1-09-6831/15 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-6831

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-09-6831

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Taotluse sisu A.V (ik: xxx; viibib – Vanglas)

taotlus vabastada ta Harju Maakohtu 11.05.2009.a

kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse edasisest kandmisest

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata A.V taotlus vabastada ta Harju Maakohtu 11.05.2009.a

kohtuotsusega nr 1-09-6831 talle KarS § 424 alusel mõistetud liitkaristuse edasisest kandmisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud

Harju Maakohtu 11.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-6831 tunnistati A.V süüdi KarS § 424 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS

§ 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta ja 7 päeva vangistust. A.V suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvati alates tema kinnipidamisest 10.05.2009.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S. Balnyskiylt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-kuuks.

2

A.V esitas 09.10.2009.a Harju Maakohtule taotluse, milles ta palub vabastada

end kriminaalasjas nr 1-09-6831 Harju Maakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud liitkaristuse edasisest kandmisest.

Kohtumääruse põhjendused

Seadusandja on KarS § 424 muudatuse osas näinud ette rakendussätte muutmise seaduse § 7 lg 4, mis laieneb ka liiklusseaduses (LS) sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise

kohta, sest alates 01.07.2009.a on KarS 424 sisuks kindla piirmäära ületamine, milliste loetelu on sätestatud liiklusseaduses.

Sõiduki juhtimise keeld on sätestatud liiklusseaduse § 20, mille lg 3 kohaselt, ei või juht olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Sama paragrahvi lg 31

loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui:

1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi;

2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

A.V kriminaalasja nr 1-09-6831 materjalidest nähtub, et A.V süüdistati selles, et tema isikuna, kes olles 09.02.2009.a karistatud Pärnu Maakohtu KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning karistus selle teo eest ei olnud temal veel kustunud, seega isikuna, kes omab kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 10.05.2009.a Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 9. km mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes. Seega, isikuna, kellel oli kustumata karistus mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest, juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtuotsus jõustus 12.05.2009.a.

01.juulil 2009.a muudeti joobeseisundi tuvastamise regulatsioon konkreetsemaks ja

täpsemaks, mis võeti vastu EV Riigikogu poolt „Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega“ (edaspidi muutmise seadus). KarS § 424 järgi oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine kriminaalkorras karistatav ka enne 01. juulit

2009.a ning on karistatav ka peale 01. juulit. Seadusandja on KarS § 424 muudatuse osas

näinud ette rakendussätte muutmise seaduses § 7 lg-s 4, mis kohtu hinnangul laieneb ka

liiklusseaduses sätestatud joobeseisundi piirmäärade kehtestamise kohta, sest alates 01.07.2009.a on KarS § 424 sisuks kindla piirmäära ületamine, milliste loetelu on sätestatud

liiklusseaduses. Riigikohus on oma otsuses nr 3-4-1-19-07 leidnud, et küsimuses, kas viia

süüdimõistetu kantav karistus kooskõlla uue leebema karistusseadusega (s.t kas lugeda aktsepteeritavaks PS § 23 lg 4 teises lauses sisalduva põhiõiguse riive), puudub kohtule endal

kaalumisvõimalus, ilma et eelnevalt oleks seadusandja poolt seaduse vastuvõtmisega

otsustatud küsimust, millistes juhtudel, milliste teiste põhiseaduslike väärtuste huvides ning millises ulatuses on kõnealuse põhiõiguse riive lubatav. Seega kui seadusandja soovib mingis

osas piirata kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtte toimet süüdimõistetu

suhtes, peab ta selle võimaluse seaduses ette nägema. Seadusandja on muutmise seaduses

konkreetselt sätestanud, et 1. juulil 2009.a jõustunud KarS § 424 muudatust ei kohaldata

tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes on kohtuotsus jõustunud enne 01. juulit 2009.a.

3 Riigikohtu üldkogu leiab, et PS § 12 lg 1 esimese lauses ja § 23 lg 2 teises lause sätestatud

põhiõigused ei ole piiramatud ja et reservatsioonita põhiõiguste piiramise legitiimse

õigustusena saab arvestada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. Üldkogu arvates võib kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõttes piiramist õigustada selliste

põhiseaduslike väärtustega nagu ühiskonna õiglustunne, õiguskaitsesüsteemi efektiivne

toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Liiklussüüteod kujutavad

endast olulist ühiskondlikki probleemi, mis on viimastel aastatel intensiivistunud seoses

massiivsete raskete liiklusrikkumiste toimepanemisega (roolijoodiklus, kiiruse ületamised, rasked liiklusõnnetused). Ei saa anda ühiskonnale signaali, et riik hakkab liiklusrikkumistesse suhtuma leebemalt kui varem, mis kindlasti kaasneks, kui tuleb hakata läbi vaatama tuhandeid

jõustunud kohtulahendiga KarS § 424 asju. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamine.

Seega kohus leiab, et A.V taotlus vabastada ta Harju Maakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel mõistetud liit-ja lisakaristuse edasist kandmisest, tuleb jätta rahuldamata.

Täitmiskohtunik