2-18-11063/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11063

Tsiviilasi

A P hagi K K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

244 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A P (isikukood xxx) lepinguline esindaja P M

Kostja K K (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastu võtmine, menetluse lõpetamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasjas 2-18-11063 A P hagi K K vastu võla nõudes vastu hagist

loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-11063 menetlus.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada A P menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

5. Määrata A P menetluskulude suurusena kindlaks 229,50 eurot, millest 192 eurot

on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu (sh käibemaks) ja 37,50 eurot pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust.

6. Mõista K K A P kasuks välja menetluskulud summas 229,50 eurot.

7. Tagastada hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 37,50 eurot,

samale arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

A P esitas 23. juulil 2018 Harju maakohtule hagi K K vastu kahju hüvitamise nõudes.

21. augustil 2018 vastas kostja kohtule, et ei tunnista hagi, kuna on võla tasunud. Seejärel

esitas hageja taotluse hagist loobumiseks. Kostja ei vaielnud loobumisele vastu, kuid leidis,

et menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud.

Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni (TsMS § 429 lg 1). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

2(2)

lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui see on

ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi

(TsMS § 429 lg 4). Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostja nõustus

menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist

loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

Hagist loobumise korral, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2

p 2). Riigilõiv tagastatakse avalduse alusel menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on palunud tagastada pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku

75 eurot. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb tagastada pool hagi esitamisel

tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.

Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Kui hageja loobub hagist, sest kostja tasus hagis esitatud võlgnevuse

pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Käesoleval juhul loobus hageja hagist,

sest kostja täitis kohustuse pärast hagi esitamist. Kuna kostja täitis kohustuse ega võtnud hagi

õigeks, siis ei ole põhjust kohaldada TsMS § 168 lg 6. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited,

et kohtuväliselt oli nõue oluliselt suurem, aluseks menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et pärast oluliselt suuremas ulatuses esitatud nõude

tasumisest keeldumist, saatis hageja kostjale kirja ja küsis, kas kostja oleks nõus tasuma

hindamisaktidega tekkinud kahju. Seega otsis hageja kohtuvälist lahendust ja kirjavahetusest

nähtub, et hageja oli valmis jätkama läbirääkimisi väiksema summa ulatuses, kuid kostja

kirjale enam ei vastanud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja

taotles menetluskulude suuruse kindlaksmääramist summas 373,50 eurot, millest 37,50 eurot

on riigilõiv ja 336 eurot õigusabikulu. Kohus nõustub kostjaga, et menetluskulud on

põhjendamatult suured. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude hindamisel tuleb

arvesse võtta hagi hinda (RKTKo 3-2-1-64-13). Käesoleval juhul oli tsiviilasja hind 244

eurot. Vaidlus käis piiratud asjaolude üle ja oli õiguslikult lihtne. Kohus peab põhjendatuks

ja vajalikuks õigusabikuluks 192 eurot (sh käibemaks), mis vastab kahele tunnile turu

keskmise õigusabiteenuse tunnitasu määra (80 eurot + km) alusel. Seega määrab kohus

hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 229,50 eurot, millest 192 eurot on

õigusabikulu ja 37,50 eurot on pool tasutud riigilõivust. Vastavalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista hageja kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 229,50 eurot.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotud kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik