4-18-3351/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-3351 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. augusti 2018. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik T.O

(isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. augusti 2018. a määrus muutmata ja T.O määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27. juuni 2018. a otsusega tunnistati T.O süüdi LS § 201 lg-s 1 ja § 227 lg-s 4 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel

mõisteti talle karistuseks 10 päeva aresti. Karistuse alguseks loeti 26. juuni 2018 kell 21.32. T.O vabastati aresti alt pärast kahe päeva aresti kandmist, s.o 28. juunil 2018 kell 21.32. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et T.O on õigus kanda ülejäänud 8 päeva aresti ositi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest puhkepäeviti. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrati 2 päeva. Kohtuotsus jõustus 5. juulil 2018.

2. 5. juulil 2018 saadeti T.O-le kiri, et ta on kohustatud ilmuma Ida prefektuuri Narva arestikambrisse aresti kandma.

3. 23. augustil 2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja T.O taotlus, milles ta palus aresti kandmist edasi lükata, kuna ta oli hõivatud tööga ja isa eest hoolitsemisega.

4. Viru Maakohtu 27. augusti 2018. a määrusega jäeti T.O taotlus aresti kandmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

4.1 Asjaolude ilmnemisel, mille tõttu ei ole väärteo eest karistusena kohaldatud aresti viivitamatult võimalik täita, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus vastavalt VTMS § 209 lg-le 1 süüdlase

avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti

2

või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

4.2 Praegusel juhul ei ole karistuse täitmise edasilükkamine põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud

ühtegi meditsiinilist dokumenti, millest nähtuks, et T.O hoolitses oma sugulase eest. Samuti ei ole esitatud tõendit tema töökoha kohta, mis takistaks aresti kandmist.

5. T.O esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles märgib, et ta töötas ja tal ei olnud

võimalik aresti kanda. Süüdlane palub pikendada karistuse täideviimist septembri lõpuni. Septembris on tal puhkus. Varem ei saanud ta aresti kanda, sest juulis sündis tal laps ning tööandja ei andnud puhkust. Kuna T.O on pere ainuke toitja, ei saanud ta töölt puududa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.

7. T.O on taotlenud aresti täitmisele pööramise edasilükkamist. Maakohtule esitatud

taotlust on T.O põhjendanud sellega, et ta on olnud hõivatud tööga ja oma isa eest

hoolitsemisega. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses lisab T.O, et tal sündis juulikuus laps ning pere ainsa toitjana ei saanud ta töölt puududa ega aresti kanda.

8. Ringkonnakohus leiab, et T.O on suhtunud talle mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt ning esitanud kohtule otsitud põhjused, miks karistuse kandmisele asumist edasi lükata.

Seejuures juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kiri aresti kandmise kohustuse kohta saadeti

T.O-le 5. juulil 2018. Taotluse aresti täitmise tähtaja pikendamiseks esitas süüdlane maakohtule aga alles 23. augustil 2018, s.o vaid mõned päevad enne talle Viru Maakohtu 27. juuni

2018. a otsusega määratud aresti kandmise tähtaja lõppu (kaks kuud otsuse tegemisest). Kui T.O leidis, et esinevad asjaolud, mis takistavad tal nõuetekohaselt ning kohtu määratud tähtajaks aresti kanda, pidanuks ta sellest kohut esimesel võimalusel teavitama. Praegusel juhul on alust arvata, et süüdlane on pahatahtlikult taotluse esitamisega venitanud.

9. Samuti ei saa T.O taotluses ning kaebuses esitatud asjaolusid hinnata niivõrd

kaalukateks, et need õigustaks aresti kandmise tähtaja edasilükkamist. Kohtuotsusega anti T.O-le võimalus kanda talle mõistetud kaheksa arestipäeva kahe kuu jooksul puhkepäeviti. See tähendab, et süüdlast ei kohustatud karistust kandma isegi järjestikustel nädalavahetustel, vaid tal oli võimalik aresti kandmise aega valida ning seda oma muude kohustuste täitmisega sobitada. Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav, et T.O ei suutnud kahe kuu jooksul leida nelja vaba nädalavahetust, et oma karistus ära kanda. Seetõttu ei pea kohus ka põhjendatuks T.O-le veel ühe võimaluse andmist ning aresti kandmise tähtaja täiendavat pikendamist. Maakohus on süüdlasele juba niigi vastu tulnud ning ei esine kaalukaid põhjuseid, mis õigustaksid tähtaja täiendavat edasilükkamist.

10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja T.O määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik