1-18-6176/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-6176

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6176 (18233000414)

Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Y.O süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 263 lg 1 p 1 järgi, lühimenetluse korras

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Y.O isikukood XXX; elukoht xxx; viibimiskoht Viru Vangla; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; xxx eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: - 05.05.2016 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 274 lg 2 p 3 järgi kohaldades KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 sätteid

vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva. Karistus on kantud. T vahistatud; kahtlustatavana kinni peetud 17.04.2018. õkend –

Kaitsja Vladimir Rogulski; 27.08.2018 kohtuistungil osales asenduskaitsja Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( - KrMS) § dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

Tunnistada Y.O süüdi KarS § 120 lg 1 järgi.

Tunnistada Y.O süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

KarS § 63 lg 1 alusel mõista Y.O-le KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 ( ) kuud vangistust. kuus

1-18-6176

2 Tunnistada Y.O süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks

1 ( ) aasta ja 6 ( ) kuud vangistust. üks kuus

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Y.O-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Y.O-le karistuseks 2 (kahe) aasta pikkune vangistus.

Lugeda moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks 17.04.2018.

Y.O-le valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Asitõendid: - andmekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja: Y.O-lt

- sundraha

750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - sundtoomise kulud 18,70, ekspertiisikulu 255 eurot, kohtueelses menetluses tekkinud

kaitsjatasu summas 930,96 eurot ja osa kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust, s.o summas 120 eurot, s.o menetluskulud summas ( 1 324 üks tuhat kolmsada kakskümmend neli) eurot ja 66 senti .

Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust jätta osa, s.o summa 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigi kanda.

KrMS Y.O § 180 lg 3 alusel peab temalt väljamõistetud riigi nõude summas 2 074 ( ) eurot ja 66 senti tasuma kohtuotsuse kaks tuhat seitsekümmend neli jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700043787 ning selgitus „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies Y.O 1-18-6176 , ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.09.2018. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

1-18-6176

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.09.2018. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Y.O süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud 05.05.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-16-522 KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, korduvalt, st vähemalt teist korda kasutas vägivalda võimuesindaja vastu, mis seisnes selles, et 28.03.2017 kella 18.08 paiku, xxx osakonna laoruumis ähvardas ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna valvur A füüsilise vägivallaga, öeldes kannatanule: „Ja tebe śas B totśno ebalo, tebe tśego bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“ (eestikeelne tõlge: ma kindlasti löön su näo katki, sul pole rohkem midagi teha, ma saan sind väljas kätte, annan peksa ja murran kannad). Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Y.O käitumine ja suhtlusmaneer olid agressiivsed ning ta seisis kannatanu lähedal. Seega pani Y.O toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega kõrguvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Y.O süüdistatakse selles, et tema 17.04.2018 kella 16.00 paiku viibides alkoholijoobes ja agressiivses seisundis xxx asuva xxx L kabinetis ähvardas L prillid katki lüüa ning seejärel teda lüüa ja tappa. L L , kartes ähvardusi, peitis end naaberkabinetti. Kannatanul olid kõik alused karta oma elu ja tervise pärast. Oma tahtliku tegevusega Y.O pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.t KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Y.O süüdistatakse selles, et tema 17.04.2018 kella 16.05 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuva xxx rikkus jämedalt avalikus kohas käitumise üldnõudeid, nimelt: kõrvaliste inimeste juuresolekul ( töötajad M ) lõi turvamehele O xxx P , R J O rusikaga oimu piirkonda, tekitad Y.O es kannatanule füüsilist valu ja haaras kannatanut rinnust. teoga oli häiritud kõrvaliste isikute töörahu. Sellise teoga põhjustas Y.O kannatanule füüsilist valu ning rikkus KorS § 55 lg 1 ps 1sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid/avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt/, häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutades põhjendamatult füüsilist vägivalda tema jaoks võõra inimese suhtes. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Sel moel pani Y.O oma tahtliku teoga toime avaliku korra raske rikkumise - avalikus kohas käitumise ü dnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 l ettenähtud kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-18-6176

4 1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

I

2. Esmalt käsitleb kohus Y.O-le esitatud süüdistust KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. KarS § 274 lg 1 sätestab vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtuotsusega karistati Y.O 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti 14.11.2015. Otsus jõustus 21.05.2016 (kd I tl 23- Y.O 27). Süüdistuse kohaselt pani talle KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalif Analüüsides kajastatud arvulisi näitajad, on kohus itseeritava kuriteo toime 28.03.2017. seisukohal, et süüdistuses märgitud ajal ehk 28.03.2017 viibis Y.O

kinnipidamisasutuses V V , kus kandis istetud Viru Maakohtu 05.05.2016 kohtuotsusega mõ karistust. Asjaolu, et Y.O viibis 28.03.2017 kinnipidamisasutuses V V kinnitavad ka menetlusse kaasatud isikulised tõendiallikad. Nii on kannatanu A. avaldanud, et ta töötab B xxx n osakond ja kambris paiknes kinnipeetav Y.O ing järelevalveosakonna alla kuulub ka xx xx (kd I tl 2-6). K teised menetlusse annatanuga samalaadseid ütlusi on andnud ka kaasatud vanglaametnikud J L (kd I tl 7-8), R J (kd I tl 9-10) ning U V (kd I tl 14- 15). –

3. Süüdistuse kohaselt pani Y.O kuriteo, mis seisnes võimuesindaja ähvardamises, toime ametikohustusi täitnud A. B suhtes. Kohtuistungil asus Y.O kaitsja seisukohale, et Y.O tuleb süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista, kuna menetluse käigus ei ole kogutud tõendid, mis kinnitaksi oli väidetava süüteo d, et A. B toimepanemise hetkel ametikohustusi täitvaks võimuesindajaks. Kaitsja jät hinnangul tis uurimisasutus kogumata tõendid, mis kinnitaksid A. B vanglaametnikuks olemist vangistusseaduse (edaspidi VangS)

§ 111 tähenduses.

4. Kaitsja väidet hinnates nõustub kohus kaitsjaga, et tõepoolest puudub kriminaaltoimikus A. B ametisse nimetamist kajastav dokumentatsioon (vt VangS § 113). Tuleb aga märkida, et KrMS § 61 sätestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mis oma sisult tähendab, et ühelgi tõendil pole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid kogumis, oma siseveen

dumuse kohaselt. Seega ei sõltu tõendamiseseme asjaolude tuvastamine vältimatult vaid ühte tõendi liiki kuuluva

tõendi olemasolust (vt ka RKKKo nr 3 11 p 7). Veelgi enam, KrMS § 61 lg s 1 sätes -1-1-61- - tatu keelab üheselt arusaadavalt ühtede tõendite eelista

mise aprioorselt. Seega kaitsja osutus, mille kohaselt tuleb B

A. ametikohuseid täitvaks vanglaametnikuks olekut tõendada konkreetse tõendi vastuolus KrMS § 61 lg ja 2 sätestatud põhimõtetega liigiga on otseses - s 1 te .

5. Edasiselt on alust osutada, et

kannatanu on oma ütlustes, so nii oma ankeetandmetes kui ütlustes sisuliselt märkinud, et töötab V ärelevalveosakonna alla kuulub osakond V xxx. J märgistusega xx, kus paiknes ka Y.O ning 28.03.2017 täitis ta tööülesandeid päevases vahetuses osakonnas. Ka kokkupuude Y.O-ga toimus ametikohustuste raames, kui xx ta liikus kella 17.45 paiku xx osakonda ning vanemvalvur R. J korraldust

täites Y.O lattu toimetas. A. B ütluste lisaks olevast V V xxx ametijuhendi teenistusülesannete p 4 alt nähtub, et valvuri ülesandeks on mh saadud korraldustele vastavate vanglasiseste ülesannete täitmine ning teenistusülesannete p 17 kohustab valvurit täitma vanemvalvuri antud tööülesandeid (kd I tl 2-6). Seega langevad B xxx

A. ütlused kokku ka ametijuhendis kajastatud ülesannetega. Lisaks on menetlusse tunnistajatena kaasatud J. L , R. J ning U. V , kes on samuti ankeetandmetes avaldanud, et nad on vangla ametnikud (vastavalt V V teise üksuse xxx, V V järelevalveosakonna xxx ning V V xxx teise üksuse ) ja nende ütluste sisu annab üheselt mõistetavat teavet selle kohta,

1-18-6176

5 et 20.03.2017 olid nad teenistuses ise ja teenistusk B . Kohus tutvus ohuseid täitis ka A. täiendavalt ka ujutatud asitõendi vaatlusprotokolli lisaks oleva salvestisega, millest nähtub, et salvestisel k isikud kannavad vanglateenistujatele omast teenistusvormi. VangS § 134 sätestab, et teenistuskohustus

te täitmisel kannab vanglaametnik vormiriietust. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kannatanu, tunnistajate ja asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast salvestuselt nähtuvaga saab tõendatuks lugeda, et 28.03.2017 oli A. B V V ametnik, kes täitis teenistuskohustusi.

6. Kuna

KarS § 274 sätestab vastutuse võimuesindaja vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest, siis analüüsib kohus järgnevalt, kas vanglaametnik on KarS §-s 274 nimetatud võimuesindaja mõistega hõlmatud. Karistusseadustik iseseisvalt võimuesindaja mõistet ei ava. Küll on kõrgeima astme kohus lahendi nr 3 s 10 selgitanud, et süüteo paiknemine -1-1- -16 p- 31 karistusseadustiku 16. peatüki 3. jaos osutab sellele, et kaitstavaks õigushüveks on avaliku võimu teos s ning avalik kord tamise tõhusu . Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6

lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Kuna nii KarS § 274 kui § 275 räägivad ühetaoliselt

võimuesindajast, on vanglaametnik (valvur) võimuesindajaks ka KarS § 274 tähenduses. Seega esineb õiguslik alus käsitada A. võimuesindajana KarS § 274 tähenduses. B

7. Kujundades seisukohta selles, kas Y.O

pani toime süüdistuses märgitud ajal toime võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, on alust märkida järgmist. KarS § 274 lg 1 teokirjeldus räägib vägivalla kasutamisest. Karistusõigusdogmaatikas hinnatakse vägivallana nii füüsilist kui psüühilist vägivalda. St, et vägivallaga KarS § 274 tähenduses on

hõlmatud ka vägivallateoga ähvardamine. Ka KarS 9. peatüki 2. jao 3. jaotis, mis on pealkirjastatud kui vägivallateod, sisaldab iseseisvad vägivallakuritegusid ning selles on KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) kõrval loetletud karistatavaks teoks ka KarS § 120 ehk tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine. Seega saab KarS § s 274 nimetatud vägivalla kasutamine realiseeruda - ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises. Vaadeldaval juhul ongi Y.O-le esitatud süüdistuses KarS § 274 koosseistunnuseid sisustatud vägivallateoga ähvardamises. Kannatanu A. B ütlustest nähtuvalt täitis ta V päevases V vahetuses osakonnas 28.03.2017 kella 17.45 paiku vanemvalvur R. J korraldust xx Y.O lattu viimiseks. Nimelt viibis Y.O

xx osakonnas nn lukkrežiimis, kus kehtib isiklike asjade keeld. Y.O-ga lattu minnes ning viimasele korraldusi jagades Y.O ärritus, hakkas ärritunud hääletoonil rääkima ning keeldus peale täiendavate korraldust saamist kambrisse tagasi minemast. Samuti ähvardas ta žiletiga enesekahjustamisega, kui teda jõuga kambrisse pannakse. Kuna kinnipeetav korraldustele ei allunud, teavitas vanemvalvur R. J sellest peavalvekeskusele. Neile saabusid appi V ja J. L teise üksuse ametnikud U. . Lisaametnike saabudes läks Y.O kambrisse, liikus laua juurde, võttis kirjade alt

žiletitera ning asus end lõikuma. Selline tegevus katkestati nende poolt. Seejärel teostati kambri läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti kaks žiletitera ning tualettruumi ventilatsiooniavasse peidetud isevalmistatud veekeeduseade. Samuti leidsid nad rohelisest hügieenitarvete kotist terved ühekordsed žiletid. Kuna tegemist oli kambris keelatud esemetega, võttis ta hügieenikoti koos selles olnud žilettidega kaasa, et need lattu viia. Kambrist väljudes ja lao poole liikudes seisis Y.O

kambri juures ning nägi tal kaasas olnud kotti. Selle peale Y.O ärritus ning ütles talle vene keeles „ja šas emu ebalo razobju“. Tema mõistis seda kui, et löön sul kohe näo katki. Ta sai aru, et see väljaütlemine oli suunatud temale, sest Y.O ärritas

asjaolu, et ta kambrist žilettidega hügieenikotti ära hakkas viima. Ä välja ei teinud, hvardamisest ta vaid liikus edasi. Laoruumi jõudes, kuulis ta kuidas Y.O talle kiirete sammudega järgi tuli. Temani jõudes astus Y.O talle väga lähedale, mille tõttu pidi tema sammu tagasi

1-18-6176

6 astuma. Seejärel ütles Y.O talle lähedal seistes „Ja tebe śas totśno ebalo, tebe tśego

bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“. Keeleliselt mõistis kannatanu seda, et Y.O ta lööb tal näo katki, tal pole midagi rohkemat teha, ta saab väljas kätte, annab peksa ning murrab kannad. Kinnipeetava käitumisest tundis ta ohtu ning arvas, et kinnipeetav ründab teda, mistõttu astus ta sammu eemale. Kuna kinnipeetav oli närvis ja ähvardas löömisega, siis ta tundiski, et see võib saada reaalsuseks. Seda süvendas asjaolu, et kinnipeetav seisis talle ka lähedal (kd I tl 2-6). A. B J (kd I tl 9- sarnaseid ütlusi andis ka R. 10), avaldades, et tema hinnangul toimus õiendamine siis, A. B ja kinnipeetav laoruumist välja tulid. Sellest õiendamisest mõistis ta, et kinnipeetav ütles midagi jalgade ning murdmise kohta. Samas märgib tunnistaja, et ajal, mil A. B lattu läks, siis seda, mis seal toimus, ta ei näinud ja ta ei kuulnud, mida kinnipeetav A. ütles. ühetaolisi ütlusi B

B A. andis ka tunnistaja U. V, kes A. B ja Y.O järgi laoruumi läks. Tunnistaja ütluste kohaselt sõimas ja ähvardas Y.O . Täpset sõnakasutus mäletamata seisnes

B A. ähvarduse mõte selles, et vabaduses teeb ta midagi füüsilist. Tunnistaja hinnangul oli ähvardus suunatud just A. B, kuna just A. B oli ära võtnud hügieenikoti. Kaudset teavet toimunu kohta annab ka J. L t A. B , märkides, et lao juurde jõudes kuulis ka kinnipeetava pool sõimamist, millest tundis ära venekeelsed roppused, ent kuna ta vene keelt ei valda, siis ta muudest sõnadest aru ei saanud (kd I tl 7-9). A. B kd I tl ja tunnistajate poolt kirjeldatud sündmused kajastuvad ka asitõendi vaatlusprotokollis ( 11-13). Nii on vaadeldavaks olnud V V P hoone xx osakonna kambrite-vahelise koridori valvekaamera salvestis ajavahemikul kella 17.45st kuni 18.11ni. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli kantut, nendib kohus, asitõendi protokollis kajastatu toetab kohtu poolt varasemalt kajastatud isikuliste tõendiallikate ütlusi ning olulisena tuleb välja tuua, et kell 18.07.53 väljub A. B, kellel on käes hele koti-taoline ese, kambrist ja liigub laoruumi poole. Enne laoruumipoole liikumist A. B . Kell 18.08.00 liigub A. B edasi peatub hetkeks ja räägib midagi Y.O-ga laoruumi poole. Talle järgneb kiirel sammul Y.O , kelle järgnevad omakorda

ametnikud U. V ja J. L. Kell 18.08.03 siseneb A. B laoruumi, talle järgneb koheselt Y.O , kes laoruumi uksel käed üles tõstab. Järgmisel hetkel viibivad A. B ja kinnipeetav Y.O kahekesi laoruumis, kus nende tegevus pole nähtav. Kell 18.08.08 liigub laoruumi U. V ; valvur J. L jääb laoruumi ukse juurde koridori, ent siseneb mõne hetke pärast laoruumi. Kell 18.09.10 väljub laoruumist A. B ja kell 18.10.49 ametnike saatel Y.O, kes liigub kambrisse (kd I tl 11-13). Mis puudutab Y.O enda selgitusi sündmuste kohta, siis tuleb märkida, et Y.O ei ole pidanud vajalikuks ütlusi anda (kd I tl 17

-18).

8. Hinnates eelnevat, on kohus seisukohal, et vaadeldaval juhul on alust jaatada A. B suhtes

vägivallateo toimepanemist Y.O ning vägivallategu realiseerus süüdistuses poolt näidatud viisil füüsilise vägivallateoga ähvardamises, kasutades sõnastust „Ja tebe śas totśno ebalo, tebe tśego bolśe delatj netśego, ja tebja na voli vedj poimaju pizdõ dam i pjatki slomaju“ (eestikeelne tõlge: ma kindlasti löön su näo katki, sul pole rohkem midagi teha, ma saan sind väljas kätte, annan peksa ja murran kannad). Kohus märgib, et eeltoodud lause on sõnastatud viisil, mis viitab süüdistatava tegutsemise kavatsusele ehk tema tahtele põhjustada kannatanule vigastusi. Seejuures ei saa jätta kõrvale ega eirata ka konteksti, millises õhkkonnas Y.O ähvarduse esitas.

Nimelt tuleb kannatanu ütlustest, et juba enne ähvardamist oli Y.O nähtavalt ärritunud

ning ärritus enam, kui nägi, et kannatanu poolt võeti ära hügieenitarvete kott žilettidega ning ta asus seda laoruumi viima. Seega oli juba enne ähvardamist õhkkond muutunud pingeliseks ja Y.O jaoks vastuvõetamatuks. Kui siia juurde ka salvestiselt nähtuv, millelt on tajutav süüdistatava kehahoiak, tema liigutused, (sh ülestõstetud käehoiak tema argessiivne meelestatus ning kiire kõnd), siis on kohus seisukohal, et kannatanu avaldatud viisil tervisekahjustusega ähvardamist arvestades ähvardusele eelnenud süüdistatava käitumisakte ning ähvarduse , väljaütlemiseks kujunenud õhkkonda ning negatiivset meelestatust, oli kannatanul alust karta ähvarduse reaalset täideviimist. Kohtu hinnangul näitab kannatanu poolt ähvarduse reaalsena

1-18-6176

7 tajumist seegi, et oma ütlustes on ta kirjeldanud, et Y.O argessiivsed kehalised liigutused ühes talle lähedale tulemisega sundisid teda ka sammu tagasi astuma. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel, et Y.O süüdistuse realiseeris s kirjeldatud viisil ja ajal objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 274

9. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et Y.O realiseeris talle inkrimineeritava kuriteo tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Aluse sellise järelduse tegemiseks annavad tuvastatud teo tehiolud. Nii nähtub, et Y.O ebakohase käitumise põhjuseks oli oma tahtmise mittesaavutamine ehk see, et tema kambri läbiotsimise käigus võeti ära esemed, millede hoiustamine kambris polnud kinnipidamisasutuses sätestatud sisekorraeeskirjadega lubatav. See tekitas Y.O pahameele, mida Y.O B soovis välja elada A. kui isiku peal, kes vahetult žiletid ära võttis. Seega olid Y.O negatiivsed emotsioonid suunatud otseselt A. B, eesmärgiga põhjustada viimasele võimalikult suurt psüühilist ebamugavust, mis väljendus ähvarduses ning mille tõsiseltvõetavuse süvendamiseks/intensiivistamiseks kasutas Y.O ka kehakeelt (astus kannatanule sedavõrd lähedale, et kannatanu oli sunnitud füüsilise kehalise väärkohtlemise kartuses taganema). Eelkirjeldatust järeldub, et Y.O eesmärgiks oli tekitada kannatanule nii

sõnalist ähvardust kui agressiivset kehakeelt kasutades hirmutunnet, et näidata oma meelestatust kambrist äravõetud esemete suhtes, kuid demonstreerida ka oma üleolekut ja ükskõiksust ametiülesandeid täitnud A. B suhtes. Y.O teadlikkuse juures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et analoogsete süütegude toimepanemise eest on Y.O ka varasemalt karistatud (vt karistusregistri väljavõtet). Seega on Y.O-l varasema isikliku kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt küllaldane teadlikkus süüteokoosseisuelementide täidetuse kohta, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik

mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid tema teadlikkusega oli hõlmatud ka võimalikud karistusõiguslikud teoga kaasneda võivad tagajärjed.

10. Süüdistuse kohaselt on Y.O puhul alust rääkida KarS § 274 koosseisutunnuste realiseerumist kvalifitseeritud koosseisu alusel - kvalifitseeriva tunnusena on sedastatav korduvus. Kohtu hinnangul on taoline järeldus korrektne. Õiguslikult saab korduvus väljenduda nii juriidilises kui faktilises retsidiivis. Süüdistusest nähtuvalt on Y.O puhul retsidiiv tuletatav juriidilisest korduvusest, seondudes Y.O varasema süüdimõistmisega KarS § 274 lg 2 p 3 alusel. Toimikus olevast Viru Maakohtu 05.05.2016 otsusest (kd I tl 23-27) nähtub, et viidatud otsusega tunnistati

mh Osutatu koostoimes Y.O süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi. käesoleva kohtuotsusega tuvastatud asjaoludega, mis annavad aluse Y.O süüdi mõista

KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, annavad aluse rääkida Y.O poolt korduvalt toime pandud süüteost. Seega käesoleva menetluse esemeks olev tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 274 lg 2 p 3 järgi.

II

11.

Analüüsides Y.O-le esitatud süüdistust KarS § 120 lg 1 ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, märgib kohus, et sündmuste ajalist lähedust ja seotust arvestades ei ole kohtul võimalik ega otstarbekas analüüsida süüdistusi viidatud paragrahvide alusel esitatud teineteisest sõltumatult ga käsitleb kohus KarS § 120 lg 1 ja KarS § 263 /eraldiseisvalt. See Y.O-le lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusi ühiselt.

12. X X

töötaja R J ütluste kohaselt viibis ta 17.04.2018 oma töökohal (ankeetandmete kohaselt on töökoha aadress . Umbes kella 16 paiku sisenes trepi kaudu agressiivne, läbi xxx) nn xxx ninasõõrmete puhkiv ning valjul ja kiirel sammul mees, kes möödus infolauast ja läks ed mööda asi koridori. Turvamees O O - tõusis toolilt ja läks mehele järgi. Umbes 2 3 pärast kuulis tunnistaja

1-18-6176

8 valjusid hääli, valjust jutust endast aru polnud saada. Ta vaatas välja ja nägi, et turvamees lükkas neist möödunud meest endast eemale. Mees surus ennast turvamehele peale, vehkis kätega ja hetk hiljem lõi turvamehele rusikaga näo piirkonda. Kuhu löök turvameest tabas, ta ei näinud. Turvamees andis mehele korralduse tegevuse lõpetamiseks. Tunnistaja vajutas aga paanikanupule ja kutsus kohale politsei. Tunnistaja märkis ka, et sellise käitumisega oli tema rahu rikutud, ta oli hirmul ning võttis tablette (kd I tl 126-131). Tunnistaja R. J andis ka M P (kd I tl 138- X X, ühetaolisi ütlusi 143), kes avaldas, et tema töökoht aadressil xxx asetseb selliselt, kus tal on ülevaade ootesaali, koridori ja sissepääsu poole. Ta kuulis kõrgendatud toonil vestlust sealt, kus on karjäärinõustaja. Hiljem märkas ta samas suunas liikumas turvamees O turvamees O . Karjäärinõustaja juurde tulnud mees lõi sõnavahetuse ajal ühel korral rusikaga näo piirkonda; O üritas isikut nö maha väänata. Tema hõiskas samal ajal xxx R J, et viimane kutsuks turvaekipaaži. Turvaekipaaž ja politsei saabusid 7 minuti jooksul (kd I tl 138-143). Turvatöötaja O. avaldas, et 17.04.2018 töötas ta O xxx U S AS ning asus kella 8 paiku valvesse xxx IV korrusel asuvasse T avalikku ruumi. Kella 16 paiku sisenes xxx üldsaali talle visuaalselt tuttav, psüühiliselt haige ja nähtavalt joobes meesklient, kes suundus oma spetsialisti juurde. Seoses sellega, et kõnealune mees pöördus spetsialisti juurde ka varem, so umbes 3 nädalat tagasi ja korraldas skandaali, läks ta kuni kabinetini meesterahva järgi, et takistada vajadusel temapoolseid rikkumisi. Üsna kohe pärast meesterahva sisenemist kabinetti, hüppas sealt välja spetsialist, kes jooksis vastas olevasse õppeklassi ning lukustas ukse. Spetsialisti järgi hüppas kabinetist välja meesterahvas sõnadega „löön sul prillid katki; hakkan lööma või tapma“. Mehe agressiooni nähes, suundus ta meesterahva juurde. Kuna meesterahvas hakkas taskust vasakut kätt mingi esemega välja võtma, haaras ta isikul kinni vasakust käest ja üritas isikut välja viia. Isik aga, osutades vastupanu, lõi teda parema käega vasakusse oimu piirkonda. Kuigi löök oli tugev, tal löögist visuaalseid - vigastusi ei tekkinud, et löögist tundis ta füüsilist valu. Lisaks tarvitas meesterahvas portveini ning haaras teda rinnust. O Isik anti üle kohale saabunud politseimeeskonnale. O. avaldas ka, et löömist nägi pealt infolaua töötaja R, kes kutsus välja politsei (kd I tl 86-92). O. O ud spetsialist, kelle juurde Y.O X X poolt märgit büroos 17.04.2018 kella 16 paiku suundus tuvastati kui L. L. L. L avaldas kohtueelsel menetlusel, xxx, aadressil xxx ning Y.O on talle et töötab tuttav kui isik, kes tema juures karjäärinõustamisel käis. 17.04.2018, päeva teisel poolel jooksis tema kabinetti agressiivselt meelestatud ja ebatsensuurseid sõnu karjuv Y.O , kes soovis enda arvelt maha võtmist. Tema tegi Y.O-le ettepaneku teise konsultandi juurde minekuks. Y.O karjus ja sõimas ebatsensuurseid väljendeid kasutades edasi, karjudes, et lõhub ära prillid ja tapab. Arvestades Y.O agressiivset käitumist võttis ta ähvardust

reaalsena ning mõistis, et peab ära jooksma. Kuna ta nägi, et vastas oleva kabineti uks oli avatud, jooksis kabinetti ja lukustas selle tee ta kõnealusesse . Ära joostes tõkestas Y.O turvamees O. O. Lisaks avaldas kannatanu, et ähvardust võttis ta reaalselt ka põhjusel, et ähvardades hoidis Y.O t eset (kd I tl 132-137). endal käes mingi

13. Hinnates Y.O pole kohtueelsel

ütlusi, nendib kohus, et Y.O menetlusel sisulisi ütlusi andnud, eitades 17.04.2018 X konflikti toimumist, samuti pole ta osanud öelda, kas ta seal kõnealusel ajal ka viibis. Kohtu hinnangul on Y.O viibimine 17.04.2018 kella 16 paiku ja mõni aeg pärast seda väljaspool kahtlust. X X aadressil xxx Y.O kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta kahtlustatavana kinni 17.04.2018 kell 16.27 asuvas X X (kd I tl 98-104). Politseiametnik M D xx ütluste kohaselt sai politsei 17.04.2018 xxx X X väljakutse aadressile . Kohale jõudes nägid nad meesterahvast maas lamamas ning kahte turvameest teda valvamas. Mehele olid paigaldatud käerauad, meesterahvas oli agressiivne, ropendas, sõimas, üritas jalaga lüüa, lubas nad ära tappa ja nende naised vägistada. Meesterahvas toimetati politseijaoskonda ning kohal viibinud turvamees O avaldas, et meesterahvas kasutas ebatsensuurseid väljendeid, ähvaras töötajaid ja teda pärast tööpäeva lõppemist tapmisega. Ta sai ka teada, et meesterahvas oli löönud turvamees O üsiline pea piirkonda, millega kaasus fü

1-18-6176

9 valu ning lisaks segas antud juhtum koos füüsilise kehalise väärkohtlemiseg töötajate a juuresolekul Töötukassa tööd ja rahu (kd I tl 94

-96).

14.

Y.O-le inkrimineeritakse KarS § 120 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. KarS § 120 lg 1 sätestab vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. KarS § 263 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.

15. Hinnates Y.O-le

KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust, leiab kohus, et kriminaaltoimiku materjalid tõendavad Y.O KarS § 120 lg 1 järgi poolt kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kannatanu L. L ja O. O ütlustega on tõendatud, et Y.O kasutas L. L suunas väljendit, millega väljendas tahet L. prillide lõhkumiseks L (katki löömiseks) ja L. löömiseseks ning tapmiseks ehk põhjustada L. vigastusi või L L koguni tema L tajus

surm. Võttes arves, et L. ebatsensuurseid väljendeid kasutanud Y.O agressiivsena ning tema hirmutunne väljendus kabinetist põgenemises, on alust tema ütluste ja käitumisaktide pinnalt jaatada, et L. mõistis intellektuaalselt talle avaldatud ähvarduse iseloomu L ja seda, et ähvardaja mõtleb öeldut tõsiselt. Kohtupraktika on aga kestvalt seisukohal, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada ning kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast vaid aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Kohtu veendumusel on vaatlusaluse teo tehiolud sellised, mis annavad aluse järelduseks, et Y.O poolt tehtud ähvardus on ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale hinnatav reaalsena. Aluse taolisele seisukohale asumiseks annavad Y.O käitumisaktid nii enne L. L kabinetti sisenemist X X L oli ruumides, kuid ka tema käitumisaktid pärast seda, kui L. hirmutundest

Y.O ees kabinetist põgenenud. Tunnistaja R. J kirjeldas sisenemist 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X X Y.O ruumidesse kui agressiivse isiku sisenemist, kes puhkis läbi ninasõõrmete ning kes möödus infolauast valjul ja kiirel sammul.

Y.O sisenemisele reageeris koheselt turvatöötaja O. Y.O O . Seejuures reageeris O. O sisenemisele X ruumidesse talle viivitamatu järgnemisega põhjusel, et juba varasemalt, so ca 3 nädalat enne oli Y.O korraldanud spetsialisti kabinetis skandaali. Lisaks kirjeldas O. O kui xxx isikut, kes oli Y.O 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X O ruumidesse sisenedes ka silmnähtavas joobes. Kõrvuti O. ütlustega ruumes täiendava alkoholi Y.O visuaalselt tajutava joobe ning xxx manustamisega kinnitab joovet ka joobeseisundile viitavate tunnuste Y.O-l kirjeldamise protokoll (kd I tl 97 pö), millest nähtuvalt on Y.O-l tuvastatud silmade punetus, aeglane ja segane kõne, häired a , isiku ja kohatajus ning tema käitumine oli ärrituv, jaomamehelik ja ründav. asjakohaselt/põhjend Seejuures on O. O atult seadnud kahtluse alla ka Y.O Y.O psüühilise seisundi, kuna menetluse raames on kontrollitud

psüühilist seisundit ja süüdivust, sest menetlejal on tekkinud kahtlus tema arusaamisvõimes. Seega on objektiivselt sedastatav, et saabus 17.04.2018 umbes kella 16 paiku X X Y.O ruumidesse olekus, kus tema käitumine oli agressiivne, ta oli ilmselgete alkoholi tarvitamise tunnustega, tema psüühiline seisund oli kahtluse alla seatud, ta kasutas valjuhäälseid ebatsensuurseid väljendeid, ta oli juba varasemalt X X ruumes skandaalitsenud ning taoliste ilmingute valguses L. L ähvardamine prillide lõhkumise, tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega on kohtu hinnangul na, mille puhul on alust ka objektiivse kõrvalvaataja jaoks hinnatav ähvarduse jaatada selle ähvarduses kajastatu realiseerumist.

1-18-6176

10 16. subjektiivse koosseisu tahtluse intensiivseimas Kohtu hinnangul täitis Y.O vormis, so kavatsetult. Sarnaselt varasemalt väljendatuga, tuleb siingi nentida, et Y.O pahameele põhjuseks oli oma tahtmise mittesaavutamine, kuna kannatanu ei näidanud valmisolekut Y.O X

arvelt mahavõtmiseks. Seega oli Y.O eesmärgiks oma tahtmise

saavutamine kannatanu ähvardamisega, millega kaasnes valjuhäälne ebatsensuursete väljendite kasutamine. Seega olid Y.O negatiivsed emotsioonid suunatud otseselt L. L , eesmärgiga põhjustada viimasele võimalikult suurt psüühilist ebamugavust, mis väljendus ähvarduses ning mille tõsiseltvõetavuse süvendamiseks/intensiivistamiseks kasutas Y.O sobimatut keelekasutust ja agressiivset kehakeelt, mille tagajärjel oli kannatanu sunnitud põgenema. Eelkirjeldatust järeldub, et Y.O eesmärgiks oli tekitada

kannatanule nii sõnalist ähvardust kui agressiivset kehakeelt kasutades hirmutunnet, et näidata oma meelestatust talle sobimatute ametniku

keeldude/käitumisaktide osas. Y.O teadlikkuse juures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et analoogsete süütegude toimepanemise eest on Y.O ka varasemalt karistatud (vt karistusregistri väljavõtet). Seega on Y.O-l varasema isikliku kriminaalmenetlusliku kogemuse pinnalt küllaldane teadlikkus süüteokoosseisuelementide täidetuse kohta, mistõttu oli ta tegu toime pannes teadlik mitte üksnes üldjoontes oma käitumise keelatusest, vaid tema teadlikkusega oli hõlmatud ka võimalikud karistusõiguslikud teoga kaasneda võivad tagajärjed.

17. Mis puudutab süüdistust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, siis tuleb kõnealuse koosseisu jaatamiseks tuvastada esmajoones, kas X X ruumidega aadressil xxx on tegemist avaliku kohaga. Avaliku koha mõistet karistusseadustik ei ava. KarS § 263 koosseeisuga seonduvalt on kõrgeima astme kohus lahendis nr 1-16-5540/42 selgitanud, et KarS § 263 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivse koosseisu tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse (edaspidi nimetatud KorS) sätete järgi. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maaala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Töötuskindlustuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt on Eesti Töötukassa avalik õiguslik juriidiline isik, mis - täidab töötuskindlustuse seadusest, tööturuteenuste ja toetuste seadusest, töövõimetoetuse - seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi (vt ka § 24 lg 1). Võttes arvesse Töötukassa õiguslikku saatust, sh tema eesmärke (vt § 23), järeldab kohus, et Eesti Töötukassa büroo on vaadeldav avaliku kohana KorS § 54 tähenduses. Taolist lähenemist toetab ka korrakaitse seaduse seletuskiri, mille kohaselt on avalikeks kohtadeks eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandusja teenindushooned jne (vt korrakaitseseadus 49 SE seletuskiri).

18. seisnes

Süüdistuse kohaselt Y.O KarS § 263 lg 1 p 1 kohane tegu teiste kõrvaliste isikute juuresolekul turvamehe O. rusikaga oimu piirkonda löömises, millega tekitas O kannatanule füüsilist valu ning kannatanu rinnust haaramises. Selliste tegudega oli häiritud kõrvaliste isikute töörahu ning ühtlasi vastab taoline tegu KorS § 55 lg 1 p Y.O -le 1. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud avalikus kohas on käituda teist isikut häirival või

ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja

pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kohus kajastas varasemalt O. O

ütlusi, osutades sellelegi, et püüdes takistada Y.O õigusvastast käitumist, lõi Y.O teda rusikaga oimu piirkonda, millega kaasus tugev valuaisting. O. O rusikaga J ning M. P löömist on kinnitanud ka tunnistajad R. (vt varasemalt välja toodud ütlusi). Kõnealuste isikuliste tõendiallikate ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks O. O löömise rusikaga oimu piirkonda Y.O poolt. Kohus märgib aga, et käsitatavad mitte igasugused kohtupraktika kohaselt pole karistatava teona vähese intensiivsusega teod. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja

1-18-6176

11 seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb teo tagajärje objektiivset omistamist eitada (vt ka RKKKo nr 1-16-10326). Hinnates kannatanul karistusõiguslikult relevantse valu olemasolu või puudumist, on kohus seisukohal, et kohtu varasemalt käsitletud isikuliste tõendiallikate ütluste pinnalt kujuneva välise teopildi põhjal on alust jaatada kannatanul löögi järgselt kaasunud Y.O karistusõiguslikult relevantse valu olemasolu. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus esmalt asjaoluga, et üldiselt teadaolevalt on pea/oimu piirkond õrn piirkond, kuhu löömine põhjustab löögi tugevusest/intensiivsusest sõltuvalt (tugevat) valu. Nii O. O ise, kui tunnistajad R. J ja M. P avaldasid, et tegemist polnud lihtsalt pea/näo piirkonda suunatud löögiga, vaid - Y.O lõi kannatanut pea piirkonda rusikaga. On üldiselt teada, et rusikalöögiga kaasuv jõud löögi piirkonda on intensiivsem ja tugevamaid valuaistinguid tekitav kui lahtise käega antud löök. Lisaks tuleb nentida, et isikuliste tõendiallikate kirjeldatu teo tehiolude kohta annab aluse ka järelduseks, et

Y.O on füüsiliselt tugev, mistõttu on ka tema löögi tugevust võimalik hinnata mõnevõrra tugevamaid valuaistinguid põhjustavana. Nii nähtub O. ütlustest, et viimasel ei O õnnestunudki Y.O tegevust ohjata ega katkestada, vaid tegevus Y.O X ruumides lõpetati alles teise turvatöötaja saabudes, kui käerauad paigaldati. Y.O-le Analoogne nähtub ka tunnistaja R. ütlustest, milles R. märgib, et vaadates nägi ta, kuidas J J turvamees lükkas temast möödunud meest endast eemale, mees surus ennast turvamehele peale, vehkis kätega, hiljem lõi aga rusikaga näo piirkonda. märkis aga seda, et peale lööki üritas M. P turvamees meest maha väänata, selle käigus kukkusid nad põrandale ning mees lõi turvameest uuesti; ka politseil läks mingi aeg, et agressiivne mees maha väänata. Toodust järeldub, et Y.O saab pidada füüsiliselt tugevaks, mistõttu on ka tema löögijõudu võimalik hinnata tugevana. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et rusikalöök

Y.O

O O. oimupiirkonda on hinnatav löögina, millega kaasus karistusõiguslikult relevantne valu. Osutatud käitumisega rikkus KorS § 55 lg 1 p 1 Y.O , mille kohaselt on keelatud avalikus kohas on käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, teist isikut lüüa või käituda muul viisil sh vägivaldselt.

19. 55 lg 1 p- Süüdistusest nähtub, et süüdistatav häiris KorS § s 1 kirjeldatud viisil käitudes, s.t kannatanut lüües, kõrvaliste isikute, so X P ja R. J töötajate M. rahu, turvatunnet ja töörahu. htu Ko hinnangul on taoline seisukoht p J õhjendatud. Nimelt on tunnistaja R. otsesõnu märkinud, et meesterahva tegevuse tõttu oli ta hirmul, tema rahu oli rikutud ning ta pidi võtma tablette. M. P pole küll otsesõnu märkinud, et 17.04.2018 toimunud sündmused oleksid tema rahu rikkunud, küll oli just tema isikuks, kes palus paanikanuppu kasutada. Politseiametniku M. D ütlustest tuleneb aga see, et xx

töötajad kinnitasid talle, et antud juhtum – kehaline väärkohtlemine nende juuresolekul segas oluliselt nende rahu ja Kohus leiab ka, et vaatamata asjaolule, et P ja R. J tööd. M. töötasid O. O P ja R. J ühes ruumis, on M. vaadeldavad konfliktiväliste isikutega. Seda esmalt põhjusel, et neil mõlemal puudub isiklik seotus nii kann nu kui ka süüdistatavaga. Mõlemad isikud täitsid ata X oma tööülesandeid nii üksteisest kui süüdistatavast ning kannatanust sõltumatult ning Y.O L suhtes ning käitumisaktidest tulenevalt ei saa välistada, et sõnaline rünne L. kehaline rünne turvamehe suhtes võisid põhjendamatult üle kanduda ka neile. Seega leiab kohus, et M. P ja R. J on antud kaasuse konteksti silmas pidades vaadeldavad kõrvaliste isikutena, kelle rahu ning turvatunnet

misega kahjustas. Kuna kogu tegu Y.O oma käitu Y.O toimus nö tavapärasel tööajal, siis on süüdistuses põhjendatult leitud sedagi, et Y.O rikkus ka teiste isikute töörahu. Eeltoodu annab aluse jaatada poolt KarS Y.O § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisutunnuste realiseerimist.

20. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus, et siingi on alust jaatada süüteo toimepanemist selle intensiivseimas tahtluse vormis ehk kavatsetusega. Kohtu hinnangul sai Y.O

aru, et kannatanu rusikaga pea piirkonda löömisega põhjustab ta viimasele valu.

1-18-6176

12 Olles viibinud juba eelnevalt X ruumes, sai

Y.O vähemalt üldjoontes aru sellestki, et ta viibib avalikus kohas, kuhu sarnaselt temaga on juurdepääs ka teistel määratlemata ringil isikutel. Samuti sai ta üldjoontes aru, et selline tegevus rikub avalikku korda.

21. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on

vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo Y.O toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Nimetatu kinnituseks viidi Y.O tervisliku seisundi kindlakstegemiseks läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles leiti, et teo toimepanemise ajal ei esinenud xxx Y.O-l

Karistus 22. Karistuse mõistmisel kohustab seadus arvestama kohut süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist ja/või puudumist. KarS

§ 274 lg 2 p 3 eest on seadusandaja karistusena ette näinud vangistuse ühest viie aastani. Kohtupraktikas väljakujunenu kohaselt tuleb karistusmäära kindlaks tegemisel võtta lähtepunktiks

sanktsioonimäära keskmine määr. Selle järgselt tuleb kindlaks teha süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille alusel korrigeeritakse sanktsioonimäära keskmist. KarS § 274 lg 2 p 3 puhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 3 aastat. Hinnates Y.O

süü suurust KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et

Y.O süüd pole võimalik hinnata kuigi suureks. Siinkohal võtab kohus arvesse, et

Y.O realiseeris KarS § 274 lg 2 p s 3 nimetatud vägivallateo selle - kergeimas vormis ehk ähvardusega ning kannatanule sellega otsest kahju ei kaasunud. Neil kaalutlustel loeb kohus Y.O süü väikseks. Seadusekohased karistust kergendavad ega raskendavad asjaolud Y.O puhul KarS § 274 lg 2 p s 3 järgi kvali - fitseeritava teo puhul sedastada pole võimalik, need lihtsalt puuduvad. Konkreetse karistusmäära kindlakstegemisel võtab kohus arvesse sedagi, et on varasemalt analoogse kuriteo toimepanemise eest Y.O karistatud 1 aasta ja 3 kuu pikkuse van – gistusega. Kohus märgib, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemine osutab sellele, et varasem karistatus pole isikule küllaldast mõju tema edaspidisele õiguskuulekusele avaldanud, mistõttu tuleb tema järgnevatele õigusrikkumistele reageerida intensiivsemalt ehk pikema karistusmääraga. Seega on kohus seisukohal, et Y.O tuleb KarS § 274 lg 2 p s 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse - vangistusega.

23. Kohus tunnistab

Y.O süüdi ka KarS § 120 lg-s 1 ja § 263 lg 1 p s 1 ettenähtud - kuritegude toimepanemises. Enne karistuse liigi ja määra üle otsustamist märgib kohus, et osutatud süüteokoosseisude tehiolud on vähemalt osaliselt kattuvad/põimunud. Mõlema kvalifikatsiooni aluseks olnud sündmused

1-18-6176

13 to

imusid 17.04.2018 kella 16-16.05 paiku ning sedastatav on seegi, et

Y.O käitumisaktid olid kantud ühisest tahtlusest. Kohtu hinnangul on eelnev kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, vastates nn teoühtsusele. Kuna süüdistatava tegu vastab kahele erinevale süüteokoosseisule, on tema tegevus kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ideaalkogumis ning talle tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

24. KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 263 lg 1 p 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tulenevalt asjaolust, et KarS 263 lg 1 p 1 näeb se, juhindub kohus KarS § 63 karistusena ette rangema karistu lg 1 alusel

KarS 263 lg 1 p 1 karistusliigist ja -

Y.O-le karistust mõistes määrast. Tulenevalt asjaolust, et seadusandaja on karistusena ette näinud alternatiivsed karistusliigid ning asjakohases kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt on lubatav vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendunud (vt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8), siis kujundab kohus esmajoones seisukoha karistusliigi osas. Esmalt, tutvudes

Y.O suhtes koostatud karistusregistri väljavõttega (kd II tl 28-29), tuleb nentida, et

Y.O kriminaalkorras karistatus seondub üksnes ja ainult vangistusega. Väärteokorras on karistatud nii rahatrahvide kui arestidega, ent Y.O samas nähtub, et väärteotrahvide täitmise informatsioon puudub, mis annab kaaluka aluse järelduseks, et tegemist on tasumata trahvidega. Teiseks märgib kohus, et isikuks ning tõendist isiku maksustatav tulu Y.O on xxx kohta nähtub, et Y.O 2017 tulude kohta andmed 2017 puuduvad (kd II tl 18). E T ja S dokumentidest nähtub, et Y.O-le on tagatud minimaalne sissetulek (kd I tl 174-203). Analüüsides eeltoodud andmete pinnalt rahalise karistuse tasumise objektiivset võimalikkust, leiab kohus, et

Y.O sissetulekuallikad ei võimalda tal rahalist karistust täita. Sellist veendumust kinnistavad tasumata väärteotrahvid. Asjassepuutuvana tuleb märkida sedagi, et Y.O peab täitama ka konkureeriva kohustuse talt väljamõistetavate menetluskulude näol. Analüüsides karistusregistri väljavõtet ka kriminaalkaristatuse aspektist Y.O , on põhjust nentida, et Y.O karistatus seondub valdavalt erinevate vägivallategudega ning nagu varem toodud, on

Y.O karistatud üksnes vangistusega. Kuna ka vaatlusaluse menetluse esemeks olevad teod seonduvad vägivallategudega, siis kohus kordab, et isikule mõistatavad karistused saavad uute kuritegude toimepanemisel minna üldjuhul üksnes raskemaks ja see põhimõte ei kohaldu mitte üksnes karistuse määrale, vaid on rakendatav ka karistuse liigi üle otsustamisel. Nimetatud põhimõtet silmas pidades leiab kohus, et seegi välistab Y.O karistamise rahalise karistusega ning tema suhtes kohaldavaks karistuse liigiks on vangistus.

25.

- Nagu kohus osutas, on võimalik kohaldada KarS § 263 lg 1 p s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena kuni 5 aastast vangistust. Sanktsioonimäära keskmiseks on 2 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Hinnates

Y.O süü suurust, leiab kohus, et tema süü on vaadeldav keskmisena. Sell

e juures võtab kohus arvesse, et kuigi Y.O lõi kannatanut ühel korral, mis võiks anda aluse rääkida väiksemast süüst, toimus löök jõulise rusikalöögiga ning seda pea/oimu piirkonda. Eirata ei saa sedagi, et kuigi kohus mõistab süüdistatavale karistuse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, on tegemist KarS § 63 lg 1 alusel mõistetava karistusega, mille puhul ei saa kohus süüdistatava süü suurust hinnates jätta tähelepanuta ka tegu, mis oli aluseks KarS § 120 lg 1 süüdimõistmisele. Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud sedastatavad ei ole ning kohtu hinnangul tuleb

Y.O süüle vastavaks karistusmääraks lugeda 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

1-18-6176

14 26. Lisaks tuleb

Y.O-le mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Kõnealuse sätte alusel liitkaristust mõistes lähtub kohus kumulatsiooniprintsiibist, liites Y.O-le mõistetud põhikaristused osaliselt. Karistuste osalist liitmist rakendab kohus põhjusel, et süüdimõistmise aluseks olevad teod seonduvad kõik vägivallategudega ehk need teod on vähemal või rohkemal määral teineteisega sarnased. Kohtu hinnangul tuleb mõista Y.O-le liitkaristuseks 3 aasta pikkune vangistus, mida tuleb vähendada lühimenetluse regulatsioonile vastavalt 1/3 võrra. Seeg õplikuks karistuseks 2 aasta pikkune vangistus. a on

Y.O-l Kuna viibib vahi all ja ta peeti kahtlustatavana kinni 17.04.2018, siis tuleb tema Y.O karistusaja alguseks lugeda 17.04.2018.

Asitõendid 27. -st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas Tulenevalt KrMS § 306 lg küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Antud kriminaalasjas on asitõendiks andmekandja salvestisega, mis on köidetud esimese köite tagakaanel olevasse ümbrikusse. Kõnealuse andmekandja jätab kohus toimiku juurde.

Menetluskulud 28. - Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), ekspertiisi kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3), määratud kaitsja tasu ((KrMS § 175 lg 1 p 4 ja sundtoomise kulu (KrMS § ) 176 lg 1 p 2). Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 on sundraha suuruseks 750 eurot. Menetluskulu on tekkinud ka seoses ekspertiisiga summas 255 eurot ning sundtoomisega summas 18,70 eurot. Kaitsjatasu suurus kohtueelsel menetlusel on 930,96 eurot ning kohtumenetluses 240 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates varalist seisundit, nendib kohus, et xxx

Y.O Y.O töötamisest sissetulekut ei saa ning vaatamata mõningasele sissetuleku saamisele , on alust järelduseks, T ja S et tema võimekus menetluskulusid hüvitada on kaheldav. Seega lasub kohtul alust kaaluda menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Tuleb aga osutada, et KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei räägi mitte üksnes süüdistatava varalisest seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid resotsialiseerumisväljavaateid .

Y.O hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimatki kaalutlused KrMS § 180 lg s 1 sätestatud regulatsioonist - kõrvale kaldumiseks. Taas tuleb korrata, et Y.O on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ning seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest nende kogumis järeldab kohus, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine Y.O õiguskuulekusele mõju ei avalda, mistõttu puudub objektiivne alus ka menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. Küll peab kohus põhjendatuks kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu osalist riigi kanda jätmist. Seda põhjusel, et kohtumenetluses realiseeris õigusi asenduskaitsja, kes tõhusa Y.O kaitseõiguse tagamiseks pidi toimikuga tutvuma kogu mahus. Kohus märgib, et mõistetavalt on samalaadne kohustus ka nö asendataval kaitsjal, ent selle erisusega, et asendatav kaitsja on juba kohtueelse menetluse lõpule viimisel kriminaaltoimiku materjalidega tuttav, mis eelduslikult tähendab ka väiksemat ajakulu kohtulikuks ettevalmistamiseks. Sel põhjusel jätab kohus osa, s.o 120 eurot kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasust riigi kanda. Võttes arvesse, et Y.O antud otsusest tulenevate rahaliste kohustuste kogusummaks on 2 estades suur, peab kohus 074,66 eurot, mis on tema sissetulekut ning tasumise võimekust arv

1-18-6176

15 võimalikuks rakendada KrMS § 180 lg s 3 toodut, võimaldades menetluskulude tasumist - kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/