2-14-7385/218 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX ja YY apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 10.08.2018 otsuse peale

menetlusse võtmisest.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX ja YY kanda võrdsetes osades.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Jätta XX ja YY menetlusabi taotlus läbivaatamata.

4. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-7385

Kohtuasi

XX (X) ja YY (Y) hagi Danske Bank A/S Eesti

filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1269 ja

024/2011/1268

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.08.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 x 3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate esindaja Vladimir Seppik

Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826), esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) (hagejad) esitasid 18.02.2014 Harju Maakohtule hagi Danske

Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu täiteasjades nr 024/2011/1269 ja 024/2011/1258

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest kostja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud

nr KL-311008SC ja KL-150410SC olid tühised vastuolu tõttu heade kommetega ja ühtlasi oli

tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud notariaalne leping.

Hagejad ja kostja sõlmisid 05.08.2008 lepingu, mille alusel seati hagejatele kuuluvatele

kinnisasjadele hüpoteek, mis tagas kostja nõuded hageja I, hageja II, VV, OO, Elvaston Trading

LLP ja Aktsiaselts SCANTRANSi vastu. Kostja täitmisavalduse ja 05.08.2008 täitedokumendi

alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetlust täiteasjades nr 024/2011/1258 ja

024/2011/1269. Sundtäitmisele esitati kostja ja Aktsiaselts SCANTRANSi vahel 31.10.2008

sõlmitud laenulepingust nr KL-311008SC ja 15.04.2010 sõlmitud laenulepingust nr

KL150410SC tulenev 10 333 911,39 euro tasumise nõue 843 633,76 euro ulatuses.

Täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivus sõltus sellest, kas kostjal oli nõue

Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) vastu. Hagejad olid seisukohal, et kostjal puudus nõue

viidatud ühingu vastu, sest laenulepingutega nr KL-311008SC ja KL-150410SC refinantseeriti

tühisest lepingust (KL-05080EL) tulenevat kohustust.

Laenuleping nr KL-05080EL sõlmiti kostja ja Elvaston Trading LLP vahel. Elvaston Trading

LLP oli registreeritud Suurbritannias, kuid tegutses püsivalt Eestis. Samas ei olnud Elvaston

Trading LLP Eestis filiaalina registreeritud vastupidiselt äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-s 1

nõutule, s.t tal puudus Eestis õigusvõime. Seega oli tehing tühine. Lepingust tulenevad

kohustused tuli omistada äriühingut volikirja alusel esindanud AB-le.

Samuti olid tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõttega lepingud nr KL-311008SC ja KL-

150410SC, sest kostja kasutas oma positsiooni ebaausalt ära, kuivõrd tema teadis Elvaston

Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast (sisuliselt maksejõuetu) kirjeldatud lepingute

sõlmimisel, kuid ei jaganud seda infot teiste lepinguosalistega. Vastupidi, kostja kallutas

ebamoraalselt Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) lepingut sõlmima ja piiras Aktsiaselts

SCANTRANSi võimalust saada teavet Elvaston Trading LLP maksevõime kohta. Kostja

eesmärk oli vahetada maksevõimetu ja õigusvõimetu laenusaaja Elvaston Trading LLP välja

Aktsiaselts SCANTRANSi vastu.

Eelnevale lisaks oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud leping, sest sellega

tagati füüsilistest isikutest hagejatele kuuluvate kinnisasjadega Elvaston Trading LLP ja

Aktsiaselts SCANTRANSi kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kõnealuses kokkuleppes ei

olnud tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ja see piiras ebamõistlikult

kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi esemete kohta samal alusel

oli olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-29868. Hagejad ei tuginenud hagis uutele

asjaoludele. Sellise hagi esitamine ja menetlemine oli vastuolus res judicata printsiibiga. Lisaks

ei olnud laenulepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC tühised vastuolu tõttu heade

kommetega, Elvaston Trading LLP oli õigusvõimeline ja laenulepingute kehtivus oli tuvastatud

tsiviilasjades nr 2-13-45733 ja 2-13-45731. Ka tagatiskokkulepe oli kehtiv.

Maakohtu otsus

3. Maakohus määras hagihinnaks 7 000 eurot, jättis rahuldamata hagejate vastuväite kohtu

tegevusele, jättis rahuldamata hagejate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mõlemas

täiteasjas ja tühistas 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud

jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 11 kohaselt võib võlgnik esitada

täitedokumendile materiaalõiguslikke vastuväited. Selleks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi, mida võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse

lõpuni. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et

võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1

alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud

pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

Õiguslikult samamoodi tuleb hinnata olukorda, kus täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend,

kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on

jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia korras hinnata TMS § 221 lg 2

alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid

pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks

saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt

tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis

pärast kohtulahendi jõustumist.

Hagist nähtuvalt leidsid hagi aluseks olevad faktilised elusündmused aset enne kohtuotsuse

jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-29868, s.o enne 07.10.2013. Hagejad panid hagis kirjeldatud

asjaoludel põhinevad vastuväited maksma tsiviilasja nr 2-11-29868 menetluses. Seega ei

saanud hagejad hagis märgitud asjaoludel nõuda sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist,

mistõttu puudus vajadus hinnata hagejate faktiväidete tõendatust. Isegi faktiväidete tõendatuse

korral puudus hagejatel õigus nõuda nendele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.

Eelneva tõttu tuli hagi jätta rahuldamata.

Kohus määras esialgu vale hagihinna, mida tuli otsuses muuta. Nimelt esitasid hagejad kaks

eraldiseisvat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu, kusjuures kummagi

nõude hind oli 3 500 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lg 1 järgi tuli

hageja I ja hageja II nõuded liita, mistõttu kujunes hagihinnaks 7 000 eurot. Hageja vastuväite

kohtu tegevusele, millega kohus jättis rahuldamata hagejate 07.05.2018 menetlusdokumendis

esitatud taotlused tõendite esitamiseks, jättis kohus rahuldamata. Asjaolud, mida hagejad

taotluses märgitud tõenditega tõendada soovisid, ei omanud asjas tähtsus. TsMS § 386 lg 4

alusel tühistas kohus 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad palusid maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Ühtlasi esitasid hagejad

menetlusabi taotluse.

Maakohus leidis ebaõigesti, et praeguses asjas said hagejad tugineda üksnes nendele

asjaoludele, mis olid tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 tehtud lahendi jõustumist.

Riigikohus ei andnud praeguses asjas 21.02.2018 tehtud määruses eelnevalt sellist juhist.

Riigikohus andis üksnes üldise (abstraktse) õigusliku hinnangu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagide korduva esitamise õiguse kohta. Veel enam, Riigikohus kinnitas, et

erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud võimalik

objektiivsel põhjusel (s.t menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult maksma

panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha.

Praegusel juhul ei saanud vastuväiteid eelmises tsiviilasjas objektiivsel põhjusel

menetlusõiguslikult maksma panna, sest maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus pidasid

tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagejate esitatud täiendavaid väiteid hagi aluse muutmiseks

TsMS § 376 lg 1 järgi ning keeldusid neid menetlemast ja esitatud tõendeid hindamast. Lisaks

puudus hagejatel objektiivsel põhjusel võimalus nimetatud täiendavate vastuväidete koos

hagiavaldusega varasemas tsiviilasjas esitamiseks, sest vastuväiteid kinnitavad tõendid said

hagejad alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt.

Kuivõrd hagejate vastuväidete menetlemine oli võimalik, keeldus kohus ebaõigest tõendite

kogumise taotluste rahuldamisest ja lõpetas ennatlikult eelmenetluse.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, kui leidis, et kuna kõik praeguses tsiviilasjas

nimetatud hagejate vastuväited põhinesid alustel, mis tekkisid pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist, tuli hagi jätta rahuldamata hagejate

vastuväiteid eraldi analüüsimata. Eelnev järeldus on kooskõlas samas asjas tehtud Riigikohtu

21.02.2018 määruses antud juhistega (lahendi p 15).

Iseenesest on õige hagejate väide, et teatud erandlikel juhtudel võib uues sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses, kuid praegusel juhul neid ei esinenud.

Kirjeldatud erandlik asjaolu peab olema menetlusosalisest sõltumatu objektiivne takistus.

Apellatsioonkaebuses tõid hagejad välja, et selleks objektiivseks takistuseks oli kohtute

keeldumine hagi aluse muutmisest. Kusjuures vastuväiteid kinnitavad tõendid said hagejad

alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt. Eelneva näol

ei ole tegu erandliku menetlusosalisest sõltumatu takistusega.

Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kusjuures pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Seejuures on poolel voli otsustada, kas ja millal ta oma

vastuväited ja tõendid esitab, kuid seejuures tuleb arvestada sellega, et kohus menetleb asja

vastavalt kohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale ning asjaolude, väidete, tõendite jm

hilinenult esitamise korral jätab kohus nendega arvestamata.

Eelnevast nähtub, et asjaolude, väidete ja tõendite esitamine on menetlusosalise mõjusfääris.

Seega ei ole eelmises tsiviilasjas, kus lahendati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi,

kohtu poolt hilinenult esitatud asjaolude, väidete ja/või tõendite kõrvale jätmine objektiivne

takistus, mis annab menetlusosalisele võimaluse pöörduda samas asjas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse asjaoludel, mis esinesid juba eelmise hagi

menetlemise ajal.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise

etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele

kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata

jätmise korral kanda.

Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest sellel perspektiivi

puudumise tõttu, ei vaata kohus läbi hagejate menetlusabi taotlust.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hagejate

kanda võrdsetes osades (TsMS § 168 lg 1, § 165 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule

esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejatele ei tagasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing