi praktikas on viidatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka

süüdlase isikut. aristusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et Varasemaid k need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Karistusregistri teatiselt nähtub, et Z.M on kehtiv kriminaalkaristus ja kolm

kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest kaks on määratud LS § 227 lg s 3 sätestatud -

väärteo toimepanemise eest (22.06.2017 ja 14.02.2017). Varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut väärtegude toimepanemisest hoiduma. 3.3. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse käigus tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.M-ile määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega ja isikut iseloomustavate andmetega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite nud

uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõl ohaselt arutab maakohus tumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 30. juunil 2018 kell 18.27 Tallinn-Narva mnt 14. km- - l mootorsõidukit kiirusega 140+ 5 km/h, ületades sellega esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust, s.o 90 km/h mitte vähem kui 45 , km/h.

3 LS § 227 lg järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse üle – tamise eest 41 60 kilomeetrit tunnis.

8. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad.

8.1. LS § 50 lg 2 kohaselt ei tohi esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita

kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.M-ile väljastati esmane juhiluba 2. jaanuaril 2017 (kehtivusega kuni 1. jaanuarini 2019). Seega menetlusalune isik ei tohtinud sõita kiiremini kui 90 km/h.

8.2. K 475) salvesti , et iirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 004 se andmetest nähtub menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtm xxx iseks

4-18-4188 4

kasutati 30. juunil 2018 kell 18.27 LaserCam4 (nr LE0205). mõõteseadet Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja x, kes on

läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS-17/00181 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0205) taadeldud 17.08.2017. Majandus- e ja taristuministri 20.09.2016 määrus nr 57 „Kohustuslikule

metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite üks aasta. Seega väärteo taatluskehtivusajaks toimepanemise ajal, s.o 30. juunil 2018,

oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

8.3. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et v , sh äärteotoimikus sisalduvate tõenditega

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava on tõendatud videosalvestisega

menetlusalusele isikule Menetlusalune isik selgitab kohtule etteheidetav kiiruse ületamine. esitatud kaebuses, et t reas ja te a sõitis esimeses (parempoolses) ma ees sõitev sõiduk eksitas

teda sõidukiiruse valikul äärteotoimikusse lisatud usmõõturi kasutamist kajastavalt . V kiir

videosalvestiselt , et menetlusaluse isiku poolt juhitud nähtub selgelt sõiduk ei sõitnud sõidutee

parempoolses Z.M . Videosalvestiselt reas, nagu väidab nähtub, et BMW

registreerimisnumbriga xxx hoopis vasakus reas, esimes reas sõidab möödudes es sõitvatest autodest. Menetlusalune isik teadis, et sellel teelõigul on piirkiiruseks 110 km/h, samuti teadis ta, et temale kui esmase juhiloa valdajale on lubatud vaid 90 km/h. Sellegipoolest ta möödub sõidutee parempoolses reas liikuvatest autodest. Isiku sõiduki kiiruse ja lubatud kiiruse vahe on niivõrd suur, et see ei saanud jääda menetlusalusele isikule märkamatuks, eriti olukorras, kus ta otsusta Seega on ilmne, et Z.M lubatud s sõita sõidutee vasakpoolses reas. ületas kiirust . vähemalt otsese tahtlusega Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus 9. LS § 227 lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni

. Karistuse määramise alus on

KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1. Kuivõrd tegemist on alternatiivsete ja isik taotleb rahatrahvi määramist karistusliikidega , kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada rahatrahvi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, sh kaks samalaadset rikkumist, mille eest on isiku karistatud lg 3 LS § 227 järgi. Nende tegude eest on karistusena määrat

ud rahatrahv, mis on ka tasutud ehk karistus on täidetud. Eelnevad karistused ei ole aga soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahv

kui karistusliik on kohtu hinnangul end ammendanud. Aresti kohaldamine ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul vajalik ega põhjendatud. Kohus nõustub seega kohtuvälise menetleja

otsuses väljendatud seisukohaga, et kohaseks karistuseks on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

4-18-4188 5

9.2. Menetlusaluse isiku le le mõistetud karistuse põhjendatust kaaludes lähtub kohus järgnevast. S

ulatust. üü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise LS § 227 lg 3 näeb ette karistuse lubatud ki - iruse ületamise eest 41 60 km/h, mistõttu seda vahemikku arvestades on isiku süü keskmisest väiksem. Samas peab kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et tegemist

on esmase juhtimisõigusega juhiga, kelle kogemus ja oskused ei võimalda veel täiel määral

hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mille tõttu on sellise juhi puhul liiklusnõuete rikkumine, s.o suurel määral kiiruse ületamine eriti ohtlik tegu. 9.3. Menetlusaluse isiku arvates vähendab tema süüd asjaolu, et ta sõitis sõidutee parempoolses

reas ja talle vale ettekujutuse lubatud kiirusest. Kohus ei pea tema ees sõitev sõiduk tekitas sellist selgitust aga usutavaks, kuna kiirus videosalvesti mõõturi kasutamise selt nähtub, et isik

sõitis sõidutee vasakus reas, möödudes paremas reas sõitvates hoopis t autodest. Seega on menetlusalune isik püüdnud kaebuses oma süüd vähendada tegelikke asjaolusid moonutades. Ka muud Z.M selgitused viitavad kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole oma käitumise

ohtlikkusest aru saanud, vaid püüab enda tegevust õigustada teiste mootorsõidukite juhtide käitumisega. Nagu nähtub videosalvestiselt, on tegemist tiheda liiklusega teega, kus sõidukid

liiguvad suurel kiirusel ja väikese pikivahega. Asjaolu, et menetlusalune isik ei vaadanud spidomeetrit, vaid juhindus eessõitvate autode kiirusest, näitab juhi hoolimatut ja ükskõikset

suhtumist liikluses kehtivatesse reeglitesse. Seda kinnitab ka tõsiasi, et isikut on alates talle esmase juhtimisõiguse andmisest 2. jaanuaril 2017 juba kaks korda karistatud lubatust suurima kiirusega sõitmise eest LS § 227 lg 3 järgi.

10. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld-

kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus

ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind Kohtunik