3-18-1068/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number 3-18-1068 Määruse kuupäev ja koht

21. september 2018, Tartu Kohtunik Janar Jäätma Haldusasi Andrei Talõzini kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Andrei Talõzini kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Andrei Talõzin esitas 27. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väidab, et 22. veebruaril 2018 kella 19.40 paiku käitus vangla ametnik tema suhtes ebaviisakalt ja lõi teda näkku, millega tekitas füüsilist ja hingelist valu.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebaja märkis vaides vanglale, et ta ootas võimalust, et helistada. Kaebaja pidi loenduse tarvis lahkuma. Kaebaja soovis väljuda telefonisüsteemist, mis võttis hetk aega. Valvur lõi kaebajat vastu nägu. Kuigi löök oli kerge, solvas see kaebajat (vaie, tl 3). Kaebaja palub kaebuses tunnistada valvuri tegevus ebaseaduslikuks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja esitanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude.

3. Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis-, kohustamisvõi kahju hüvitamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHK 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus.

4. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude esitamise õigus. Kaebaja õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend on praegusel juhul kahju hüvitamise nõue (HKMS § 45 lg 2). Ainuüksi tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebaja õigusi kaitsta, kuna see ei muuda olematuks väidetavalt toimunud juhtumit ega aita seda heastada. Kui kaebaja on seisukohal, et valvur lõi teda ja põhjustas talle seeläbi kahju, on tal õigus nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel hindab vangla ning vajadusel kohus, kas vangla tegutses õigusvastaselt. Muuhulgas tuleks kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuvastada, kas valvur lõi kaebajat või mitte. Kahju hüvitamise nõude kohtule esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.

5. Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebus peaks olema lubatav nt preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Praegusel juhul ei vaielda õigusliku küsimuse, vaid faktilise küsimuse üle, s.t, kas valvur pani väidetava teo toime või mitte. Kaebus ei võimalda järeldada, et väidetavat tegu on kaebaja suhtes toime pandud süstemaatiliselt. Halduskohtul ei ole alust eeldada, et vangla ametnik peaks tulevikus väidetava teo kaebaja suhtes uuesti toime panema.

6. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma