3-15-2381/28 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3152381

Otsuse kuupäev

21. september 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ Tootsi Peenar kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 30. juuni 2015. a otsuse nr 13-6/834 ning

24. augusti 2015. a vaideotsuse nr 13-4/15/43-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Tootsi Peenar, esindaja Marko Toots

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

esindaja Anne Lepik

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a

otsused ning teha asjas uus otsus.

3. Rahuldada OÜ Tootsi Peenar kaebus osaliselt. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 30. juuni 2015. a otsus nr 13-6/834 osas, mis ületab 23 000 eurot ja

24. augusti 2015. a vaideotsus nr 134/15/43-1 samas osas.

4. Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt

1000 eurot

menetluskulude katteks OÜ Tootsi Peenar kasuks.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Tootsi Peenar esitas 6. augustil 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) taotluse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. Äriplaani

kohaselt soovis OÜ Tootsi Peenar investeerida kartulikasvatusse ja soetada selleks vajalikud

seadmed: kartulisorteeri, kultivaatori, pöördadra, rootorniiduki ja jäätmaaniiduki. Kartuli

eelkultuurina kavatses kaebaja kasvatada tööstuslikku kiudkanepit.

2. PRIA rahuldas 12. novembri 2012. a otsusega nr 13-6/2460 OÜ Tootsi Peenar taotluse ja määras

kaebajale toetuse 40 000 eurot.

3. OÜ Tootsi Peenar esitas 4. märtsil 2015 kuludokumendid, millest selgus, et kaebaja on soetanud

kallurhaagise, jäätmaaniiduki, rootorniiduki, kruvikompressori, suruõhukuivati ja kaalud.

3-15-2381

Vastuseks PRIA järelepärimistele äriplaanis tehtud muudatuste kohta selgitas kaebaja, et kuna

äriplaanis näidatud kartulikasvatus ei osutunud põhitegevusalana piisavalt tulusaks, siis mindi üle

kanepikasvatusele. Kartulit kasvatatakse väiksemas mahus müügiks eraisikutele ja

toitlustusasutustele.

4. PRIA nõudis 30. juuni 2015. a otsusega nr 13-6/834 kaebajalt toetuse täies ulatuses tagasi,

tuginedes põllumajandusministri 8. juuni 2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 13 lg 1 ple 5. Kaebaja ostetud põhivara soetamist äriplaan ette ei

näinud. PRIA-lt ei ole küsitud nõusolekut äriplaani muutmiseks.

5. OÜ Tootsi Peenar vaide PRIA 30. juuni 2015. a otsusele jättis vastustaja 24. augusti 2015. a

otsusega nr 13-4/15/43-1 rahuldamata. Mitte ühtegi äriplaanis märgitud investeeringuobjekti ei ole

soetatud ning kartulikasvatusest pole müügitulu saadud. Äriregistrile esitatud 2013. aasta

majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja saanud müügitulu tera- ja kaunvilja ning

õlitaimeseemnete kasvatusest. 2014. aasta aruande kohaselt on müügitulu saadud samast tegevusest.

PRIA tasaarveldas 25. augusti 2015. a otsusega kaebajale määratud toetuse 7427 eurot ja 34 senti

30. juuni 2015. a otsuses nõutud 40 000 euroga, st PRIA nõudeks kaebaja vastu jäi 32 572 eurot

ja 66 senti.

6. OÜ Tootsi Peenar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 30. juuni 2015. a otsus

ja 24. augusti 2015. a vaideotsus tühistada. Alternatiivselt palus kaebaja viidatud otsused tühistada

ja kohustada PRIA-t andma uut haldusakti, millega nõutaks toetusest tagasi 16 722 eurot ja 66 senti.

6.1. Kaebaja leidis, et ta on tegelenud äriplaanis kavandatud taimekasvatusega. PRIA otsusest ei

selgu, milles seisneb toetuse saaja investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine, kuna kaebaja on

märkinud äriplaani nii kartuli- kui ka kanepikasvatuse ning tõendab kartulikasvatusega tegelemist

müügiarvetega ja vajaduse korral tunnistajate ütlustega.

6.2. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Haldusakt on põhjendamata

ning kaalutlusõigust ei ole kasutatud. Nõudlus kartuli järele langes olulisel määral ning seda võiks

käsitada erandliku olukorrana, mis tingis äriplaani muutmise.

6.3. Vaideotsusest selgub, et PRIA on lähtunud valedest faktiväidetest. Kaebaja on soetanud

äriplaanis ette nähtud jäätmaaniiduki ja rootorniiduki kokku 15 850 euro eest. Seega on kaebaja

äriplaanis märgitud tegevused vähemalt osaliselt ellu viinud.

7. Tartu Halduskohus jättis 23. mai 2016. a otsusega OÜ Tootsi Peenar kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

7.1. Äriplaanist nähtub, et kaebaja taotles toetust kartulikasvatuse arendamiseks. Tootmissuunaks,

millesse kavandati toetuse abil investeerida, on äriplaanis märgitud „Taimekasvatus –

kartulikasvatus“. Investeeringu eesmärgiks on olnud soetada ettevõttele isiklikud seadmed, mis on

vajalikud kartuli kasvatamiseks. Kuigi äriplaanis on viidatud kanepi kui eelkultuuri kasvatamisele,

ei ole toetust taotletud kanepikasvatuse arendamiseks, vaid kogu äriplaanist nähtub soov

investeerida kartulikasvatusse. Nõustuda tuleb vastustajaga, et toetuse määramisel hinnatakse

äriplaani ning soov investeerida kanepikasvatusse ei oleks pruukinud hindamisel toetuse

määramiseks vajalikke hindepunkte saada.

2(6)

3-15-2381

7.2. Ei vaielda selle üle, et kaebaja ei ole äriplaanis nimetatud kartulisorteeri, pöördatra ja

kultivaatorit soetanud. Kartulikasvatust ei ole võimalik arendada vaid rootorniiduki ja

jäätmaaniidukiga. Need on universaalsed masinad.

7.3. Toetuse osaline tagasinõudmine on välistatud, kuna kaebaja ei ole äriplaanis ettenähtud tegevusi

ellu viinud. Kaebaja on tunnistanud, et tegeleb põhiliselt kanepikasvatusega ning kartulit kasvatab

väikeses mahus eraisikutele ja toitlustusasutustele müügiks. Seega ei ole kaebaja kartulikasvatust

arendanud ja soetatud niidukid ei teeni investeeringu eesmärki. Vähesel määral kartuli kasvatamine

seda asjaolu ei muuda. Kuna praegusel juhul ei kohaldu määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6, siis on PRIA

õigesti tuginenud määruse nr 68 § 13 lg 1 ple 5 ja nõudnud toetuse täies ulatuses tagasi.

8. OÜ Tootsi Peenar palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. oktoobri 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.

9.1. Kaebaja soetatud jäätmaaniiduk ja rootorniiduk vastavad äriplaanis ette nähtud niidukitele.

Kuna kaebaja oli äriplaanis ja taotluse C-osas pannud väga selgelt paika investeeringu eesmärgi,

milleks oli kartulikasvatus, ja investeeringute järjekorra, siis ei saa lugeda niidukite soetamist

väljaspool järjekorda äriplaani osaliseks täitmiseks.

9.2. Kaebajaga ei saa nõustuda, et kanepikasvatus eelkultuurina oli äriplaanis kirjas. Kaebaja on

muu hulgas tuginenud äriplaani punktis 2 „Ettevõtte majandustegevus toetuse taotluse esitamise

aastale järgneval viiel aastal“ öeldule: „Selleks, et tagada efektiivsem tootmine, vähendada kulusid

põlluharimisele ja vähendada kahjureid, siis on ettevõttel kavas hakata kartuli eelkultuurina

kasvatama tööstuslikku kiudkanepit, mis hävitab suurema osa umbrohust uuel põllul ning peletab

eemale ka kahjurid. Kiudkanepit esialgu turustama ei ole plaanis hakata, kuid kui tekib huvilisi, siis

on seda võimalik ka turustada näiteks ehitusmaterjalide tootjatele.“ Äriplaanil kanepikasvatuse

arendamiseks oleks olnud samuti väljavaade toetust saada, kuid pole teada, kas see plaan oleks

hindamisel sama palju hindepunkte andnud kui äriplaan kartulikasvatuseks. Kanepikasvatust ei

nimetatud äriplaani punktides 6 „Kavandatava investeeringu eesmärk“ ja 7 „Kavandatava

investeeringu lühikirjeldus ja investeeringu elluviimise ajakava“ ega taotluse C-osa

„Põllumajandusliku tegevuse alustamiseks või arendamiseks kavandatud tegevused“ punktis 15.5.

9.3. Seda, et kaebaja tegeles kartuli kasvatamisega, ei ole selles asjas vaja tõendada. Määrav on see,

et kaebaja ei ole kartulikasvatuseks vajaminevaid spetsiifilisi masinaid soetanud. Olgugi et soetatud

niidukid on äriplaanis ette nähtud, ei teinud kaebaja investeeringuid kavandatud järjekorras,

kaldudes sellega äriplaanist kõrvale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. OÜ Tootsi Peenar palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega

kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks haldus- või ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised.

10.1. Äriplaani punktis 2 on kanep eelkultuurina selgelt kirjas. Ringkonnakohus kitsendas äriplaanis

märgitut ja jättis põhjendamatult kiudkanepi kasvatamise arvestamata. Äriplaani tõlgendamisel

3(6)

3-15-2381

tuleks lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik äriplaanist aru saab, mitte lähtuda PRIA kui toetuse

maksja tõlgendusviisist.

10.2. Kohtud jätsid ebaõigesti kohaldamata määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse nr 966/2012 art 135 lg 4, st kohtud ei hinnanud kohustuste rikkumise raskust.

Vaidlust ei ole, et kaebaja jättis täitmata määruse nr 68 § 12 lg 2 ps 1 sätestatud kohustuse. Kaebaja

ei andnud PRIA-le teada, et ta soetab äriplaanis ette nähtud viie seadme asemel kaks ning et toetuse

saajast sõltumatutel asjaoludel toimub kartulikasvatus äriplaanis ette nähtuga võrreldes väiksemas

ulatuses. Kui äriplaanis ette nähtud tegevuste osalise elluviimise korral nõutakse toetus täies

ulatuses tagasi, siis kaotab määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 õigusliku tähenduse ja rakendamise

võimaluse.

11. PRIA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Äriplaanis ette nähtud ja selle täitmiseks

vajaminev põhivara on ostmata. Ainult rootorniiduki ja jäätmaaniiduki ostmist ei saa pidada

äriplaani osaliseks täitmiseks, sest need masinad pole otseselt seotud kartulikasvatusega. Kui oleks

soetatud otseselt kartulikasvatuseks vajaminevaid masinaid, siis oleks saanud kaaluda toetuse osalist

tagasinõudmist.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kartulikasvatust oleks kõrvaltegevusena arendatud. Kaebaja

2013. aasta majandusaasta aruande kohaselt on 97,07% müügitulust saadud tera- ja kaunvilja

kasvatusest, mis on ka kaebaja põhitegevusalaks. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt on

müügitulu 14 500 eurot samuti saadud tera- ja kaunvilja ning õlitaimeseemnete kasvatusest.

2015. aastal tegeleti põhiliselt kanepi kasvatamise ja müügiga ning mootorsõidukite remonditeenuse

pakkumisega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on see, kas PRIA-l oli õigus osa toetusest tagasi nõuda.

Kaebaja leiab, et on soetanud taimekasvatuseks sobivad masinad ja äriplaani eesmärgi täitnud,

äärmisel juhul on äriplaan täidetud osaliselt, sest äriplaanis kavatsetud kaks niidukit on soetatud.

PRIA leiab, et äriplaani eesmärgiks oli kartulikasvatuse arendamine ning kuna soetatud kaks

niidukit pole otseselt seotud kartulikasvatusega ja neid saab kasutada ka muudel

põllumajandustöödel, pole võimalik lugeda äriplaani täidetuks ka osaliselt. Ringkonnakohus

tuvastas, et soetatud kaks masinat on samad, millesse äriplaanis kavatseti investeerida, kuid kuna

investeeringud on tehtud äriplaanis lubatust teises järjekorras, ei saa äriplaani osaliselt täidetuks

lugeda. Seega, kuigi asjaosalised on seisukohal, et toetuse saamiseks esitatud äriplaani tuleb järgida,

on neil erinev arusaam sellest, millised äriplaani osad oli kaebajal kohustus ellu viia, et vältida

toetuse tagasinõudmist.

13. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 5 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha äriplaanis kavandatud

tegevuste täitmata jätmise ja investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel

tagasi maksma. Määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6 kohaselt peab toetuse saaja toetusraha osaliselt tagasi

maksma, kui ta on osaliselt täitnud sama määruse § 4 pdes 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded.

Tagasimakstava toetuse suurus arvutatakse, lähtudes ellu viimata tegevuste äriplaanikohasest

maksumusest § 4 pdes 1 ja 2 sätestatud nõuete osalise täitmise korral ning täitmata müügitulu

osatähtsusest § 4 ps 5 sätestatud nõuete osalise täitmise korral. Määruse nr 68 § 4 pd 1, 2 ja 5 nägid

vaidlustatud otsuse tegemise ajal ette, et põllumajandusliku tootmisega alustamiseks või selle

arendamiseks tehtud investeering peab moodustama vähemalt 50% taotletud toetusest, taotleja peab

tegema investeeringud taotluse esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul ja mõistliku

4(6)

3-15-2381

hinnaga ning taotleja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel

saadud põllumajandustoodete müügist peab olema taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta

lõpuks suurem kui 2400 eurot ja moodustama taotluse esitamise aastale järgneval viiendal

majandusaastal vähemalt 80% taotletud toetuse summast.

14. Eelnevast selgub, et toetuse tagasinõudmise otsustamisel omavad tähtsust äriplaanis toetuse

kasutamiseks ette nähtud tegevuste elluviimine ja nende elluviimise tähtaegsus, omatoodetud

põllumajandussaaduste või -toodangu osakaal kogu müügitulus ning investeeringuobjekti sihipärane

kasutamine viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest alates (vt ka määruse nr 68 § 13 lg 1 p 4).

Nende nõuete täitmist on kaebaja seaduslik esindaja kinnitanud oma allkirjaga ka toetuse taotlemisel

(I kd, tl 38). Investeeringute kavandatud järjekord polnud määruse nr 68 kohaselt määrav. Võttes

arvesse määruse nr 68 § 3 ja määruse lisaks 1 olevat äriplaani vormi, tuleb toetatava tegevusena

mõista toetuse abil vahetult kavandatud tegevusi, eristades neid investeeringu

põllumajandustootmises kasutamise eesmärgist. Toetuse abil vahetult kavandatavaks tegevuseks oli

kaebaja puhul äriplaani ps 7 nimetatud masinate soetamine. Äriplaani p 7 järgi olid need masinad

vajalikud kartulikasvatuses nii eeltööde tegemiseks kui ka otseselt kartulikasvatuseks ja

järeltöödeks.

Määruse nr 68 § 4 p 2 näeb ette, et äriplaanis kavandatud tegevused peavad olema tehtud taotluse

esitamisele järgneva kahe majandusaasta jooksul. Seegi norm annab aluse seisukohaks, et äriplaanist

tuleb siduvaks pidada kavandatud masinate soetamist. Praegusel juhul oli kaebaja kavandanud

äriplaanis viie kartulikasvatuseks vajaliku masina soetamise, kuid oli ettenähtud kahe aasta jooksul

soetanud neist vaid kaks. Ülejäänud kahe PRIA-le esitatud teatises märgitud masinate ostmine

polnud kas sularahas tasumise või vanuse tõttu abikõlblikud. Kallurhaagise ostmisele kulutatud

toetus võinuks olla abikõlblik, kui kaebaja oleks määruse nr 68 § 12 lg 2 alusel saanud PRIA

kirjaliku nõusoleku äriplaani muutmiseks. Seega on kaebaja äriplaani osaliselt täitnud ning toetuse

tagasinõudmise alusena pole võimalik viidata määruse nr 68 § 13 lg 1 ple 5. Kui äriplaan on

osaliselt täidetud, tuleb kohaldada määruse nr 68 § 13 lg 1 p 6.

15. Vaideotsuses on PRIA märkinud, et investeeringuobjekte ei kasutata sihipäraselt, sest kaebaja

majandusaasta aruandest ei nähtu kartulikasvatusega tegelemine ning sellest müügitulu saamine.

Investeeringuobjektideks, mille sihipärast kasutamist saab nõuda, loeb PRIA kahte niidukit.

Kuigi tuleb nõustuda PRIA seisukohaga, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise hindamisel

saab tugineda müügitulu olemasolule, on kolleegium seisukohal, et kartulikasvatusest müügitulu

puudumine ei anna praegusel juhul alust järeldada, et niidukeid pole sihipäraselt kasutatud.

16. Kõigepealt tuleb märkida, et kaebaja on toetuse saamisel kinnitanud (I kd, tl 38), et saab

hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnevast majandusaastast alates igal aastal

omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügist müügitulu vähemalt 50% ulatuses kogu

müügitulust, hiljemalt taotluse esitamisele järgneva majandusaasta lõpuks omatoodetud

põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu rohkem kui 2400 eurot ning taotluse esitamisele

järgneval viiendal majandusaastal müügitulu vähemalt 80% taotletud toetuse summast (see viimane

nõue on praeguseks määrusest nr 68 tühistatud). Kaebaja ei ole kinnitanud müügitulu saamist just

kartulikasvatusest, kuigi ta äriplaani kohaselt kavatses järgmisel viiel aastal tegutseda põhiliselt

kartulikasvatuse alal ning kavatses müüa vaid kartulit. Määruse nr 68 asjakohastes sätetes pole

märgitud, et omatoodetud põllumajandussaadusena peaks tingimata ja ainuüksi käsitama saadust,

mille tootmisse investeeriti või mille tootmist äriplaani kohaselt kavatseti arendada. Erandina on

määruse nr 68 § 13 lg 1 ps 9 nõutud, et sama määruse lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi 6

põhjal hindepunktide saamise korral peab toetuse saaja tegelema vähemalt viie majandusaasta

5(6)

3-15-2381

jooksul taotluse esitamise aastast arvates piimakarjakasvatusega, mille puhul iga-aastane müügitulu

omatoodetud piima ja selle töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügist ning

piimakarjakasvatusest kas koos või eraldi moodustab üle 50% omatoodetud põllumajandussaaduste

või -toodete müügitulust. Kartulikasvatus polnud sarnasel moel eelistatud valdkonnaks.

17. Kolleegium järeldab eeltoodust, et kuna praegu pole tegemist eelnimetatud erandiga, on toetuse

saaja täitnud äriplaanis võetud kohustuse ja kasutanud soetatud investeeringuobjekti sihipäraselt ka

juhul, kui tema omatoodetud põllumajandussaaduste või -toodete müügitulu ei sisalda

kartulikasvatusest saadud müügitulu. Määruse nr 68 seletuskirjast selgub, et toetuse eesmärgiks on

eelkõige noorte ettevõtjate põllumajandusliku tegevuse alustamise ja arendamise toetamine ning

2400 euro ületamine tähendab professionaalset põllumajanduslikku tootjat. Ka määruse nr 68

seletuskirjas pole toetuse tagasinõudmise aluseid selgitades märgitud, et omatoodetud

põllumajandussaadustena saab arvesse võtta üksnes äriplaanis kavandatud saadusi. Määruse nr 68

süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine ei anna kolleegiumi arvates võimalust minna määruse

tekstist kaugemale ning pidada investeeringuobjekti mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks ja äriplaani

eesmärgi eiramiseks seda, et vajalik müügitulu on saadud muude põllumajandussaaduste kui kartuli

kasvatusest.

18. Kuna kaebaja on soetanud kaks äriplaanis kavandatud niidukit ettenähtud kahe aasta jooksul ja

on neil aastatel saanud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tulu enam kui 2400 eurot

aastas, on ta osaliselt täitnud nõuded, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2015. Määruse nr 68 § 13

lg 1 p 6 kohaselt arvutatakse tagasimakstava toetuse suurus, lähtudes ellu viimata tegevuste

äriplaanikohasest maksumusest. Äriplaani järgi pidi kaebaja kulutama kartulisorteeri, kultivaatori ja

pöördadra ostmiseks 23 000 eurot. See summa tuleb kaebajal tagasi maksta, sest eelnimetatud

tegevused on ellu viimata, st need masinad on ostmata.

19. Eelnevale tuginedes tuleb OÜ Tootsi Peenar kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtud on

tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Kolleegium tühistab Tartu

Halduskohtu 23. mai 2016. a ja Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2017. a otsused ja teeb asjas uue

otsuse. Kaebaja kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium tühistab PRIA vaidlustatud otsused

osas, milles need osutusid õigusvastaseks, st 23 000 eurot ületavas osas. Mittesihipäraselt kulutatud

toetusraha tagasinõudmine ei ole ebaproportsionaalne ega ülemäärane ka olukorras, kus kaebaja

äriplaanist taganemise tingisid objektiivsed ja ettenägematud asjaolud. Kaebajal oli kohustus saada

äriplaani muutmiseks PRIA nõusolek, sest tegemist on toetusrahaga, mille kasutamine peab olema

rangelt eesmärgipärane.

20. Kaebaja on taotlenud esimeses ja teises kohtuastmes vastavalt 656 euro ja 25 sendi ning

632 euro ja 50 sendi väljamõistmist riigilõivu ja õigusabikulude katteks ning palunud nimetatud

summa kanda KL Consult Õigusbüroo arveldusarvele. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kolleegiumi

hinnangul on selles asjas menetluskuludena põhjendatud ja proportsionaalne mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja 1000 eurot. Kassatsioonkaebuses ei ole enam taotletud väljamõistetud

menetluskulude kandmist lepingulise esindaja arvele ning seega tuleb kulud kanda kaebaja

arvelduskontole.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel

tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)