3-17-1948/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1948

Haldusasi

XX ja YY kaebused Maksu- ja Tolliameti 04.07.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00689-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – XX, volitatud esindaja v.adv Martin Pärn;

Kaebaja II ‒ YY, volitatud esindaja Madis Truber

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Liisa Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.02.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada YY ja XX apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1948 osaliselt

ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada YY ja XX kaebused osaliselt ning

tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.07.2017 vastutusotsus nr 13-7/00689-14 osas, millega

nõutakse YY-lt ja XX-lt solidaarselt Woodmade OÜ maksuvõla tasumist perioodi

oktoober 2014 eest. Ülejäänud osas jätta kaebused rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt YY esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks välja 289,30 eurot.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks välja 142,50 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.10.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-17-1948

2(13)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 09.10.2014 korralduse nr 12.2-3/26824-1 alusel

Woodmade

OÜ

maksude

arvestamise

ja

tasumise

õigsust

maksustamisperioodil

aprill‒september 2014.

2. Woodmade OÜ juhatuse liikmed olid ajavahemikul 29.10.2013–14.10.2014 XX ja YY.

XX ja YY võõrandasid 14.10.2014 oma osalused Woodmade OÜ-s ja astusid juhatusest

tagasi. Uueks osanikuks ja juhatuse liikmeks sai CC.

3. MTA koostas Woodmade OÜ-le 27.11.2014 kontrollakti nr 12.2-3/26824-10, milles

tuvastas, et Woodmade OÜ on teinud aprill‒september 2014 füüsilistele isikutele

palgaväljamakseid kokku 75 211,83 euro ulatuses, kuid ei deklareerinud palgatulu saajaid.

MTA oli seisukohal, et kontrollitaval perioodil Woodmade OÜ juhatuse liikmeteks olnud XX

ja YY on jätnud tahtlikult töötajatele tehtud palgaväljamaksed tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ning töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD)

deklareerimata ning seega tahtlikult hoidunud maksete tasumisest. 08.10.2014 müüdi

äriühingu osakud CC-le, kes on probleemne isik ning kes ei ole esitanud maksuhaldurile

kontrollimiseks Woodmade OÜ raamatupidamisdokumente. Kontrolli ajal, s.o 29.11.2014

esitas Woodmade OÜ uus juhatuse liige CC aprill‒september 2014 TSD-d, suurendades

äriühingu maksukohustust kokku 39 399,17 euro ulatuses. Kuna Woodmade OÜ esitas ise

perioodi aprill‒september 2014 kohta deklaratsioonid TSD, siis lõpetas maksuhaldur

üksikjuhtumi kontrolli. Woodmade OÜ maksuvõlga ei tasunud.

4. MTA kohustas 04.07.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00689-14 XX ja YY tasuma

solidaarselt Woodmade OÜ maksuvõla 45 891,08 eurot (põhivõlg 43 780,20 eurot, intress

2110,88 eurot).

Kontrolliperioodil tootis Woodmade OÜ puitdetaile. Tootmiseks vajalikke materjale saadi

Nap Konsult OÜ-lt ja toodang realiseeriti peamiselt Nap Konsult OÜ-le.

Woodmade OÜ maksuvõlg koosneb äriühingu märtsi kuni oktoobri 2014 TSD-de alusel

tekkinud, kuid tasumata maksukohustustest kokku 49 241,17 eurot ning märtsi kuni augusti

2014 käibedeklaratsioonide (KMD) alusel tekkinud, kuid tasumata jäetud käibemaksust kokku

14 204,70 eurot. Maksuhaldur tuvastas kontrollimenetluses, et Woodmade OÜ oli teinud

aprillist septembrini 2014 äriühingu töötajatele palgaväljamakseid kokku 75 211,83 eurot.

3-17-1948

3(13)

Muu hulgas tehti Woodmade OÜ töötajatele töötasu väljamakseid 10.10.2014 YY isiklikult

pangakontolt 6789,8 euro ulatuses. Kuigi perioodil aprillist septembrini 2014 olid Woodmade

OÜ-l töötajad, kes igakuiselt äriühingult väljamakseid said, jättis Woodmade OÜ esitamata

TSD-d perioodi aprill‒august 2014 eest. Woodmade OÜ käibemaksu arvestamise osas

maksuhaldur rikkumisi ei tuvastanud.

Nap Konsult OÜ poolt 07.11.2014 korralduse nr 12.2-3/26824-8 alusel maksuhaldurile

edastatud ostuarvete ja pangakonto väljavõtete põhjal saab järeldada, et palgamaksete

varjamiseks kandis Nap Konsult OÜ (juhatuse liige XX) raha arvete eest mitte Woodmade

OÜ pangakontole, vaid YY isiklikule pangakontole ning seda tehti nii otse kui ka Davidson

OÜ kaudu, mille ainus töötaja oli YY ning omanik ja juhatuse liige YY elukaaslane QQ.

Woodmade OÜ põhivõla kujunemise üle perioodil aprill‒oktoober 2014 summas 43 780,23

eurot puudub vaidlus, kuna äriühing on ise deklareerinud maksukohustused, kuid jätnud

seejärel täitmata tasumiskohustuse.

XX ja YY Woodmade OÜ juhatuse liikmetena korraldasid äriühingu majandustegevust,

hoidudes kõrvale töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt tasumisele kuuluvate maksude

tasumisest, rikkudes seeläbi kohustust tagada Woodmade OÜ poolt maksudeklaratsioonide

esitamise õigel ajal õigete andmetega. XX ja YY, kes olid perioodil aprill‒oktoober 2014

seaduslikeks esindajateks, pidid täitma seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi:

korraldama Woodmade OÜ majandustegevust ja tagama, et juhatuse liikme maksukorralduse

seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. XX ja YY

tegevuse tulemusel jäeti Woodmade OÜ aprill‒september 2014 TSD-d esitamata ning isikud

on seeläbi rikkunud tasumiskohustust (MKS § 8 lg 1 ja § 105 lg 1) läbi õigeaegse

deklareerimiskohustuse rikkumise.

5. XX ja YY esitasid vastutusotsuse projektile vastavalt 14.06.2017 ja 27.05.2017

eriarvamused ning 03.08.2017 ja 15.08.2017 vaided. MTA jättis 25.08.2017 vaideotsusega nr

6-1/3822-2 XX ning 15.09.2017 vaideotsusega nr 6-1/3841-2 YY vaide rahuldamata.

6. XX esitas 25.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 14.12.2017,

15.01.2018) MTA 04.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00689-14 tühistamiseks (haldusasi nr 3-

17-1948). YY esitas 16.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 15.01.2018)

MTA 04.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00689-14 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-2101).

Tallinna halduskohus liitis 03.11.2017 määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja

numbriga 3-17-1948.

7. XX oli kaebuses seisukohal, et MTA ei ole lähtunud vastutusotsuses tegelikust olukorrast

ja on jätnud asjaolud välja selgitamata. MTA ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, mis

tõendaksid, et kaebaja rikkus YY kõrval MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Tõendid kinnitavad,

et kaebaja ei tegelenud töötajatega ega nendele väljamaksete tegemise või maksude

deklareerimisega.

Maksuhaldur on vääralt tõlgendanud YY ja kaebaja antud ütlusi koostoimes ning jõudnud

ennatlikult järeldusele, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et Woodmade OÜ jättis perioodil

aprill‒september 2014 töötajatele tehtud väljamaksed deklareerimata. Nap Konsult OÜ kandis

küll Woodmade OÜ arvete tasumiseks raha YY ja Davidson OÜ pangakontole, kuid seda

Woodmade OÜ juhatuse liikme YY nõudel ning teadmata, et YY jätab vastavad TSD-d

esitamata. Selle on omaks võtnud ka YY oma 20.09.2016 suuliste selgituste protokolli p-des 2

ja 4. Samuti on YY oma 30.10.2014 selgituste p-s 9 kirjeldanud, et maksis enda isiklikult

pangakontolt Woodmade OÜ töötajatele palka pärast seda, kui Woodmade OÜ pangakonto

3-17-1948

4(13)

kinni pandi. Seega oli töötajatele palgamaksete tegemine YY kontrolli all ning puuduvad

tõendid selle kohta, et XX oli vastava tegevusega seotud.

Kaebaja selgitas maksuhaldurile (12.11.2014 selgituse p 27), et tema ülesandeks oli

Woodmade OÜ-s turunduse korraldamine ning YY oli Woodmade OÜ tegevjuht, kuid

maksuhaldur on selle põhjendamatult tähelepanuta jätnud. XX usaldas teist juhatuse liiget YY

ning seda, et ta tegeleb töötajate palkade maksmise ning sellega seonduvalt ka maksude

deklareerimise kohustusega. Kui äriühingus on korraldatud juhatuse liikmete vahel tööjaotus,

siis iga juhatuse liige vastutab just konkreetselt oma tööülesannete täitmise eest ega saa ka

teise juhatuse liikme tegevuse eest vastutada.

Maksuhaldur on tõlgendanud isikute ütlusi XX kahjuks. Kaebajal polnud YY ega Davidson

OÜ pangakontodele ligipääsu ning seda pole kontrolli- ega vastutusmenetluse raames ka

tuvastatud. Seetõttu puudus kaebajal kontroll selle üle, kui suures summas YY Woodmade

OÜ

tegevjuhina

oma

või

Davidson

OÜ

pangakontolt

töötajatele

ajavahemikus

aprill‒september 2014 väljamakseid tegi ning millises summas pidi Woodmade OÜ sellest

tulenevalt TSD-d esitama. Paljasõnaline on maksuhalduri väide, et Nap Konsult OÜ-lt

ülekandeid saades tegi YY kohe samas summas Woodmade OÜ töötajatele ülekanded edasi.

Maksuhaldur pole summade kattuvust tõendanud ega viidanud, millised kuupäevad ja

summad tema hinnangul täpselt kattuvad. Väide on esmakordselt esitatud alles vaideotsuses.

Tõendamata on vaideotsuses esitatud väide, et e-maksuametist nähtub, et kaebajal olid

Woodmade OÜ e-maksuameti kasutajaõigused ning tema nimel olid koostatud ka kõik

äriühingu varasemad deklaratsioonid. Vastutusmenetluses nimetatud asjaolusid ei tuvastatud

ning neid ei ole maksuhaldur välja toonud ega tõendanud. Ka YY-l oli Woodmade OÜ

juhatuse liikmena võimalik endale igal ajal e-maksuameti juurdepääs saada selleks, et tema

teostatud väljamaksetega seoses deklaratsioone esitada.

Woodmade OÜ müümine kolmandatele isikutele kontrollimenetluse ajal ei olnud seotud

vastutusest vabanemisega. Kaebaja selgitas oma 20.06.2017 ütlustes, et võõrandamise põhjus

oli, et ta ei tahtnud enam teha koostööd YY-ga.

8. YY oli kaebuses seisukohal, et vastutusotsus on õigusvastane. Kontrollakt jäi

väljastamata, kuna äriühing muutis ise aprill‒september osas maksudeklaratsioone. Seega

lõppes kontrollimenetlus maksukohustust määramata ning kontrollimenetluses tuvastatu ei

oma praeguses asjas tähtsust. Deklaratsioonid esitas 29.10.2014 äriühingu uus juhatuse liige

CC, kuna YY volitused juhatuse liikmena olid lõppenud. Maksuhalduri rõhuasetus, et

deklaratsioonidest tulenevad maksed jäeti tasumata, on ebaõige, kuna see tasumiskohustus

tekkis pärast kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist.

Asjaolu, et töötajatele maksti töötasu YY arvelduskontolt, viitab pigem sellele, et juhatus

tegutses äriühingu huvides eesmärgiga jätkata majandustegevust ka olukorras, kus äriühingu

pangakontod on võlgade tõttu arestitud. Eesmärgiks oli võlgade likvideerimine, mitte

maksude tasumisest kõrvale hoidumine. Ülekannete eesmärk ei olnud varjata Woodmade OÜ

töötajatele töötasu väljamaksete tegemist ning maksukohustuse tekkimist ja tasumist.

Maksuhalduri kirjeldatud raha liikumiste mudel ei välista maksudeklaratsioonides töötasu

väljamaksete deklareerimist ning kaebaja oli kindel, et seda ka tehti. Sellise skeemi eesmärk

oli tagada äriühingu jätkusuutlikkus ja tegutsemine olukorras, kus äriühingu arvelduskontod

on arestitud, kuid töötajate ees on töölepingutest tulenevad kohustused.

Õige ei ole maksuhalduri väide, justkui oleks CC variisik. Selle välistab asjaolu, et isik esitas

maksudeklaratsioonid. Teda tunneb XX ja tema kontaktandmed on maksuhaldurile esitatud.

3-17-1948

5(13)

Vastutusotsuses ei ole analüüsitud, miks jäid maksudeklaratsioonid esitamata ning

tasumiskohustus täitmata. Woodmade OÜ tegevus oli korraldatud selliselt, et Woodmade OÜ

juhatuse liige XX tegeles ainuisikuliselt raamatupidamise korraldamisega, sh ka

deklaratsioonide esitamisega ja arvete väljastamisega, olles sealjuures üheaegselt läbi enda

ettevõtte Nap Konsult OÜ ka toorme tarnija ning valmistoodangu ostja. Samuti korraldas XX

läbi oma äriühingu Nap Konsult OÜ ka valmistoodangu transpordi ning realiseerimise. Seega

oli kogu kontroll rahade liikumise osas XX võimuses. YY roll ettevõttes oli ainult Woodmade

OÜ tootmiskohas toodangu valmistamise korraldamine ning tal puudus igasugune kontroll

raha käsutamise üle.

Täitmata on vastutusotsuse andmise üks peamisi eelduseid: juhatuse liige pidi tegutsema raske

hooletuse või tahtlusega, mis oleks suunatud maksukohustuse vältimisele. YY on korduvalt

küsinud teiselt juhatuse liikmelt selgitusi majandustegevuse ja kohustuste täitmise kohta, et

deklaratsioonid saaksid esitatud ja raamatupidamine oleks korraldatud nõuetekohaselt. Sellega

on YY täitnud kontrollikohustust ja äriseadustiku §-s 183 toodud raamatupidamise

korraldamise kohustust. YY-l puudusid võimalused teha ettevõttes olulisi otsuseid, kuna

toorme, valmistoodangu ja raamatupidamise eest vastutas ainuisikuliselt XX. YY võis

põhjendatult eeldada, et kuna XX oli teadlik palga maksmise mudelist, siis ta ka kajastas

väljamaksed maksudeklaratsioonides. Seega saanuks kaebaja süü vormiks olla vaid hooletus,

mitte aga tahtlus, kuna tahtluse elemente ei ole tuvastatud. Vastustaja ei ole kaebaja süü

olemasolu põhistanud ega tõendanud.

9. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebused rahuldamata. Vastutusotsuse p-s 3.1. on

maksuhaldur analüüsinud kohustuste rikkumist ning p-s 3.2.2. tuvastanud, et kaebajad

rikkusid enda kohustusi tahtlikult. MTA on kontrollinud mõlema juhatuse liikme tegevust ja

süüd eraldi. Maksukontrolli ja vastutusmenetluse raames kogutud andmetele ja selgitustele

tuginedes on selge, et kaebajad on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustust tagada MKS-

st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik

täitmine.

Juhatuse liikmena oli XX-l YY-ga jagatud kontroll ja otsustusõigus selle üle, kuidas

Woodmade OÜ-le makstud raha kasutada ja töötajatele palka maksta. Seejuures omasid

Woodmade OÜ arvelduskonto kasutamise õigust nii XX kui YY.

Juhatuse liikmete poolt kasutatud töötasude varjatult väljamaksmise ja raha Woodmade OÜ

arvelduskontolt kõrvalejuhtimise skeemil ei oleks olnud mõtet, kui selle toimimine oleks

sõltunud ainult XX või ainult YY tahtest ja tegevusest. Isikute selgitused YY ja Davidson OÜ

pangakontode kasutamise põhjuste osas on vastuolulised ja segased. Asjaolu, et YY tunnistas,

et maksis töötasu oma pangakontolt, kinnitab, et ta oli teadlik sellest, et töötajatele tehtud

väljamaksete pealt tuleb deklareerida ja tasuda makse. XX on varasema maksumenetluse

käigus andnud 12.11.2014 seletuse, et tema on isikuks, kes esitas Woodmade OÜ

raamatupidajale

maksudeklaratsioonide

koostamiseks

vajalikud

andmed

ning

ka

vastutusmenetluse käigus antud 20.06.2017 seletuse p-de 4 ja 8 koosmõjust järeldub, et

raamatupidamine ja maksudeklaratsioonide esitamine jäi juhatuse liikmetest just XX

pädevusse.

Pädevuse jaotamine juhatuse liikmete vahel ei vabasta neid MKS § 8 lg-st 1 tulenevast

juhatuse liikme vastutusest. Juhatuse liige vastutab äriühingu kohustuste täitmise eest ka siis,

kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. Töötasuväljamaksete deklareerimata ja

maksude tasumata jätmisest pika aja jooksul väidetavalt mitteteadnud kaebaja puhul pole

põhjust heausksusest ja kontrollikohustuse täitmisest rääkida. Arvestades Woodmade OÜ raha

äriühingu

arvelduskontolt

möödajuhtimist

ning

juhatuse

liikmete

pikaajalist

3-17-1948

6(13)

ettevõtluskogemust, pidid nad mõistma, et nende tegevus on õigusvastane ja selle tagajärjel

jääb äriühingu maksukohustus täitmata.

Põhjendus töötasude deklareerimata jätmisest arvelduskontode arestimise tõttu ei ole usutav.

Asjaosaliste selgitustest ja arvelduskontode väljavõtetest ning sündmuste kronoloogiast

järeldub, et Nap Konsult OÜ kandis Woodmade OÜ osutatud teenuste eest raha Davidson

OÜ-le või YY-le selleks, et varjata Woodmade OÜ töötajatele töötasuväljamaksete tegemist

kui ka selleks, et vältida Woodmade OÜ-le kuuluva raha minemist maksukohustuste katteks.

Kaudselt viitab rikkumiste möönmisele ja vastutusest vabanemise püüdmisele ka mõlema

juhatuse liikme üheaegne äriühingu juhtimisest ja osalusest loobumine ja äriühingu

võõrandamine maksumenetluse ajal 14.10.2014, s.t praktiliselt kohe pärast maksukontrolli

algust (09.10.2014) äriühingute likvideerimisega seotud isikuteringile. Isik, kellele äriühing

müüdi, oli variisik, ning seda ei lükka ümber ka asjaolu, et ta esitas maksudeklaratsioonid või

tundis XX.

10. Tallinna

Halduskohus

jättis

02.02.2018

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

MTA on vaidlustatud vastutusotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas

kujunes Woodmade OÜ maksuvõlg ja miks see mõisteti XX-lt ja YY-lt välja solidaarselt.

Kohus

nõustus

MTA

põhjendustega

ega

pidanud

vajalikuks

neid

korrata

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS

§ 150 lg-s 1 sätestatud kohustus laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada

esindatavale varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses ei ole

kaebajad esitanud ühtegi uut tõendit ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis

vastutusotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaks. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele

võimalust vaidlustada maksu- või vastutusotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud

tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist (s.o

tehingute mittetoimumist).

Mõlemal juhatuse liikmel oli täisvolitus, esindamaks äriühingut ja organiseerida selle

raamatupidamist. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et juhatuse liikmed ei saa

omavahelise kokkuleppega välistada ühe

juhatuse liikme vastutust

(vt Tallinna

Ringkonnakohtu 24.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13). Juhatuse liige vastutab äriühingu

kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. Kumbki

juhatuse liige ei ole väitnud, et tal oleks takistatud juurdepääsu raamatupidamisdokumentidele

ja äriühingu juhtimisele või see oleks olnud objektiivselt võimatu. Mõlemad juhatuse liikmed

olid volitatud kasutama Woodmade OÜ pangakontot. Tõenäoline ei ole, et üks juhatuse liige

ei tea, kas palgad deklareeritakse ja tööjõumakse tasutakse või mitte. Kohus ei tuvastanud

kummagi juhatuse liikme süüd välistavaid asjaolusid.

Tähtsust ei oma, et maksuotsust ei koostatud. Oluline on see, et maksuvõlg on tekkinud.

Maksuhaldur proovis maksuvõlga sisse nõuda, kuid see ei olnud tulemuslik. Registervara

Woodmade OÜ-l ei ole, käivet alates 2014. a augustist deklareeritud ei ole ja 2014. a

novembrist on ta käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Jättes tööjõumaksud

õigeaegselt deklareerimata ja tasumata, on nii XX kui ka YY käitunud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 104 lg 5 mõistes õigusvastaselt. Palkade deklareerimata jätmise ja tööjõumaksude

tasumata jätmise ning maksuvõla tekkimise vahel oli otsene põhjuslik seos: kui äriühingu

raamatupidamisarvestuses oleks maksukohustusi korrektselt deklareeritud ja täidetud, siis ei

3-17-1948

7(13)

oleks tekkinud maksuvõlga, mida Woodmade OÜ tasuda ei suutnud. Selline tegevus sai olla

ainult tahtlik.

XX ja YY võõrandasid osaühingu osad ja lõpetasid oma volitused juhatuse liikmena 5 päeva

peale kontrolli algust. Äriregistri andmetel oli uus juhatuse liige CC vastutusotsuse tegemise

hetkel seotud 125 äriühinguga, millest likvideerimisel on 26, kustutatud 1 ja

kustutamishoiatusega 25 äriühingut. Lisaks pakub CC oma teenuseid veebilehel www.vest.ee,

kus on mh märgitud sellised teenused nagu raskustes ja probleemsete ettevõtete ostmine ning

tegevuseta jäänud ettevõtete likvideerimine. Eelöeldu tõendab, et XX ja YY soovisid kiiresti

vabaneda vastutusest Woodmade OÜ võlgade eest. CC aga esitas puuduolevad TSD-d

29.10.2014 soovita makse tasuda selleks, et näiliselt maksuotsuse tegemise alus ära langeks.

Selline skeem ei vabasta endisi juhatuse liikmeid vastutusest, kuna maksude deklareerimise ja

tasumise kohustused saabusid kontrolliperioodil eelmiste juhatuse liikmete volituste ajal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. YY palub 05.03.2018 apellatsioonkaebuses (ja 05.09.2018 täiendavas seisukohas)

tühistada halduskohtu otsus kaebajat puudutavas osas ja teha asjas uus otsus, millega tema

kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja tahtlust või rasket hooletust ei ole vastutusmenetluses tuvastatud. Vastutusotsuses ei

ole esitatud tahtluse elementide analüüsi ja nende esinemist kaebaja tegevuses, ei ole

kirjeldatud, millistele asjaoludele tuginedes kaebaja mõistis, et rikub MKS § 8 lg-s 1 toodud

kohustusi ega selgitatud, millele tuginedes maksuhaldur jõudis järeldusele, et kaebaja soovis

õigusvastast tagajärge. Kuna vastutusotsuses ei sisaldu nõuetekohast kaebaja tahtluse

analüüsi, siis oleks juhatuse liikme süüle viitavaid tõendeid tulnud hinnata kohtuotsuses.

Seetõttu halduskohtu poolt HKMS § 165 lg-le 2 tuginemine ei ole praegusel juhul

põhjendatud. Halduskohus ei ole ühtegi oma seisukohta ise põhjendanud.

Tõendamiskoormise üleminek ei tähenda, et maksukohustuslasel lasub või tal tekib

uurimiskohustus. Kaebaja oli Woodmade OÜ juhatuse liige kuni 14.10.2014. Pärast seda

kuupäeva ei ole tal võimalik esitada sisulisi tõendeid kontrolliperioodi osas. Maksuhalduri

järeldused isiku kohustuste rikkumise ja tahtluse osas ei põhine tõenditel, vaid on rajatud

hinnangutele.

Kuna juhatuse liikmetel oli erinevast kompetentsist tulenev tööjaotus, siis on erinev ka nende

vastutuse määr. MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus tagada MKS-st ja maksuseadustest

tulenevate rahaliste kohustuste täitmine võib rohkem kui ühe juhatuse liikme korral seisneda

kas nõuetekohases kohustuste täitmises või kontrollikohustuses kohustuste täitmise üle.

Kaebajal ei olnud kontakti raamatupidajaga ja ta sai kogu teabe teiselt juhatuse liikmelt.

Raamatupidamine ja maksudeklaratsioonide esitamiseks andmete raamatupidajale edastamine

oli XX kohustus ning kaebaja sai kontrollida ainult kohustuste täitmist. XX oli teadlik

töötajate palkade maksmise viisist ja palgamaksete tegemine oli täielikult tema kontrolli all.

12.11.2014 seletuse p 32 kohaselt edastas palgaarvestuse andmed raamatupidajale XX.

Kaebaja pöördus korduvalt teise juhatuse liikme poole küsimusega, miks on maksuvõlg ja

miks on arvelduskontod arestitud. Seega täitis kaebaja oma tagamiskohustust parimal

võimalikul viisil. Kuna äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisega tegeles raamatupidaja ja

dokumente esitas XX, siis oli kaebajal ainult kontrollikohustus, et täita MKS § 8 lg-st 1

tulenevat tagamiskohustust. Kontrollikohustust on kaebaja täitnud. Kaebaja ei omanud mingit

soovi õigusvastase tagajärje saabumiseks ning teadlikkust, et tagajärg saabub. Kaebaja ei

välista enda vastutust ja tema tegevuses võib esineda hooletus, aga hooletus ei ole

vastutusotsuse tegemise aluseks. Äriühingu tahtlust ei saa üle kanda juhatuse liikmetele, vaid

3-17-1948

8(13)

iga juhatuse liikme süü ja süü vorm tuleb tuvastada vastutusmenetluses. Praegusel juhul ei ole

maksuhaldur seda teinud.

Äriühingu võõrandamine oli põhjustatud juhatuse liikmete erimeelsustest ning läbirääkimised

äriühingu võõrandamiseks olid pikemaajalised kui 5 päeva. Eluliselt usutav ei ole

maksukontrollist teadasaamisel äriühing võõrandada 5 päeva jooksul. Lisaks korraldas

Woodmade OÜ müüki XX, kes teadis CC varasemast (XX 10.12.2014 seletus) ja on

kinnitanud, et Woodmade OÜ dokumendid andis CC-le üle tema.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastutusotsuses on ebaõigesti tõlgendatud MKS § 40 lg-t 1,

nõudes maksuvõlga perioodi eest, kui kaebaja juhatuse liikme volitused olid lõppenud. 2014.

a oktoobri tööjõumaksude osas tekkis deklareerimis- ja seega ka tasumiskohustus pärast

kaebaja volituste lõppemist.

12. XX palub 05.03.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata

asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.

Halduskohtu otsus ei ole seadusega kooskõlas ja on põhjendamata. Kohus on viidanud üksnes

vastustaja seisukohtadele ja üldsõnaliselt märkinud, et nõustub vastutusotsuses ja

vaideotsustes toodud põhjendustega. Maksuhaldur ega kohus ei ole viidanud konkreetsetele

tõenditele kaebaja kui juhatuse liikme tahtluse osas, vaid on paljasõnaliselt lähtunud sellest, et

„asjaolusid kogumis hinnates“ tuleb asuda seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine oli

tahtlik. Kaebaja vastutuse eeldused on täitmata. Maksude tasumata jätmisel peab kohustusliku

elemendina olema tuvastatud iga isiku tahtlus eraldi. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, millel

põhineb tema järeldus, et töötasude väljamaksete varjamine ning tasumisele kuuluvate

tööjõumaksude mittedeklareerimine on iseloomult tahtlik tegu. Tõendid kinnitavad vastupidist

– kaebaja ei tegelenud töötajatega, nendele väljamaksete tegemise või maksude

deklareerimisega. Kuivõrd halduskohus nõustus vastutusmenetluses esitatud põhjendustega,

siis ei kõrvaldanud kohus maksuhalduri rikkumist ega põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja

etteheitega tahtluse tuvastamata jätmisele. Kohus ei ole viidanud ühelegi tahtlust tuvastavale

tõendile, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Kaebaja on andnud seletuse (20.06.2017 ütluste protokolli p 2), mille kohaselt oli YY

tööülesandeks tegelemine töötajatega (värbamine, kontroll, juhtimine) ja kaebajal ei olnud

kokkupuuteid töötajatega. Halduskohus ei ole seda väidet hinnanud ega esitanud selle osas

oma seisukohta. Töötajatele palgamaksete tegemine oli täielikult YY kontrolli all ja seda

teostas tema üksi. Puuduvad igasugused tõendid, et selle tegevusega oli seotud kaebaja. Sama

on maksuhaldur tegelikult tuvastanud vastutusotsuse projekti p-s 3.2.2. Ülekanded YY

isiklikule pangakontole ning Davidson OÜ pangakontole tegi Nap Konsult OÜ YY

korraldusel Woodmade OÜ poolt Nap Konsult OÜ-le esitatud arvete tasumiseks ning selline

kohustuse täitmine Nap Konsult OÜ poolt on lubatud VÕS § 79 lg 1 mõistes. Kaebaja ei

olnud teadlik, et YY teostab Woodmade OÜ töötajate töötasu väljamakseid oma isiklikult või

temaga seotud äriühingu Davidson OÜ pangakontolt ning seejärel makse ei deklareeri. Nap

Konsult OÜ ülekandeid ei tehtud mitte selleks, et tasuda töötajatele töötasu, vaid selleks, et

täita Nap Konsult OÜ kohustusi Woodmade OÜ ees.

Kaebaja ei nõustu sellega, et üks juhatuse liige peaks teise tegevust kogu aeg kontrollima. See

läheb vastuollu Riigikohtu 19.11.2014 otsuse nr 3-3-1-43-14 p-s 12 märgituga, mille kohaselt

juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On

võimalik, et mõni juhatuse liige erinevalt teistest pole süüdi või juhatuse liikmete süü vorm on

erinev. Kui äriühingus on juhatuse liikmete vahel tööjaotus, siis on see tehtud põhjusega ning

iga töötaja/juhatuse liige vastutab just konkreetselt oma tööülesannete täitmise eest.

3-17-1948

9(13)

Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema

õigusvastase käitumise tõttu ehk tuleb tuvastada isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja

põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel (Riigikohtu 02.06.2017

määrus nr 3-3-1-17-17). Asjaolu, et maksuvõlg oleks tekkinud kaebaja tahtliku õigusvastase

käitumise tõttu, pole vastutusmenetluses ega kohtus tõendamist leidnud.

Väär on halduskohtu seisukoht, et kumbki juhatuse liige pole raamatupidamisdokumentidele

ja äriühingu juhtimisele ligipääsu puudumisele tuginenud. Kaebaja on selgitanud, et YY ei

esitanud talle andmeid töötasude maksmise kohta, mida deklareerida. Kaebajal ei olnud

juurdepääsu YY ja Davidson OÜ kontoväljavõtetele, sest YY neid talle ei esitanud. Seetõttu

puudus tal igasugune teadmine ja kontroll selle üle, kui suures summas YY enda isiklikult või

Davidson OÜ pangakontolt töötajatele ajavahemikus aprill‒ september 2014 väljamakseid

teostas ning milliste andmetega Woodmade OÜ pidi TSD-sid esitama.

13. Maksu- ja Tolliamet palub 09.04.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebused

rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda.

Halduskohus on õigesti kohaldanud HKMS § 165 lg-t 2. Sellest, et kohus on vastustaja

seisukohtadega nõustunud, ei saa teha järeldust, et kohus pole sisulisi väiteid ja tõendeid

kontrollinud. Kohus on arvestanud mõlema poole peamisi seisukohti ning analüüsinud

tõendeid ega ole rikkunud põhjendamiskohustust.

Maksuhaldur on vastutusotsuses põhjalikult tõenditele toetudes selgitanud, et juhatuse liikmed

jätsid tahtlikult oma kohustused täitmata. Maksuhaldur on analüüsinud kaebajate kohustuste

rikkumist (p 3.1) ja tuvastanud, et mõlemad kaebajad rikkusid enda kohustusi tahtlikult (p-d

3.2.1. ja 3.2.2.). Kaebajate poolt väidetud tööjaotus ei ole eluliselt usutav ega tegutsevale ja

tulemustele orienteeritud äriühingule iseloomulik. Juhatuse liige vastutab äriühingu

kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. Kui üks liige

lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete

tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see liige täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult.

Kontroll ja otsustusõigus selle üle, kuidas Nap Konsult OÜ poolt Woodmade OÜ-le

maksmisele kuuluvat raha kasutada, sh mil viisil Woodmade OÜ töötajatele palka maksta,

pidi olema mõlemal kaebajal. Seejuures on kaebajate selgitused YY ja Davidson OÜ

pangakontode kasutamise põhjuste osas vastuolulised ja segased. Asjaolu, et YY tunnistas, et

maksis töötasu oma isiklikult pangakontolt, kinnitab seda, et ta oli teadlik, et töötajatele tehtud

väljamaksete pealt tuleb deklareerida ja tasuda makse. Ebaoluline on YY väide, et ta küsis

teiselt juhatuse liikmelt maksuvõlgnevuste kohta, millega täitis oma kontrollikohustuse ning

justkui vabanes vastutusest.

XX väited on ajas muutuvad. Asja materjalidest nähtuvalt tegi Woodmade OÜ tellija Nap

Konsult OÜ (mis on seotud XX-ga) 2014. a aprillist oktoobrini Woodmade OÜ osutatud

teenuste eest ülekandeid just Davidson OÜ (mis on seotud YY-ga) või YY isiklikule

arvelduskontole, ning samade summade arvelt tegi YY (esimesel juhul raha esmalt enda

isiklikule arvelduskontole edasi kandes) koheselt ülekandeid Woodmade OÜ töötajatele. XX-l

oli selgelt kontroll Nap Konsult OÜ arvelduskonto kasutamise üle. Kui varasemalt väitis XX,

et ta ei olnud deklaratsioonide esitamata jätmisest ja makstavatest summadest teadlik, siis

apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud ta teadlik töötajatele tehtavatest ülekannetest.

Arvestades isikute ja ülekannetes osalenud äriühingute seotust, pole XX väited eluliselt

usutavad. Maksumenetluse käigus on XX 12.11.2014 selgitanud, et tema esitas Woodmade

OÜ raamatupidajale maksudeklaratsioonide koostamiseks vajalikud andmed. Seetõttu tekib

3-17-1948

10(13)

küsimus, miks ta ei tundnud huvi, miks töötajatele töötasu ei maksta ehk miks pole

raamatupidajale andmeid esitada.

YY väited äriühingu võõrandamise põhjuste kohta on otsitud. CC pakub mh raskustes ja

probleemsete ettevõtete ostmise ja likvideerimise teenust. Sellisel juhul ei ole välistatud ka

äriühingu kiire müümine või selle variandi olemasolu juba enne kontrollimenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et YY ja XX apellatsioonkaebused on põhjendatud osas, mis

puudutab perioodi oktoober 2014 eest kaebajatele maksukohustuse määramist. Ülejäänud osas

aga on apellatsioonkaebused põhjendamatud ning halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus.

15. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise

isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st ja maksuseadusest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja

vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud (nt Riigikohtu

19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-

17-13; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05) ning juhatuse

liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on viidatud lahenditest

tulenevalt järgmised:

1)

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest;

2)

rikutud on kohustust tagada (alates 01.04.2017 kehtiva MKS § 8 lg 1 redaktsioonis

„korraldada“) MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1

sätestatud kohustusi);

3)

kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama

juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise

motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole

kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale

vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu.

Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Süü vormide sisustamisel

lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (MKS § 40 lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud

eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje

soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine).

MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS

§-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda

tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“

kriteeriumist.

3-17-1948

11(13)

16. Praeguses haldusasjas ei ole vaidlust Woodmade OÜ maksuvõla tekkimise ega suuruse

üle, vaid Woodmade OÜ endised juhatuse liikmed vaidlevad, kumb on maksuvõla tekkimises

(deklareerimise ja tasumise kohustuse rikkumises) süüdi ja peaks kandma vastutust

Woodmade OÜ maksuvõla tasumisel. Samuti on tõstatatud küsimus perioodi oktoober 2014

maksuvõla tasumise kohustusest kaebajate poolt, sest alates 14.10.2014 ei olnud kaebajad

enam Woodmade OÜ juhatuse liikmed.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki

asjas kogutud tõendeid ja teinud neist kokkuvõttes põhjendatult järelduse, et YY ja XX

korraldasid Woodmade OÜ majandustegevuse perioodil aprill kuni september 2014 viisil, et

saada õigusvastane maksueelis tööjõumaksude tasumise vältimise näol. Seejuures nähtub

kogutud tõenditest veenvalt, et juhatuse liikmed viisid koos ellu skeemi, mille kohaselt kanti

Woodmade OÜ töötajate palgaraha Nap Konsult OÜ (juhatuse liige XX) pangakontolt YY

pangakontole otse või Davidson OÜ kaudu ning YY kontolt toimusid väljamaksed töötajatele.

Davidson OÜ ainus töötaja oli YY ning omanik ja juhatuse liige YY elukaaslane QQ. Kuni

aprillini 2014 oli töötajate palgaraha makstud Woodmade OÜ arveldusarvelt. XX on

12.11.2014 kirjalikes selgitustes kinnitanud maksuhaldurile, et tema vastutas äriühingu

raamatupidamise eest ning esitas raamatupidajale raamatupidamisdokumente. Samale

seisukohale jäi ta ka 20.06.2017 suulistes seletustes maksuhaldurile, kust nähtub lisaks, et XX

oli teadlik, et TSD-d oli kontrolliperioodil maksuhaldurile esitamata ning palga maksmine

käis läbi YY isikliku pangakonto (vastused küsimustele 5‒8 ja 12). YY 20.09.2016 suulistest

seletustest maksuhaldurile aga nähtub, et ta oli teadlik Woodmade OÜ-l maksuvõla

olemasolust, kuid ei nõudnud XX-lt mingite dokumentide ettenäitamist (vastused küsimustele

2‒3). AS Swedbank 06.02.2017 vastusest maksuhalduri korraldusele nähtub, et Woodmade

OÜ konto internetipanga kasutajad olid nii YY kui ka XX ning pangakaardi kasutajaks YY,

konto allkirjaõiguslikuks isikuks XX. Eelnevalt kirjeldatud skeemi kooskõlas juhatuse

liikmete seletustega vaadeldes on välistatud, et juhatuse liikmed tegutsesid töötajatele palga

maksmisel teineteisest sõltumatult ning XX ‒ teades, et TSD-d on kontrolliperioodi kohta

esitamata, eeldas siiski maksukohustuse täitmist YY poolt, või YY ‒ teades, et töötajate

palkade väljamaksed ei nähtu enam Woodmade OÜ pangakontolt ja äriühingul on maksuvõlg,

eeldas siiski TSD-de esitamist ja maksukohustuse täitmist XX poolt. Kirjeldatud skeem

töötajatele palgaraha maksmiseks sai olla ainult juhatuse liikmete omavahelise kooskõlalise

tegevuse tulem, mis teenis tööjõumaksude tasumise vältimise eesmärki. Selline tegu saab olla

üksnes tahtlik. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et

ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, ja soovima neid kohustusi rikkuda (Riigikohtu

12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14 ja 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 16). Maksuhaldur

on vastutusotsuse p-s 3.2 kummagi kaebaja puhul eraldi veenvalt põhjendanud, miks mõlema

kaebaja süü vormiks saab pidada tahtlust. Asjaoludest tulenevalt pidid kaebajad mõistma, et

rikuvad oma juhitava äriühingu maksude deklareerimise ja tasumise kohustust, ning sellist

kohustuste rikkumist äriühingule maksueelise saamise eesmärgil ka soovima.

18. Ringkonnakohus on järjepidevalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised

kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1

sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses

sätestatud äriühingu kohustuste (nt raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide

esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on,

et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse

jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud

küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest

äriühingu poolt ega võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige

lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste

3-17-1948

12(13)

liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige

täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse

liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks

õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste

juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks

välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS

kuni 31.03.2017 kehtinud § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast

ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei

oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest

tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel.

Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse

liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse

liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-

2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja

18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17;

30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011

otsus nr 3-08-7). Seega ei välista kaebajate vastutust pelgalt asjaolu, et juhatuse liikmete

vahelise tööjaotuse kohaselt vastutas XX ettevõtte turunduspoole ja YY tootmispoole eest.

19. Riigikohus on 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50 märkinud, et kohus peab

kontrollima mh ka seda, kas isik, kellele vastutusotsus tehakse, vastutab seaduse alusel

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Riigikohus pidas põhjendatuks,

et äriühingu endiselt juhatuse liikmelt nõutakse vastutusmenetluse käigus sisse vaid see osa

äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal. Ka esimese ja

teise astme kohtute praktikas on tulevase vastutusotsuse täitmise tagamiseks loa andmisel

lähtutud tingimusest, et maksukohustuslase juhatuse liikmelt saab sisse nõuda vaid selle osa

äriühingu maksuvõlast, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks olemise ajal (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 13.04.2015 määrus nr 3-15-273, p 7). MKS § 32 järgi on maksuvõlg

maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata

maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

20. Vastutusotsuse p-st 4 (metoodika) nähtuvalt on maksuhaldur arvestanud YY ja XX

vastutuskohustuse hulka ka maksustamisperioodi 2014 oktoober kinnipeetava tulumaksu

1258,35 eurot, sotsiaalmaksu 2751,03 eurot, kogumispensionimakse 130,37 eurot ja

töötuskindlustusmakse 241,28 eurot. Vaidlus puudub selles, et nende maksude deklareerimise

ja tasumise tähtpäevad saabusid 10.11.2014, maksud deklareeriti uue juhatuse liikme poolt

29.10.2014 ja selles osas tekkis maksuvõlg novembris 2014. YY ja XX, kes ei olnud enam

alates 14.10.2014 Woodmade OÜ juhatuse liikmed, ei saa seega vastutada 29.10.2014

deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksude eest. Ringkonnakohus on selgitanud, et MKS §

8 lg-s 1 nimetatud kohustused lasuvad isikul üksnes tema juhatuse liikmeks oleku ajal,

mistõttu on isikutelt (endistelt juhatuse liikmetelt) välistatud äriühingu maksuvõla

sissenõudmine perioodi osas, mil isikud äriühingu juhatuse liikmeteks ei olnud (10.03.2014

määrus nr 3-13-2160, p 9). Vastutusotsusest ei ole võimalik selgelt välja lugeda kaebajate

maksustamise õiguslikku ja faktilist alust perioodi oktoober 2014 eest. Vastutusotsuse lk 5

viimases lõigus tehtud viide MKS § 105 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest Woodmade OÜ

tasumiskohustuse eest novembris 2014 ei vastutanud ülalmärgitud põhjustel enam YY ega

XX. Vastutusotsuse lk 8 teisest lõigust on aru saada, et maksuhaldur heidab kaebajatele

perioodi oktoober 2014 osas ette maksude tasumise tagamise kohustuse täitmata jätmist

seoses sellega, et nad võõrandasid äriühingu variisikule. Niisiis ei ole vastutusotsuses (ega ka

kohtumenetluses) tehtud maksuhalduri poolt viidet õigusliku ega faktilise põhjendusena MKS

3-17-1948

13(13)

§-le 84, s.o, et kaebajad oleksid mingi õigusliku konstruktsiooni alusel tegutsenud variisiku

asemel Woodmade OÜ juhatuse tegelike juhatuse liikmetena edasi ka oktoobris ja novembris

2014 (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1984), vaid

viidatud on MKS § 8 lg 1 kohustuste täitmata jätmisele seonduvalt äriühingu müügiga

variisikule. Kuigi arusaadavalt tekitab äriühingu müük variisikule koheselt pärast

kontrollimenetluse alustamist kahtlusi sellise tegevuse tegelikes motiivides, ei ole äriühingu

müük ometi juhatuse liikme õigusvastane tegevus MKS § 8 lg 1 tähenduses. Seega on YY ja

XX vastutuskohustus maksuhalduri poolt näidatust väiksem perioodi oktoober 2014 eest

määratu võrra.

21. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus YY ja XX apellatsioonkaebused ja tühistab

halduskohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus teeb HKMS § 200 p 3 alusel uue otsuse,

millega rahuldab YY ja XX kaebused osaliselt ning tühistab Maksu- ja Tolliameti 04.07.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00689-14 osas, millega nõuti YY-lt ja XX-lt solidaarselt Woodmade

OÜ maksuvõla tasumist perioodi oktoober 2014 eest. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus

kaebused rahuldamata.

22. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Vastutusotsusega

nõuti

kaebajatelt

solidaarselt

45 891,08

euro

tasumist,

millest

ringkonnakohus leidis 4381,03 euro osas, et see oli õigusvastane. Järelikult rahuldab

ringkonnakohus kaebused ca 9,5% ulatuses ning samas mahus tuleb vastustajalt välja mõista

kaebajate põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja YY on kandnud esimeses ja teises kohtuastmes menetluskulusid kokku 3045 eurot

järgmiselt: riigilõiv esimeses astmes 765 eurot (III kd tl 33), õigusabikulud esimeses astmes

810 eurot (III kd tl 74‒78), riigilõiv teises astmes 750 eurot (III kd tl 102), õigusabikulud

teises astmes 720 eurot (III kd tl 128‒132). Menetluskulude kandmine on põhjendatud ja

nõuetekohaselt tõendatud. Kaebuse rahuldamise proportsiooni (9,5%) arvestades tuleb MTA-

lt YY kasuks välja mõista menetluskulu 289,30 eurot.

Kaebaja XX on kandnud esimeses ja teises kohtuastmes menetluskulusid kokku 1500 eurot

järgmiselt: riigilõiv esimeses astmes 750 eurot (I kd tl 64) ja riigilõiv teises astmes 750 eurot

(e-toimiku kaudu). Menetluskulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Kaebuse

rahuldamise proportsiooni (9,5%) arvestades tuleb MTA-lt XX kasuks välja mõista

menetluskulu 142,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)