2-18-2526/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2526

Tsiviilasi

NewHouse

Ehitus

OÜ

hagi

sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

331,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Newhouse Ehitus OÜ (registrikood 10669997),

lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Kostja

OÜ

Upakkterminal

EV

(registrikood

10885985), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Västrik

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata NewHouse Ehitus OÜ vastuväide kohtu tegevusele.

2. Võtta tsiviilasjas 2-18-2526 NewHouse Ehitus OÜ hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks vastu hagi tagasi võtmine.

3. Jätta tsiviilasjas 2-18-2526 esitatud hagi läbi vaatamata.

4. Jätta menetluskulud kostja OÜ Upakkterminal EV kanda.

5. Rahuldada NewHouse Ehitus OÜ taotlus menetluskulude suuruse kindlaks

määramiseks osaliselt.

6. Määrata NewHouse Ehitus OÜ menetluskulude suurusena kindlaks 289,70

eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 164,70 eurot põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud.

7. Välja mõista OÜ-lt Upakkterminal EV NewHouse Ehitus OÜ kasuks

menetluskulud 289,70 eurot.

8. Käesoleva

määruse

jõustumisest

kuni

kohase

täitmiseni

tuleb

OÜ

Upakkterminal EV tasuda NewHouse Ehitus OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (289,70 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2(3)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Harju Maakohtu menetluses on NewHouse Ehitus OÜ hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. 28. juulil 2018 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasi võtmiseks, sest

täitemenetlus on lõpetatud. Kohus määras 9. augusti 2018 määrusega kostjale tähtaja

seisukoha esitamiseks hagist loobumise avalduse suhtes. Hageja esitas vastuväite põhjusel,

et hageja esitas hagi tagasi võtmise mitte hagist loobumise avalduse. Kostja ei vaielnud vastu

hagi tagasivõtmisele. Kostja ei vaielnud vastu hageja vastuväitele, kuid märkis, et jääb

ebaselgeks, mida hageja vastuväitega saavutada soovib.

Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti

vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete

rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 333 lg 1). Kohus tunnistab, et 9. augusti 2018 määruses oli valesti märgitud, et

hageja esitas taotluse hagist loobumiseks ja tegelikult esitas hageja taotluse hagi tagasi

võtmiseks, kuid peale vea tunnistamise ei leia kohus, et peaks või saaks kuidagi oma tegevust

muuta. Ka hageja ei ole esitanud konkreetset taotlust, mida kohus peaks vastuväite korras

teisiti tegema. Seetõttu jätab kohus vastuväite rahuldamata.

Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul

võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 424 lg 1). Tsiviilasi

oli sisulise arutamise faasis, seetõttu võis hageja hagi tagasi võtta kostja nõusolekul. Kostja

on andnud nõusoleku hagi tagasivõtmiseks.

Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (TsMS § 423 lg 1 p 2).

Kuna hageja on hagi tagasi võtnud, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS

§ 168 lg 1). Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid, kui ta võttis hagi tagasi põhjusel,

et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg 4). Kostja kannab hageja

menetluskulud, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi

esitamist (TsMS § 168 lg 5). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS

§ 168 lg 6). Käesoleval juhul vaidlesid poole selle üle, kas hageja pidi tasuma kostjale

jäätmeveo eest kostja poolt varasemalt esitatud jäätmetõendi alusel. Hageja leidis, et kuna

jäätmetõend ei vastanud nõuetele, siis ei olnud kostja nõue muutunud hageja vastu

sissenõutavaks, kuid ometi oli kostja algatanud täitemenetluse. Kostja oli enda arvates

nõuetekohase jäätmetõendi esitanud, kuid esitas igaks juhuks käesolevas menetluses uue

tõendi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostja rahuldas hageja

nõude pärast hagi esitamist, väljastades alles 2. mail 2018 nõuetekohase jäätmetõendi.

Käesoleval juhul ei võtnud kostja hagi õigeks ning oli kohtuväliselt keeldunud jäätmetõendit

väljastamast. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja taotles menetluskulude hüvitamist summas

902,50 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgnevatest toimingutest:

3(3)

1) hagi ja tagamise taotluse koostamine – 1,33h

2) kostja 19.03.2018 vastusele seisukoha koostamine – 3,75h

3) kostja 10.05.2018 vastusele vastuse koostamine – 2h

4) kostja 12.07.2018 tõenditele seisukoha ja taotluste koostamine – 1h

5) riigilõiv 175 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Kostja 19.03.2018 ja 10.05.2018 vastustele esitatud seisukohad on esitatud omal algatusel,

kohus nimetatud dokumentide esitamist ei nõudnud. Kohus juhib menetlust ja võib nõuda

hagejalt kirjalikku seisukohta kostja vastuse kohta (TsMS § 396), kuid ei pea seda küsima.

Kohtupraktikas ollakse seisukohal, et omal algatusel esitatud dokumentide eest

menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud (nt TarRK määrus 2-09-61353, p 15).

Kuna kohus ei nõudnud nimetatud dokumentide esitamist, leiab kohus, et nimetatud

dokumentide koostamise tööaeg ei olnud vajalik ega põhjendatud.

Kohus küsis hageja seisukohta 12.07.2018 esitatud tõendite osas ja hageja on selles osas

seisukoha esitanud koos taotlusega hagi tagasi võtmiseks. Hagi tagasi võtmise taotlus ei pea

olema põhjendatud, mistõttu arvestab kohus kostja vastuväidet, et taotlusele kulunud aeg on

ebamõistlikult pikk. Taotlus sisaldab suures ulatuses seadusest kopeeritud teksti ja

väljavõtteid Riigikohtu lahenditest, mistõttu ei pea kohus kogu tööaega põhjendatuks. Kohus

peab põhjendatuks ja vajalikuks 0,5h.

Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot ja hagi tagamise avaldustelt 100 eurot

(2 avaldust). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta kostja kanda kulusid seoses rahuldamata

jäänud avaldusega. Seetõttu jätab kohus hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot

kostjalt välja mõistmata.

Kohus määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 289,70 eurot, millest riigilõiv on

125 eurot ja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 164,70 eurot (1,83h x 90 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotud kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale saab edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik