2-16-126563/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.03.2018 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Soome Maja OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Katusepartner OÜ (hageja) esitas 11.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Soome Maja OÜ (kostja) vastu 4 565,96 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

21.09.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-126563

Kohtuasi

Katusepartner OÜ hagi Soome Maja OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soome Maja OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 931,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Katusepartner OÜ (registrikood 12817634),

esindaja Jaanus Silm

Kostja Soome Maja OÜ (registrikood 11443657),

esindaja vandeadvokaadi abi Stig Hendrikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 21.12.2016 esitas hageja kostja vastu nõude hagivormis, milles

palus kostjalt välja mõista 4 565,96 eurot ja alates hagi esitamisest viivis seadusjärgses määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping 24.11.2015 hinnapakkumises märgitud tööde

(katuse paigaldus, tuulekasti ja terrassi ehitus) tegemiseks maksumusega 8 536,8 eurot ja

22.03.2016 arvel kajastatud lisatöö (vihmaveesüsteemi paigaldus) tegemiseks, mille tasu oli

566,76 eurot. 24.11.2015 hinnapakkumises märgitud terrassi ehitust, mille hind oli 537,6 eurot,

hageja ei teostanud ja selle eest hageja kostjalt tasu ei nõudnud. Ülejäänud tööd hageja teostas

ja need tuli lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 22.03.2016, kui hageja pakkus kostjale

e-kirja teel kõikide tööde üleandmist. Samas kirjas andis hageja kostjale tähtaja kuni 25.03.2016

tööde vastuvõtmiseks. Hageja nentis, et töödes oli enne 22.03.2016 pisipuudusi, kuid nimetatud

kuupäevaks olid enamik puuduseid kõrvaldatud, v.a turritav katusekivi, mis vahetati välja 2016.

aasta mais. Kostja pärast 22.03.2016 hagejat puudustest ei teavitanud ja ei nõudnud ka tööde

vastavusse viimist. Hageja rõhutas, et kostjal oli õigus jätta töö vastu võtmata üksnes juhul, kui

töö oli täiesti kasutuskõlbmatu ja tuli tervikuna asendada. Praegusel juhul ei olnud tegu

kirjeldatud juhtumiga. Menetluse kestel märkis hageja seoses kostja tasaarvestuse avaldusega,

et selle tegemisega tuli lugeda töö vastuvõetuks. Kostja maksis tööde eest kokku 4 000 eurot,

jättes tasumata 4 565,96 eurot.

Kostjal puudus nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Ühelt poolt seepärast, et hageja töös

ei esinenud puudusi. Teisalt aga põhjusel, et isegi kui töös oleks esinenud puudusi, minetas

kostja vastunõude esitamise õiguse. Nimelt ei pöördunud kostja hageja poole tööde

parandamise nõudega pärast 22.03.2016, kui hageja andis kostjale tööd üle või pärast

10.04.2016, kui kostja sai tellijalt kirjaliku pöördumise. Lisaks oli väidetav kahjunõue

tõendamata. Kohtule esitatud arved ei tõendanud, et kostja tellitud ühing parandas hageja vigu.

Veel enam, arvetest ei nähtunud üleüldse, missuguseid töid teostati. Samuti oli tõendamata, et

kostjal jäi osa tulust saamata. Täiendavalt märkis hageja, et kostja arvestas ebaõigesti

kahjunõude ja saamata jäänud tulu nõude koos käibemaksuga.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus

kostja hagi rahuldamise korral tasaarvestada tema 5 620,2 euro suurune nõue hageja nõudega.

Kostja nõustus, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping hageja viidatud hinnapakkumises

märgitud tööde tegemiseks. Samas esinesid hageja teostatud töödel puudused või olid need

sootuks tegemata, mis takistasid tööde vastuvõtmist. Ka ei saanud töid lugeda vastuvõetuks,

sest hageja ei andnud kostjale selleks täiendavat tähtaega. Kuivõrd töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest ja tööd ei olnud valmis, ei muutunud hageja tasunõue

sissenõutavaks. Hea tahte märgina tasus kostja hagejale 4 000 eurot.

Esiteks sisaldas hageja hinnapakkumine teostatud töödele viieaastast garantiid. Sellisel juhul

tuli hagejal kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 650 lg-ga 1 tõendada, et tööde üleandmisel

puudusi ei eksisteerinud ja kui need eksisteerisid, siis olid need tingitud kostjast. Hageja

eelnevat ei tõendanud, mistõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

Teiseks, hageja väide, et kõik lepinguesemeks olnud puudused said aprillis 2016 kõrvaldatud,

oli tõendamata ja põhistamata. Veel 2016. aasta mai lõpus olid lepinguesemel puudused. Need

ei olnud tingitud kostjast ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele hageja neid ei parandanud.

Samuti ei lõpetanud hageja terrassi ehituse töid. Puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tööd

tellima teiselt ühingult Elva SW Grupp OÜ-lt.

Kolmandaks jättis hageja osad tööd hoopis teostamata, n.o terrassitööd. Hinnapakkumine

sisaldas terrassitöid, samas möönis ka hageja ise, et ta terrassitöid ei teostanud. Kostja ei

loobunud vastavast töölõigust. Põhjus, miks kostja hagejale terrassitööde osas pretensioone ei

esitanud, tulenes sellest, et need teostas teine ühing, s.t hageja tegevusetuse tõttu pidi kostja

tööd tellima Elva SW Grupp OÜ-lt.

Hageja vaegtööde tõttu pidi kostja tehtud töödes puuduste kõrvaldamiseks kandma täiendavaid

kulutusi kokku 4 152,996 euro ulatuses, millest 1 940 eurot kulus terrassi ehitusele, 1 200

välisvoodri parandusele ja 320,83 eurot lõpetamata ning puudusega vihmaveesüsteemi

paigaldusele. Lisaks jäi kostjal hageja lepingu rikkumise tõttu saamata 1 467,2 eurot. Nimetatud

summad soovis kostja hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõudega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4 565,96 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates 21.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja tasaarvestuse

taotluse jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle

eest tasu. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust

tuleneva tasu 4 565,96 euro maksmist, siis tuli esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue oli

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kindlaks tuli ka teha, kas

kostja esitas nõudele vastuväited, mis välistasid nõude maksmapaneku kestvalt või andsid

õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Seda, kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse

tasu maksmisest, sai hinnata alles siis, kui oli tuvastatud, et tasu maksmise nõue oli muutunud

sissenõutavaks.

Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping katusetööde ja terrassi

paigaldamiseks ning lisatööna vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Kostja väitis läbivalt, et tööd

olid tehtud puudustega, mistõttu oli tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast. VÕS § 637

lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4

esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on

VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või

kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Kostja hageja töid vastu ei võtnud. Vastuvõtmisena ei saanud käsitleda ka protsessuaalse

tasaarvestuse tegemist kohtumenetluses. Seega tuli analüüsida, kas tööd sai lugeda

vastuvõetuks.

Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava

täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste

korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud

kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta

kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt erinevaid

õiguskaitsevahendeid.

VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt

kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada

makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud

tulu.

Kostja oli veendumusel, et kuna ta esitas 23.03.2016 e-kirjaga hagejale pretensioonid tööde

kohta, keeldus ta kooskõlas VÕS §-ga 111 tasu maksmisest. Kohus kostja seisukohaga ei

nõustunud. Nimetatud kirjast ei nähtunud, missugused puudused hageja töös esinesid ja kostja

ei nõudnud puuduste kõrvaldamist. Samas kirjas lubas kostja tellida ehitusekspertiisi, kuid seda

kohtule ei esitanud. Puudusi ei tõendanud ka koos kostja 01.02.2017 vastusega kohtule esitatud

e-kirjad. Peatellija Ruth Paade 10.04.2016 e-kirjast nähtuvalt oli ainukeseks hageja töölõiku

puudutavaks etteheiteks, et üks kivi turritab natuke. Sademeveesüsteemi kalded ja

äravooluavad olid korda tehtud. Vastuseks kohtu 25.09.2017 toimunud eelistungil esitatud

küsimusele, millal teavitas kostja hagejat puudustest, vastas kostja, et 11.11.2016. Samal

istungil tegi kohus kostjale ettepaneku tõendada, et kostja teavitas puudustest hagejat, sh

tõendada, millal ja millistest konkreetsetest puudustest kostja hagejat teavitas ja tõendada, kas

kostja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ettepaneku raames esitas kostja kaks

fotot katuse kohta ja kostja 18.03.2016 e-kirja hagejale. Nimetatud e-kirjast ei nähtunud

konkreetsed hagejale etteheidetavad puudused. Tunnistaja RP ütluste järgi tuli hageja esindaja

ja vahetas välja katkised katusekivid, neid oli ca 10 ja õpetas kuidas edaspidi nendega

toimetada, kui mõni peaks katki olema. Puudused olid lõplikult kõrvaldatud enne jaanipäeva

2016. Seega ei saanud enam 11.11.2016 puudusi esineda.

Hageja teostatud tööde hind oli kokku 9 103,5 eurot, millest 8 536,8 eurot tuli tasuda

katusetööde ja terrassi paigaldamise eest ning 566,76 eurot vihmaveesüsteemi paigaldamise

eest. Seega oli tööde hind kokku 9 103,5 eurot. Vaidlus puudus selles, et kostja tasus hagejale

4 000 eurot ja nõudis 4 565,96 euro tasumist, s.t hageja ei nõudnud tasu terrassi eest. Hageja

ei tõendanud, et ta ei pidanud terrassi ehitama. Samas ei olnud terrassi paigaldamata jätmine

oluline puudus. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 kohaselt keelduda töö vastuvõtmisest üksnes siis,

kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega.

Kohtupraktika kohaselt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas tellija keeldumine töö

vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest

tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta

tellija õigusi Tõendatud oli, et tööd olid arvetel märgitud osas tehtud ning tööd olid tehtud

vähemalt keskmise kvaliteediga. Tegemata oli terrass, kuid selle eest tasumist hageja kostjalt

ei nõudnud ja hageja poolt tehtud tööd sai ilma terassita vastuvõetuks lugeda.

VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet

õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist,

ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija

kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt

töövõtja tasunõude. Praeguses asjas ei põhistanud ega tõendanud kostja oma vastuväiteid

hageja nõudele piisavalt.

Kostja tasaarvestuse vastuväite osas leidis kohus, et see tuli jätta rahuldamata. Kostja nõue

hageja vastu koosnes lõpetamata terrassi töödele kulunud 1 940 eurost, välisvoodri parandusele

kulunud 1 200 eurost, lõpetamata ning puudustega vihmaveesüsteemi paigaldusele kulunud

320,83 eurost ja hageja lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulust 1 467,20 eurot. Kostja

nõue hageja vastu võis tuleneda VÕS §-st 115, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju

võib olla varaline või mittevaraline. Kostja esitatud arved nr 1155, 1148 ja 1153 ei tõendanud,

et arvetel teostatud tööde näol oleks tegemist hageja töös esinenud puuduste parandamisega.

Seega ei tõendanud kostja 4 152,996 euro suuruse kahju tekkimist. Samuti ei tõendanud kostja

saamata jäänud tulu suurust.

Eelneva tõttu tuli hageja nõue rahuldada ja mõista kostjalt välja tasumata 4 565,96 eurot ning

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõue kostja

5 620,2 euro suuruse nõudega.

Kohus jättis tuvastamata, millal võttis kostja hageja teostatud tööd vastu või millal sai need

lugeda vastuvõetuks. Seejuures jättis kohus tuvastamata, millal valmisid kokkulepitud tööd ja

millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja väited ei olnud järjepidevad selles, millal tema

hinnangul said tööd lõplikult valmis. Kord arvab hageja, et need said valmis 22.03.2016, siis

hoopis 10.04.2016. Samas peatellija RP kinnitas, et lepinguesemeks olevad tööd valmisid

lõplikult 2016. a juunis ja parandustööde tegija ei olnud hageja. Seega puudus hagejal kooskõlas

VÕS §-ga 637 õiguslik alus hagiesemeks oleva tasu saamiseks.

Hageja teostatud tööd olid puudustega ja kohus eksis, kui leidis vastupidist. Kostja tõendas, et

objektil esinesid puudused veel pärast 23.03.2016. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse

tellijaga, millest nähtus, et lepinguesemel eksisteerisid puudused 2016. aasta mai lõpus. Hageja

ei tõendanud, et puudused olid tingitud kostjast või need said hageja poolt pärast maikuud

kõrvaldatud. Selle asemel võttis kostja eksitava positsiooni, et hinnapakkumises kajastatud tööd

pidi hoopis kostja teostama. Ka tunnistaja kinnitas istungil, et puudused olid nii terrassitöödel,

katusetöödel kui voodripaigaldamisel, mis kõik olid hageja tööd. Sama tunnistaja avaldas, et

tööd parandati ja lõpetati alles 2016. aasta juunis teise isiku poolt. Tõendatud oli, et katusel

esinesid olulised puudused, s.t enam kui 10 kivi olid katkised.

Hageja lepingu rikkumise tõttu kandis kostja täiendavaid kulutusi hageja teostatud töödel

puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tõendas kulutuste kandmist veenvalt. Lisaks kulutustele jäi

hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu kostjal saamata tulu kokku 1 467,2 eurot.

Eelnevat kogumis silmas pidades, pidi kohus jõudma järeldusele, et hagejal puudus kostja vastu

tasunõue, sest tööd jäid lõpetamata ja olid puudustega. Kostja maksis hagejale tööde eest 4 000

eurot, mis oli hageja tehtud tööde eest piisav. Hageja ei tõendanud, et ülejäänud tööd olid valmis

ja puudusteta ning kostjale üle antud või üleantuks loetud, mis oleks aluseks ülejäänud tasu

maksmisele.

Vastus kaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ning apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Ka ei vaidle

nad selle üle, missugused tööd tuli lepingu raames teha ja mõlemad nõustusid, et erinevalt

hinnapakkumises märgitust hageja terrassi ei teinud ja ei nõudnud selle eest ka

hinnapakkumises märgitud summat. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja võttis

hageja teostatud tööd vastu või tuli need lugeda vastuvõetuks ning kas tööd olid puudustega.

Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga, et maakohus jättis ebaõigesti asja lahendamisel

lõpliku seisukoha võtmata selles, millal võttis kostja hageja tööd vastu või millal tuli need

lugeda vastuvõetuks. Ringkonnakohus saab kirjeldatud vea parandada. Lisaks tuleb maakohtu

põhjendusi korrigeerida osas, milles kohus käsitles kostja tasaarvestuse avaldust. Ülejäänud

osas kohaldas maakohus korrektselt materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid,

käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb

rahuldada ja jätta kostja nõudega tasaarvestamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Esmalt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust töö vastuvõetuks lugemise osas. Töö loetakse

seaduse kohaselt vastuvõetuks, kui töö on valminud määral, mis toob tellijale kaasa kohustuse

töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata töövõtja esitatud asjakohasele palvele

ei täida (VÕS § 638 teine lause). Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel eeldab töö

valmimist nõutaval määral, sellest tellijale teatamist, töövõtja poolt tellijale mõistliku tähtaja

andmist töö vastuvõtmiseks ja tellijale töö ülevaatamise võimaldamist.

Töö on valmis, kui see vastab lepingutingimustele nii faktiliste omaduste kui ka õigusliku

seisundi poolest. Siiski ei anna vastavalt hea usu põhimõttele töö mitteolulised puudused alust

töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija

keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö

osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust asjas

nr 3-2-1-145-14, p 21, 28.10.2008 otsust asjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Ringkonnakohus selgitab

vahemärkusena, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija

õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja

töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (vt nt Riigikohtu 14.10.2015 otsust

asjas nr 3-2-1-93-15, p 11).

Praegusel juhul oli tõendatud, et hageja teatas 22.03.2016 e-kirjaga kostjale, et tööd on valmis,

sh kõrvaldatud on vaegtööd, s.t soovis tööd üle anda ning palus tööde eest tasuda 25.03.2016

(lk 64). Viimast on võimalik käsitleda tähtaja andmisena tööde vastuvõtmiseks. Kostja

23.03.2016 vastuskirjast nähtuvalt oli hageja tööd lõpetanud, kuid kostjal olid pretensioonid

hageja töö kvaliteedi osas. Seejuures ei heitnud kostja hagejale ette terrassi vm ehitamata jätmist

(lk 64). RP 10.04.2016 kirjast nähtub, missugused vaegtööd vajasid objektil veel parandamist

või paigaldamist, n.o üks turritav katusekivi, äravoolutorude ja äravoolu aukude ühendus,

uksepiirdelaud, terrassi lae liist, välisaknalauad, neeluplekid, hiiretõkked ja maja lisamaandus

(lk 45-46). Viidatud puudustest kuulus hageja tööde hulka turritav katusekivi.

Üks turritav katusekivi oli selline puudus, mis ei takistanud katuse- ja tuulekasti ehitustööde

ning vihmaveesüsteemi paigaldustööde vastuvõtmist, mis olid vastavalt 24.11.2015

hinnapakkumisele ja esitatud arvetele töövõtulepingu objektiks (lk 19-24). Kuivõrd hageja

soovis kostjale tööd üle anda 22.03.2016, andes sellest kostjale e-kirjaga teada, tööd ei olnud

sel hetkel oluliste puudustega, hageja andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja 25.03.2016,

mis oli mõistlik, arvestades VÕS §-s 643 sätestatud tellija kohustust vaadata töö üle viivitamata

ja hageja ei takistanud seejuures kostjal tööde ülevaatamist, tuli lugeda tööd vastuvõetuks

25.03.2016.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha teiste apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas. Nagu

eelnevalt

selgitatud,

ei

piira

tööde

vastuvõetuks

lugemine

vajadusel

tellijal

õiguskaitsevahendite kohaldamist. Seejuures on tellijal vastavate eelduste esinemisel õigus

paluda kolmandal isikul töövõtja tehtud tööd parandada ja nõuda selleks kulunud summa

töövõtjalt tagasi. Nimelt vastavalt VÕS § 646 lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist

ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja

nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kusjuures tellija kaotab õiguse

nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt

teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate

esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS

§ 646 lg 6).

Samas on tellija õigustatud nõudma parandamist, kui ta teatab töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1) ja kui leping on sõlmitud

majandus- või kutsetegevuses, tuleb tellijal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata

töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt,

ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3).

Maakohus leidis õigesti, et kostja 23.03.2016 e-kiri (lk 64) ei vastanud VÕS §-s 644 sätestatud

nõuetele, s.t sealt ei nähtunud puuduste loetelu ja nende kirjeldus. Samuti ei nõutud kirjas tööde

parandamist. Kostja kirjeldas väidetavaid puudusi alles 11.11.2016, s.o peaaegu kaheksa kuud

pärast tööde üleandmist (22.03.2016), nendega tutvumist (hiljemalt 23.03.2016), väidetavate

vigade avastamist (hiljemalt 23.03.2016) ja tööde vastuvõetuks lugemist (25.03.2016) ning see

langes ka aega, kui tema vastu oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seaduses ei ole

sätestatud, kui pikk on mõistlik aeg tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks

töövõtjale, kuid indikaatoriks on siinkohal VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud mõõdupuu

tarbijatöövõtu juhtumitel. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul (VÕS § 644 lg 1). Tellijate puhul, kes on lepingu

sõlminud majandus- või kutsetegevuses, ei saa mõistlik aeg olla pikem, pigem on see lühem.

Menetlusosaliste esile toodud asjaolud ei viita sellele, et mittevastavusest ja selle kirjeldusest

teatamata jätmine sedavõrd pika aja jooksul oli vabandatav.

Kostja, loetledes ja kirjeldades puudusi hiljem, kui oli mõistlik, kaotas õiguse nendele tugineda.

Sealhulgas kaotas kostja õiguse nõuda hagejalt mõistlike kulude hüvitamist, mis tekkisid seoses

hageja väidetavalt puudustega töö parandamiseks ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Iseenesest

on õige ka maakohtu seisukoht, et kostja esitatud arvetest ei nähtu, et kulutused kanti seoses

hageja tööde parandamisega, kuid kuna kostja oli kaotanud õiguse nendele tugineda pika

viivituse tõttu, puudus vajadus seda analüüsida.

Menetluskulud

7. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas

muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 määrab

tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku

aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing