3-17-321/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-321

Haldusasi

OÜ

Europark

Estonia

kaebus

Maanteeameti

06.01.2017

otsuse

nr

26-12/16-00187/430

tühistamiseks ning Maanteeameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Europark Estonia, esindaja Kädi Sacik-

Korn

Vastustaja – Maanteeamet, esindaja v.adv Karin

Marosov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Europark Estonia apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Europark Estonia taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks.

2. Rahuldada OÜ Europark Estonia apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-321. Teha

asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Europark Estonia kaebus ja tühistada

Maanteeameti 06.01.2017 otsus nr 26-12/16-00187/430. Kohustada Maanteeametit

OÜ Europark Estonia 30.11.2016 taotlust uuesti lahendama.

4. Mõista Maanteeametilt OÜ Europark Estonia kasuks välja esimese ja teise astme

kohtus kantud menetluskulud 30 (kolmkümmend) eurot.

5. Maanteeameti menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.10.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-17-321

2(10)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Europark Estonia esitas 30.11.2016 Maanteeametile liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4

alusel taotluse liiklusregistrist sõidukite, mille registreerimisnumbrid on XXXXXX,

YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT, omanike või vastutavate kasutajate andmete

(nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht) väljastamiseks, et esitada neile nõue parkimislepingu

tingimuste rikkumise tõttu leppetrahvinõuete täitmata jätmise eest. Taotluse kohaselt on

sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX parkimistingimusi rikkunud 29 korral, sõiduk

YYYYYY 17 korral, sõiduk CCCCCC 6 korral, sõiduk QQQQQQ 14 korral ning sõiduk

TTTTTT 13 korral. OÜ Europark Estonia taotles ka Maanteeametiga LS § 184 lg 12 alusel

lepingu sõlmimist, milles oleksid mh sätestatud väljastatavate andmete loetelu, maht ja

kasutamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete

kaitseks ja lepingu maksumus.

2. Maanteeamet jättis 06.01.2017 otsusega nr 26-12/16-00187/430 OÜ Europark Estonia

mõlemad taotlused rahuldamata. OÜ Europark Estonia on eraparklaid opereeriv ettevõte.

Juurdepääs liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmetele on LS § 184 lg 3

p 1 alusel piiratud. OÜ-l Europark Estonia ei esine LS § 184 lg-s 4 sätestatud õigustatud huvi

parkimislepingut rikkunud isiku kindlakstegemiseks, sest taotlejal on võimalik rakendada

muid abinõusid (nt tõkkepuud, rattatõkised, sõiduki teisaldamine), et tagada tasu maksmine,

ja taotleja ei ole teinud kõike endast olenevat, et vältida kahju tekkimist. Tõkkepuude või

rattatõkiste lõhkumine on tavapärane äririsk ja taoliste juhtumite asetleidmise korral saab

pöörduda süüteoteatega politsei poole. Liiklusregister on informatiivne andmekogu ja kui

Maanteeamet asuks võlgnike väljaselgitamisel abistama näiteks eraparklaid, siis tuleks võrdse

kohtlemise põhimõttest tulenevalt abistada põhimõtteliselt kõiki tsiviilsuhtes tegutsevaid

isikuid (sh inkassofirmad). Maanteeametil kui liiklusregistri vastutaval töötlejal ei oleks

võimalik kontrollida, kuidas muud isikud töötlevad liiklusregistri andmeid, mis riivaks

andmesubjekti õigust privaatsusele ja andmete salastatusele. Eeldatav päringute hulk ja

sellega kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole kooskõlas riigi raha säästliku kasutamise

põhimõttega. Andmete väljastamise lepingu sõlmimisega kaasneks laiaulatuslik juurdepääs

liiklusregistri andmetele ja Maanteeametil puuduks võimalus kontrollida päringute

põhjendatust ja teostada nõuetekohast järelevalvet andmete töötlemise seaduslikkuse üle.

Andmete väljastamisest tuleb keelduda ka avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3 ja § 39

lg 1 alusel.

3. OÜ Europark Estonia esitas 09.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Maanteeameti 06.01.2017 otsuse nr 26-12/16-00187/430 tühistamiseks, Maanteeameti

kohustamiseks väljastada liiklusregistrist sõidukite numbrimärgiga XXXXXX, YYYYYY,

3-17-321

3(10)

CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT omanike või vastutavate kasutajate andmed ning sõlmida

leping liiklusregistrist andmete väljastamiseks või alternatiivselt lahendada kaebaja

30.11.2016 taotlus uuesti. Liiklusregistri eesmärk ei piira andmete avaldamist vaid riigile või

üksnes seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Euroopa Liidu 24.10.1995

direktiivi nr 95/46/EÜ (andmekaitsedirektiivi) artikli 7 p-i f alusel on lubatav isikuandmete

töötlemine ja eraõiguslikule isikule väljastamine. Näiteks on rahuldatud kõik kaebaja

rahvastikuregistrist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja elukohaandmete väljastamise

taotlused ajavahemikul detsember 2016 kuni 09.02.2017, millele järgnevalt sõlmis kaebaja

registripidajaga andmete kasutamise lepingu. Kaebajal on parkimislepingu rikkumise ja

leppetrahvi nõuded sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastu. Lepingut rikkunud isiku

huvid ei ole kaalukamad kaebaja huvidest. Maakohtud on keeldunud kostja isiku

kindlakstegemiseks

eeltõendamismenetluse

algatamisest.

Maanteeameti

väited

halduskoormuse suurenemise kohta ei saa olla aluseks taotletud andmete mitteväljastamiseks.

Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja eelnev ärakuulamine ei ole vajalik, sest andmesubjekt

pidi juba olema teadlik LS § 184 lg 4 alusel isikuandmete töötlemise võimalikkusest

(isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 lg 2 p 2). OÜ Europark Estonia on alatest hetkest,

mil saab vaidlusalused isikuandmed oma valdusesse, ise vastutav töötleja ja kohustatud

tagama andmekaitse nõuete järgimise. Kaebaja on eraparkla ja tegevuse jätkuvusest tuleneb

majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri

elektroonsetele andmetele ligipääsu kord“ § 3 lg-s 3 sätestatud püsiv õigustatud huvi sõlmida

andmete kasutamiseks leping.

4. Maanteeamet palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. LS § 173 lg-s 1

sätestatud registri eesmärk on avalik-õiguslik, mitte eraõiguslike isikute jaoks andmete

kogumine. Maanteeametil on LS § 184 lg 4 alusel kaalutlusõigus ja puudub seaduses

sätestatud kohustus andmeid väljastada. Füüsilisest isikust sõiduki omanike ja vastutavate

kasutajate andmed on isikuandmed, millele kohaldub IKS ja andmekaitsedirektiiv. LS § 184

lg 3 kohaselt on piiratud juurdepääsuga nii füüsiliste kui juriidiliste isikute andmed.

Andmekaitsedirektiivi art 7 p f annab õiguse, mitte kohustuse töödelda isikuandmeid.

Andmete väljastamiseks peab kumulatiivselt olema: 1) kolmanda isiku õigustatud huvi; 2)

töötlemine on vajalik õigustatud huvi kaitseks; 3) kolmanda isiku huvi kaalub üles

andmesubjekti huvid ja õigused. Vastustaja peab põhjendatud huvi olemasolu igakordselt

kontrollima. Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada lepingupartneri tuvastamisega juba

lepingu sõlmimisel, tõkkepuude, rattatõkiste või teisaldamise kohaldamisega. Füüsilise isiku

huvi eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vastu kaalub üles kaebaja ettevõtlusvabaduse

ja ärisaladuse kaitse. Vastanduvate huvide igakordse kaalumise vajalikkus välistab ka

andmete väljastamise lepingu sõlmimise.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2018 otsusega OÜ Europark Estonia kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. LS § 184 lg 3 p 1 ja § 184 lg 4 sätestavad, et

liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete (sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht) väljastamine on Maanteeameti

kaalutlusotsuse alusel lubatud kolmandate isikute põhjendatud õigustatud huvi korral. IKS §

10 lg 2 sätestab, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise

käigus õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Maanteeametil puudub seadusest tulenev

kohustus kaebaja poolt soovitud andmete väljastamiseks ja vastavasisulist ettekirjutust ei saa

vastustajale teha. OÜ-l Europark Estonia on oma õiguste kaitseks võimalik rakendada muid

tõhusaid abinõusid tasu maksmise tagamiseks, nt tõkkepuude paigaldamine parklatesse,

parkimisala piiramine aiaga või muul viisil, rattatõkiste kasutamine või sõiduki teisaldamine

(vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p 13). Kolmandal isikul on võimalik pöörduda

tõkkepuude või rattatõkiste pahatahtliku lõhkumise korral süüteoteatega politsei poole ja

sellisel juhul on Maanteeameti poolt sõiduki andmete väljastamine võimalik. Liiklusregistrist

3-17-321

4(10)

andmete väljastamine eeldab eelnevalt kaebaja enda poolt kohaste meetmete rakendamist, mis

võimaldaks lepingupartneri andmeid teada saada ja kahju tekkimist vältida. Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011 määruse "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" § 9 kohaselt on

liiklusregister informatiivne andmekogu, mille andmeid kasutatakse avalike ülesannete

täitmiseks, seega ei ole andmekogu eesmärgiks sõidukiomanike tuvastamine eraõiguslikel

eesmärkidel, sh eraparklate abistamine võlgnike väljaselgitamisel. Eraparklate eesmärgid ei

seondu avalike huvide täitmisega. Kaebaja taotlus kohustada Maanteeametit liiklusregistrist

andmete väljastamise lepingut sõlmima ei ole põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Europark Estonia palub 15.03.2018 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 14.02.2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, või

alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks. Andmete väljastamisel oleks

järgitud kaebaja ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja õiguste suhtes proportsionaalsuse

põhimõtet. Suur halduskoormus ei saa õigusriigis välistada isiku õiguste kaitset. Pärast

juurdepääsupiiranguga isikuandmete saamist lasub töötlemise eest vastutus OÜ-l Europark

Estonia. Andmekaitsedirektiivis ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14.04.2016 määruses

(EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kehtestatud nõuded ei sea esmatähtsaks

seda, kas isikul on või oli võimalik kasutada isiku tuvastamiseks muid abinõusid.

Liiklusregistris kajastatud sõidukite omanikud võivad olla ka juriidilised isikud, seega ei ole

tegemist alati isikuandmetega, millele kohaldub IKS ja andmekaitsedirektiivi regulatsioon.

Andmekaitsedirektiivi art 7 p f ei sea samuti piirangut, et haldusorgan saaks juhinduda vaid

seadusliku kohustuse täitmise aluses ning alates 25.05.2018 kehtima hakkav isikuandmete

kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f võimaldab isikuandmete töötlemist ka kolmanda isiku

põhjendatud huvi korral. Andmekaitsedirektiivi art 7 p-i f ei ole IKS-is üle võetud, kuid

sellest ei tulene ka eeltingimust, et andmete küsija peaks täitma avalikku huvi või avalikku

ülesannet.

Rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 2 sätestatud rahvastikuregistri eesmärk on sarnane

liiklusregistri eesmärgiga, kuid RRS § 65 p-st 3 tulenevalt väljastatakse põhjendatud huvi

korral andmeid isiku elukohaandmetele. OÜ-l Europark Estonia on sõlmitud leping

rahvastikuregistrist elukohaandmete saamiseks. Alates 01.07.2011 kehtiv liiklusseadus

võimaldab liiklusregistri andmete väljastamist õigustatud huvi korral. Kui isik täidab

parkimislepingut, siis puudub kaebajal õiguslik huvi tema andmete teadasaamiseks, kuid

põhjendatud huvi tekib parkimislepingu mittetäitmise järgselt. Vaatamata liiklusregistri

avalik-õiguslikule olemusele võimaldab LS § 184 lg 4 põhjendatud huvi korral kolmandatele

isikutele ka mitteavalikke andmeid väljastada. Kaebajal on õigus ettevõtlusvabadusele

(põhiseaduse (PS) § 31) ja omandiõigusele (PS § 32). Pandiõigust (rattatõkiseid või sõiduki

teisaldamist) ei saa kohaldada parkimislepingu poole andmete teadasaamise eesmärgil, vaid

ainult juba sissenõutavaks muutunud nõude alusel ning kuni tagatud nõude lõppemiseni.

Leppetrahvinõude esitamise ajal ei ole see veel sissenõutavaks muutunud. Parkimislepingu

sõlmimine ilma lepingupoolte vahetu kontaktita on tegevusvaldkonda arvestades mõistlik.

Parkimisteenuse osutaja ärimudel (avalik, tõkkepuuga või valvuriga parkimisala) ei oma

tähtsust, sest ükski meetod ei anna parkimisoperaatorile teadmist, kes konkreetsel juhul

sõidukit juhtis ja kellega leping sõlmiti. Igakordselt kirjaliku ja lepingupoolte andmetega

parkimislepingu

sõlmimine

oleks

vastuolus

isikuandmete

kogumise

minimaalsuse

põhimõttega ning kogumis andmesubjekti huve ja põhiõigusi kahjustavam, sest välistaks

lepingu täitja anonüümsuse. Kohtupraktika toetab avatud kontseptsiooniga parkimisalasid,

seega ei saa sõiduki kasutaja mitteteadmist pidada OÜ Europark Estonia äririskiks. Sõiduki

3-17-321

5(10)

omaniku või vastutava kasutaja eelnev teavitamine ja ärakuulamine liiklusregistri andmete

väljastamiseks ei ole vajalik ja haldusorgan saab kaalutlusõiguse ette ära teostada.

7. Maanteeamet palus 19.04.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. LS § 184 lg-s 4 on sätestatud otsustusdiskretsiooni eriliik, milles

Maanteeametile on jäetud hinnanguruum põhjendatud õigustatud huvi kui määratlemata

õigusmõiste rakendamisel. Liiklusregister ei ole mõeldud eraõiguslike isikute jaoks andmete

kogumiseks või andmete väljastamisega eraparklate abistamiseks. Kaalutusõiguse teostamise

kohtulik kontroll piirdub kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega. Enamus kaebaja

poolt taotletud sõidukitest kuulus füüsilistele isikutele, mistõttu on asjakohane käsitleda

isikuandmete kaitset. Isikuandmeid võib töödelda kooskõlas isikuandmete töötlemise

põhimõtete ja teiste nõuetega, kuid ainult siis ja sellises ulatuses nagu ilmtingimata vajalik.

IKS § 10 lg-ga 2 on andmekaitsedirektiiv siseriiklikku õigusesse üle võetud ja see on

kooskõlas ka alates 25.05.2018 kehtiva isikuandmete kaitse üldmäärusega, mille kohaselt on

isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui töötlemine vastab ühele kuuest isikuandmete

töötlemise alusest, v.a kui avaliku sektori asutus töötleb isikuandmeid oma ülesannete

täitmisel, millisel juhul ei või avaliku sektori asutus tugineda n-ö avalikule huvile.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-st 47 tuleneb, et õigustatud huvi kasutamine

isikuandmete töötlemise õigusliku alusena avaliku sektori asutuse poolt ei ole võimalik.

Maanteeamet juhib 08.08.2018 seisukohas tähelepanu, et muutunud õigusliku olukorra tõttu

on vastustajal keelatud kaebajale isikuandmeid väljastada. Isegi kui tühistamiskaebuse

rahuldamiseks oleks õiguslik alus, siis ei ole võimalik kohustamiskaebust rahuldada ja

taotletud isikuandmeid väljastada. Isikuandmete töötlemine peab toimuma selgelt määratletud

ja piiritletud alustel, sest vastasel juhul on oht isikuandmete töötlemise kuritarvituseks liiga

suur. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (IKSRS) eelnõu algatati 04.06.2018 ja

eelnõuga soovitakse muuta LS § 184 lg-t 4 selliselt, et Maanteeamet ei väljastaks enam

isikuandmeid õigustatud huvi korral. LS § 184 lg 4 on sisuliselt mitterakendatav vastuolu

tõttu isikuandmete kaitse üldmäärusega.

8. OÜ Europark Estonia esitas 15.08.2018 taotluse, et ringkonnakohus küsiks Euroopa

Kohtult eelotsust küsimuses, kas isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f keelab avaliku

sektori asutusel võimaldada kolmandale isikule juurdepääsu isikuandmetele, kui viimasel on

selleks põhjendatud õigustatud huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlus puudub selles, et OÜ Europark Estonia äritegevus seisneb eraparkla ja

parkimiskorralduse teenuse osutamises ning teenuse osutamise leping sõlmitakse sõiduki

parkimisega märgistatud ja tüüptingimuste infotahvlitega tähistatud parkimisalale. Kaebaja

õiguslik huvi on esitada lepingust tulenevad nõuded parkimistingimusi rikkunud isikute

(sõiduki omaniku või vastutava kasutaja) vastu (vt Riigikohtu 06.12.2017 otsus nr 2-15-3430,

p 16; 23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p-d 11–13; 20.10.2010 otsus nr 3-2-1-75-10, p-d 12–14;

Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsus nr 2-11-3112). Pooled ei vaidle selle üle, et

liiklusregistri andmed on kogutud Maanteeameti avalik-õiguslikku ülesannet täites ja sõiduki

omaniku ning vastutava kasutaja andmed on piiratud juurdepääsuga teave LS § 184 lg 1 ja lg

3 p 1 kohaselt ja AvTS § 31 lg 5 tähenduses.

10. AvTS § 4 lg 1 sätestab, et demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja

igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud

tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

AvTS § 42 kohaselt ei tohi juurdepääsu tingimused olla põhjendamatult piiravad ega

3-17-321

6(10)

konkurentsi kahjustavad. Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu,

mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega

laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse

sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse ja registerpantide üle (LS § 173 lg 1). LS § 184

lg 3 p-i 1 kohaselt on liiklusregistrisse kantud andmed avalikud, välja arvatud füüsiliste ja

juriidiliste isikute andmed. LS § 184 lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib

LS § 184 lg-s 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele isikutele.

Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja väljastamise otsustab Maanteeamet. AvTS

ja IKS on liiklusregistrist andmete taotlemise otsustamisel üldregulatsioon, mille erisused on

sätestatud LS-s või selle alusel. Andmete saamiseks ja väljastamiseks tuleb järgida

liiklusregistri erieeskirju ja asjakohaseid õigusakte. Eelduslikult võivad kaebaja poolt taotletud

andmed sisaldada füüsiliste isikute andmeid, mistõttu tuleb selliste andmete väljastamise

otsustamisel arvestada täiendavalt isikuandmete kaitse piirangutega (AvTS § 39 lg 1).

Liiklusregistri põhimääruse § 3 p-d 14–16 sätestavad, et sõidukite andmebaasi kantakse

sõiduki omaniku või omanike ja sõiduki vastutava kasutaja eestkostja isiku- või

äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval,

kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, elektronposti aadress), olek registris. LS § 184

lg 12 sõnastust on alates 31.01.2017 muudetud, kuid nii Maanteeameti 06.01.2017 otsuse

tegemise ajal kui käesoleval ajal kehtiv redaktsioon sätestab, et liiklusregistri andmeid

väljastatakse LS § 184 lg-s 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti

ja vastava isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse

taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Liiklusregistri põhimääruse §

14 lg 1 sätestab, et andmed väljastatakse registrist elektroonilisel kujul kooskõlas majandus- ja

kommunikatsiooniministri poolt LS § 184 lg 13 alusel kehtestatud määrusega. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele

andmetele juurdepääsu kord“ § 3 lg-st 2 tuleneb Maanteeameti kaalutlusõiguse teostamise

kord ja nõue, et juurdepääsupiirangutega andmete väljastamisest keeldumist peab

Maanteeamet põhjendama.

11. LS § 184 lg-te 3 ja 4 eesmärk on piirata liiklusregistri avalikuks muutmisega teatavate

andmete automaatset avalikustamist, et liiklusregistrist ei saaks andmeid selliselt, et oleks

võimalik seostada konkreetset füüsilist ja juriidilist isikut liiklusregistri andmetega. Sama

muudatusettepanekuga nähti ette Maanteeameti pädevus otsustada piiratud andmete

väljastamine või andmete väljastamisest keeldumine (vt liiklusseaduse eelnõu, Riigikogu XI

koosseisu 475 SE, majanduskomisjoni 11.03.2010 istungi protokoll nr 195, lk 8).

Liiklusregister ei ole avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi

isikuid puudutavate andmetega (vt Riigikohtu 09.03.2010 otsus nr 3-3-1-94-09, p 12).

Piiratud juurdepääsuga andmete edastamine kolmandale isikule on Maanteeameti igakordne

kaalutlusotsus. LS § 184 lg-st 4 ja liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra

§ 3 lg-st 2 lähtuvalt tuleb nõuetekohaselt esitatud andmete saamise taotluse sisulisel

lahendamisel hinnata kolme kriteeriumi: 1) taotleja õigustatud huvi; 2) põhjendatud vajadus

andmete saamiseks; 3) muud seadusest tulenevad piirangud.

12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puudub põhjendatud õigustatud huvi

andmete saamiseks põhjusel, et liiklusregistri eesmärk ei ole eraõiguslike isikute jaoks

andmete kogumine ja kaebajal on muid võimalusi andmete saamiseks. Kaebaja eesmärk on

tuvastada parkimislepingu täitmise tagamiseks konkreetse sõiduki omanik ja vastutav

kasutaja, kes on lepingut rikkunud, mitte tuvastada kindlale isikule kuuluvaid sõidukeid. OÜ

Europark Estonia eesmärk teabe taotlemisel liiklusregistrist, täpsemini sõidukite andmebaasist

(LS § 174 lg 1 p 1), ei ole vastuolus eesmärgiga, milleks liiklusregister loodi – omada

arvestust sõidukite üle, sh sõiduki omanike ja vastutavate kasutajate üle (LS § 173 lg 1, § 174

lg 2).

3-17-321

7(10)

13. Õigustatud huvi olemasolu LS § 184 lg 4 tähenduses tuleb hinnata vastavalt sellele, kas

taotleja näitab ära seadusliku huvi olemasolu, mis on piisavalt määratletav ja taotluse

esitamise ajal olemasolev (vt sarnaselt Andmekaitse töörühma 09.04.2014 arvamus 06/2014

andmekaitsedirektiivi art 7 p-i f kohaldamise kohta, lk 22). OÜ-l Europark Estonia on

parkimisteenuse osutamise lepingulistest võlasuhetest tulenev selge ja määratletav huvi

lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja hüvitise (leppetrahvi)

saamiseks ning Maanteeametile 30.11.2016 esitatud taotluses olid loetletud sõidukite

XXXXXX, YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT kohta sõlmitud lepingute

rikkumiste juhtumid kuupäeva ja asukoha täpsusega. Kaebaja jäädvustab praktikas

lepingurikkumised ka fotodele, millega saab nõude õigustatust tõendada (tl 58-58p). Tegemist

on seaduse järgi lubatava nõude esitamisega ning nõude alus ja sisu on piisavalt

määratletavad, st kaebajal on õigustatud huvi lepingupartneri andmete teadasaamiseks.

14. LS § 184 lg 4 kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas taotleja huvi on põhjendatud, st kas

andmete saamine on taotleja eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane. Põhjendatuse

väljaselgitamiseks tuleb kaaluda selle isiku huvisid, kelle kohta teavet saada soovitakse, ja

seda, kas taotleja huvid on nendest kaalukamad. Maanteeamet ei ole 06.01.2017 otsuses

arvestanud, et sõidukite omanikud ja vastutavad kasutajad, kelle kohta kaebaja andmeid

taotleb, ei ole kõrvalised või asjassepuutumatud isikud, kellel puudub taotlejaga seos või kelle

tegevus ei ole tinginud andmete väljastamise nõude esitamise. Käesoleval juhul on

registrinumbritega XXXXXX, YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT sõidukite

valdajad korduvalt rikkunud OÜ-ga Europark Estonia sõlmitud parkimislepingu tingimusi ja

sõidukite andmebaasist andmete avaldamine toimub lepingulise vastutuse võimaldamise

eesmärgil. Isikutel, kelle kohta andmeid soovitakse, oli võimalik ennetada ja välistada

andmete saamise taotluse esitamist sellega, et tasuda tähtaegselt parkimistasu või leppetrahv.

Igaühel on võimalik kahtluse korral kontrollida kaebaja veebilehel sõiduki numbrimärki

kasutades, kas parkimisteenuse osutajal on konkreetse sõidukiga seonduvalt nõudeid.

15. Kohtupraktikas on aktsepteeritud parkimislepingu sõlmimist ilma poolte vahetu

osaluseta või kontaktandmete vahetamiseta (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus nr 3-2-1-86-16, p-

d 21–24; 26.01.2017 otsus nr 3-2-1-80-16, p 19; 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16, p 31;

23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p 11). Kaebaja ei ole kõikidel parkimisaladel sisse seadnud

lahendusi parkimistasu maksmiseks viivitamatult pärast lepingu sõlmimist või tõkkeid ilma

parkimistasu maksmata lahkumise vältimiseks, samas ei ole ka näiteks tõkkepuudega

parkimisaladel võimalik igal juhul välistada pahatahtlikku käitumist (tõkkepuu käsitsi

tõstmine, teise sõiduki väljumise ärakasutamine) ja lepingu rikkumist ilma süütegu toime

panemata või lepinguvälist kahju põhjustamata. OÜ-l Europark Estonia on võimalik tulevikus

teatavas ulatuses ennetada parkimistasu maksmata jätmist tõkkepuude paigaldamise või

valvurite palkamisega, kuid eeltoodu ei muuda asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik

tagasiulatuvalt kirjalikke lepinguid sõlmida või juba toime pandud lepingurikkumisi vältida.

Eraparkla operaatorile ei tulene ühestki õigusaktist kohustust mingite kindlate tehniliste

lahenduste kasutamiseks ja kaebajale ei saa ette heita, et tema tegevusetuse tõttu rikkusid

lepingupartnerid korduvalt parkimislepingut. OÜ Europark Estonia õigustatud huvi sõidukite

andmebaasist andmete saamiseks ei saa pidada põhjendamatuks, kui on ilmne, et isikul

puuduvad muud võimalused soovitud andmete saamiseks. LS § 184 lg 4 tõlgendamine viisil,

mis ei võimalda ka põhjendatud õigustatud huvi äranäitamise korral saada juurdepääsu

liiklusregistri andmetele, on põhjendamatult piirav (AvTS § 4 lg 42).

16. Kaebajale ei saa ette heita ka seda, et koos teisaldatud sõiduki tagastamisega ei ole välja

selgitatud lepingupartneri isikut ja kontaktandmeid. Sõiduki tagastamine leiab sageli aset

vahetult pärast teisaldamist, kuid leppetrahvi nõude tasumise tähtaeg saabub üldjuhul hiljem.

Sõiduki teisaldamise korral ning sõiduki kättesaamise akti koostamisel on eesmärk tuvastada

sõiduki tagastamise õiguslik alus ja sõiduki üleandmise fakt õigustatud isikule, mitte sõiduki

3-17-321

8(10)

omanik või vastutav kasutaja. Kaebaja on õigesti osundanud, et ka tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) sätestatud eeltõendamismenetlus ei võimalda hiljutise kohtupraktika

kohaselt kostja isiku tuvastamiseks menetluse algatamist, sest eeltõendamismenetluse sätted ei

näe ette kostja andmete kogumist (TsMS § 244 lg-d 1 ja 3; Tallinna Ringkonnakohtu

15.03.2011 määrus nr 2-11-3314; Harju Maakohtu 12.11.2014 määrus nr 2-14-60091;

16.04.2014 määrus nr 2-14-15933). Kohtupraktikat toetab ka õiguskirjandus (vt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, § 244, lg 3.1.3.2

p-d b, c ja g).

17. Juriidilisest isikust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja puhul ei saa ringkonnakohtu

hinnangul eelduslikult esineda sellist huvi (nt ärisaladus, ettevõtlusvabadus), mis kaaluks üles

kaebaja huvi andmete saamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks. Kui

isikud oleksid sõlminud kirjaliku parkimislepingu, siis oleks selles vältimatult sisaldunud

lepingupartneri andmed, sh isikusamasust tuvastada võimaldavad andmed ja pargitud sõiduki

registreerimisnumber. Ka füüsilise isiku puhul ei saa liiklusregistri andmete edastamine olla

igal juhul eraelu ebamõistlikult riivav, sealjuures ei ole liiklusregistri andmed füüsilise isiku

nime, sünniaja või isikukoodi ja elukoha kohta eriliigilised isikuandmed. Vajalik on

vastanduvate õiguste ja huvide kaalumine, mis sõltub asjaomase üksikjuhtumi konkreetsetest

asjaoludest. Maanteeamet saab taotletud andmete asjakohasust ja põhjendatust igal

üksikjuhtumil ise arvesse võtta – näiteks kui andmeid on küsitud 2015-2016 aastatel

väljastatud leppetrahvidega seonduvalt ja sõiduk võõrandati 2017. aastal, siis pole

põhjendatud eeldada, et uue omaniku vastu nõuete esitamine oleks lubatav. Eeltoodust

tulenevalt võib OÜ Europark Estonia õigustatud huvi andmete saamiseks pidada LS § 184 lg 4

tähenduses põhjendatuks. Füüsilise isiku andmete väljastamise õiguspärasus sõltub täiendavalt

andmekaitse regulatsioonide järgimisest, mida Maanteeamet peab hindama muude seadusest

tulenevate piirangutena.

18. Juhul, kui taotluses toodud sõiduki omanik või vastutav kasutaja on füüsiline isik, siis

peab Maanteeamet kontrollima, kas isikuandmete edastamine on konkreetsel juhul kooskõlas

isikuandmete kaitset sätestavate normidega (vt Euroopa Kohtu 24.11.2011 otsus liidetud

kohtuasjades C-468/10 ja C-469/10, ASNEF ja FECEMD, p 40). Asjas on vaidlus selle üle,

kas Euroopa Liidu õigusaktid võimaldavad põhimõtteliselt liiklusregistris sisalduvate

füüsiliste isikute andmete avaldamist kolmanda isiku põhjendatud õigustatud huvi korral.

19. IKS § 6 p-st 4 ja LS § 184 lg-st 4 tuleneb, et liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja

juriidiliste isikute andmed ei ole avalikud, sh füüsilise isiku isikuandmeid võib väljastada

kolmandatele isikutele üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul, põhjendatud õigustatud

huvi olemasolul aga sõltumata andmesubjekti nõusolekust selleks pädeva organi loal, kes

tuvastab niisuguse huvi olemasolu ja otsustab andmete väljastamise, lähtudes seadustes ja

muudes õigusaktides sätestatud tingimustest ja põhimõtetest. Andmekaitsedirektiivi art 7 p f

kohaselt liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui töötlemine

on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute

õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles artikli 1 lõike 1 kohaselt

kaitstavate andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid. Isikuandmete kaitse

üldmääruse art 6 lg 1 p f sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on

täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on

täidetud: isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud

huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või

põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui

andmesubjekt on laps. Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku

sektori asutus oma ülesannete täitmisel. Kuni 24.05.2018 kehtinud andmekaitsedirektiivi art 7

p-ga f ei olnud vastuolus see, kui kolmandale isikule avalikustatakse riigisisese õiguse alusel

isikuandmeid, mis võimaldavad kolmandal isikul esitada tsiviilkohtusse nõude kahju

3-17-321

9(10)

hüvitamiseks, mille tekitas andmesubjekt (vt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus asjas C-13/16,

Rīgas satiksme, p 34). Igasugune kahjulik mõju andmesubjekti õigustele ei ole võrdse kaaluga

ning arvestada tuleb andmete töötlemise eesmärki ning andmesubjekti konkreetseid

asjaolusid. Uues isikuandmete kaitse üldmääruses on andmekaitsedirektiivi regulatsioon

samaväärselt üle võetud, kuid lisatud on erand, mis välistab teatud tingimustel avaliku sektori

asutuse tuginemise art 6 lg 1 p-le f. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p 47 ls 4

selgitab, et arvestades, et kuna avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise

õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada

sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks.

20. Avaliku sektori asutuse ülesanded ja avaliku võimu teostamise ulatus määratakse

seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ning sisaldab endas volitust ülesande täitmiseks

vajalike isikuandmete töötlemiseks. Maanteeamet on liiklusregistri vastutav töötleja ja

seadusega on sätestatud vastustaja volitus otsustada liiklusregistrist juurdepääsupiirangutega

andmete väljastamine kolmandatele isikutele (LS § 173 lg 3, § 184 lg 4), mistõttu ei ole

Maanteeametil vaja täiendavat õiguslikku alust vastava menetluse raames isikuandmete

töötlemiseks. Avaliku sektori asutuse poolt andmete töötlemine isikuandmete kaitse

üldmääruse art 6 lg 1 p-i f alusel tuleb kõne alla vaid juhul, kui avaliku sektori asutusel on

vajadus töödelda isikuandmeid seoses tegevusega, mis ei ole seadusega antud ülesande

täitmine ja milleks puudub õigusaktidest tulenev volitus. Käesoleval juhul ei ole tegemist

sellise andmete töötlemisega, milleks Maanteeametil puuduks seadusest tulenev volitus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei välista isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f sarnaselt

varasema andmekaitsedirektiivi art 7 p-le f kolmandate isikute õigust taotleda LS § 184 lg-s 4

sätestatud alusel ja tingimustel sõidukite andmebaasist andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea

ringkonnakohus vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ja jätab OÜ Europark Estonia

vastava taotluse rahuldamata.

21. Riigikogu menetluses on IKSRS eelnõu (650 SE seletuskiri, lk 65), millega on kavas

muuta LS § 184 lg-t 4 selliselt, et põhjendatud õigustatud huvi alusel ei saaks liiklusregistrist

isikuandmeid väljastada. Muudatust põhjendatakse väidetava vastuoluga isikuandmete kaitse

üldmääruse art 6 lg 1 p-ga f, kuna riigiasutus ei saa tugineda isikuandmete töötlemisel

õigustatud huvile ja peab isikuandmete töötlemiseks omama alati seaduslikku alust. IKSRS

eelnõu ei näe samas ette RRS-i kehtetuks tunnistamist osas, milles võimaldatakse kolmandale

isikule õigustatud huvi korral andmeid edastada (RRS kuni 31.12.2018 kehtiv § 65 p 3 ja § 71;

RRS alates 01.01.2019 kehtiv § 44 p 3 ja § 51), mistõttu võib seaduseelnõu ettevalmistajate

seisukohti liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist andmete väljastamise osas pidada

vastuoluliseks. Kuivõrd tegemist on kavandatava muudatusega, mida ei ole vastu võetud, siis

ei saa see mõjutada asja otsustamist ja kehtiva LS § 184 lg 4 kohaldamist.

22. Isikuandmete kaitse erandite ja piirangute puhul tuleb piirduda rangelt vajalikuga (vt

Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus asjas C-13/16, p 30). Võttes arvesse andmete töötlemise

minimaalsuse põhimõtet, tuleb ringkonnakohtu hinnangul teabevaldajal kaaluda, kas kaebaja

taotluse eesmärgi – sõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamise – saavutamiseks on

põhjendatud ja tarvilik väljastada liiklusregistrisse kantud elu- või asukoha aadresse.

Liiklusregistrisse kantud andmetel ei ole õiguslikku tähendust ning isikute aadressid ei ole

liiklusregistri eesmärgi – arvestuse pidamine sõidukite üle – täitmiseks kesksed andmed.

Ringkonnakohtu hinnangul on isiku aadressi ja kontaktandmete väljaselgitamiseks kohane

esitada juriidiliste isikute puhul päring äriregistrile ja füüsilise isiku puhul päring

rahvastikuregistrisse.

23. Kolmanda isiku taotluse alusel edastatavate andmete eesmärgipärast kasutamist aitab

tagada liiklusregistri juurdepääsu korra § 2 lg 1 p 6 nõue, et taotlejal tuleb kinnitada, et saadud

andmeid kasutatakse üksnes taotluses märgitud eesmärgil, määratletud ja õiguspäraste

3-17-321

10(10)

eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas õigusaktidega. Samuti sätestab liiklusregistri

pidamise põhimääruse § 2 lg 4 registripidaja kohustuse pidada digitaalselt arvestust registrisse

kantavate andmete, kandmise aja, andmete muutmise aja, väljastamise aja, andmete

väljastamise viisi ning andmete saajate üle. Seega on õigusaktides kehtestatud piisavad

ettevaatusabinõud ning nõuded, mis võimaldavad teostada andmete saaja üle järelevalvet ning

tagada edastatud andmete nõuetekohane töötlemine.

24. AvTS § 23 lg 2 p 3 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui

teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse

muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri

kulutusi. Kohus möönab, et liiklusregistrile esitatavate päringute arv tõenäoliselt suureneb ja

sellega suureneb ka registripidaja haldus- ja töökoormus. Eeltoodu ei saa siiski juba iseenesest

välistada kolmanda isiku põhjendatud ja õigustatud huvi alusel esitatud taotluse menetlemist

ja huvide kaalumise tulemusena ka taotluse rahuldamist.

25. Ringkonnakohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et Maanteeamet ei arvestanud

kaalutlusõiguse teostamisel kõikide oluliste asjaolude ja huvidega (vt Riigikohtu 11.11.2015

otsus nr 3-3-1-37-15, p 20; 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p-d 25 ja 40; 06.11.2002 otsus nr

3-3-1-62-02, p-d 11, 12 ja 18; 10.10.2002 otsus nr 3-3-1-42-02, p 11). Praegusel juhul ei saa

LS § 184 lg-s 4 sätestatud diskretsiooniõigust lugeda nullini redutseerunuks ja kuna kohus ei

teosta haldusorgani asemel kaalutlusõigust, siis tuleb OÜ Europark Estonia 30.11.2016 taotlus

saata vastustajale uueks lahendamiseks. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb vastustajal

täiendavalt hinnata, kas OÜ Europark Estonia on põhistanud LS § 184 lg-st 12 ja

liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra § 3 lg-st 3 tulenevat põhjendatud

pidevat ja püsivat vajadust andmete väljastamiseks lepingu sõlmimiseks.

26. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Europark Estonia

apellatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 14.02.2018 otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Maanteeameti

06.01.2017 otsuse nr 26-12/16-00187/430 ning kohustab Maanteeametit kaebaja 30.11.2016

taotlust uuesti läbi vaatama.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).

HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme menetluses on

kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 36) ja apellatsioonimenetluses 15 eurot (tl 136).

Kaebaja ei ole taotlenud õigusabikulude väljamõistmist. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab

kaebuse, siis tuleb Maanteeametilt OÜ Europark Estonia kasuks välja mõista esimese ja teise

astme kohtumenetluses kantud menetluskulud 30 eurot.

Maanteeamet palus esimese astme kohtumenetluses välja mõista õigusabikulu 3313,98 eurot

(tl 122-123, 141-142) ja apellatsioonimenetluses 2767,46 eurot (tl 181-183), millele lisandub

käibemaks. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad Maanteeameti menetluskulud tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)