2-17-8299/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. september 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-8299

Tsiviilasi

Aktisaseltsi Rubla (likvideerimisel) hagi osaühingu

HJ & Partnerid vastu nõusoleku andmiseks

kohustamiseks kinnistusraamatu kande

kustutamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu HJ & Partnerid apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

69 461 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): aktisaselts Rubla (likvideerimisel,

registrikood 10046724), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja (apellant): osaühing HJ & Partnerid (registrikood

11157006), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. septembril 2018, millel osalesid poolte

lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. veebruari 2018 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (4)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktisaselts Rubla (likvideerimisel, hageja) esitas 26. mail 2017 Harju maakohtule hagi

osaühingu HJ & Partnerid (kostja) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu

kande kustutamiseks. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusolek OÜ-le Kivimäe

Puhkekodu (pankrotis, edaspidi „võlgnik“) kuuluvalt 13031/14368 suuruselt mõtteliselt osalt

Pärnus aadressil Sillutise 6 asuvast kinnistust (registriosa nr 1679105, edaspidi „kinnistu“)

hüpoteegikande kustutamiseks, alternatiivselt asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga.

Hageja väitel:

-

kostja kasuks seati 17. mail 2012 lepingu alusel hüpoteek võlgnikule kuuluvale

13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust. Notariaalse tehingu raames

muudeti ka kehtivate hüpoteekide järjekohti selliselt, et kostja hüpoteek summas

69 491 eurot asub järjekohalt eespool AS SEB Pank (edaspidi „pank“) kasuks seatud

hüpoteegist. Panga kasuks seatud hüpoteek on hiljem loovutatud hagejale;

-

hageja on palunud esitada kostjal hüpoteegi kehtivaks seadmiseks ja järjekohtade

muutmiseks vajalikud osanike otsused, et veenduda asjaõiguse kehtivas seadmises,

kuid kostja on nende esitamisest keeldunud. Hagejale on teatavaks saanud, et selliseid

otsuseid ei ole tehtud ega ka notarile esitatud;

-

hüpoteegi seadmisel ja kuni 13. juunini 2012 oli võlgniku ainuke juhatuse liige H T ,

kes on ühtlasi kostja asutaja, 100%-lise osa omanik ja ainuke juhatuse liige. Võlgnikul

ei ole nõukogu, tehingu tegemiseks ei tehtud osanike otsust, osanikud ei ole seda

tehingut ka hiljem heaks kiitnud. Neil põhjustel on hüpoteegi seadmise aluseks olnud

leping tühine ja kinnistusraamatus vale kanne, mis rikub hageja kui järjekohas tagapool

asuva hüpoteegipidaja õigusi;

-

võlgnikul on kaks osanikku: Fedata Invest OÜ (edaspidi „Fedeta“), kellele kuulub 70%

suurune osa, ja kostja, kellele kuulub 30% suurune osa. Fedeta ei ole kostja kasuks

hüpoteegi seadmisega nõustunud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Tema vastuväited on kokku-

võtvalt järgmised:

-

kostja nõuded ja neid tagava pandiõiguse kehtivus puudutavad ainult võlgniku ja kostja

vahelisi õigussuhteid, millesse sekkumiseks puudub hagejal huvi;

-

kinnistu mõttelist osa kostja kasuks koormav hüpoteek seati enne teise hüpoteegi

hagejale üleandmist. Hageja omandas hüpoteegi pangalt ja oli teadlik hüpoteegist

kostja kasuks. Hageja hüpoteegipidajana on panga eriõigusjärglane, kes on nüüd

vaidlustatud tehinguga nõustunud, selles osalenud ja seega minetanud kinnistu

mõttelist osa kostja kasuks koormava hüpoteegi kustutamise hagemise õiguse;

-

hageja ei esitanud võlgniku likvideerimismenetluses likvideerijale nõuet ja

likvideerijal ei ole teada, et hagejal oleks nõue võlgniku vastu. Hüpoteegipidaja, kellel

puudub nõue ja kelle hüpoteek kuulub seetõttu kustutamisele, ei ole õigustatud hagema

kolmanda isikuna ülejäänud võlausaldajate nõudeid tagava pandiõiguse kustutamist;

-

7. septembril 2017 kuulutati välja võlgniku pankrot, seega kuuluvad tema vastu

esitatud nõuded ja neid tagavad pandiõigused kaitsmisele ja tunnustamisele

pankrotiseaduses (PankrS) ettenähtud korras; sisuliselt sama nõuet ei ole mõtet ega

saagi lahendada eraldi tsiviilasjana.

3 (4)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 5. veebruari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus). Ühtlasi jättis

kohus kehtima 30. mai 2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas, et:

-

kostja kasuks seati 17. mai 2012 lepingu alusel hüpoteek võlgnikule kuuluvale

13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust;

-

sama tehingu raames sõlmiti kokkulepe, et kostja kasuks seatav hüpoteek kantakse

registriossa ettepoole panga kasuks seatud hüpoteegist;

-

hageja on hüpoteegist tulenevate õiguste ja kohustuste osas panga eriõigusjärglane ning

kinnistusraamatusse on varasemalt pangale kuulunud hüpoteegi hüpoteegipidajana

kantud hageja.

3.2. Maakohus kohaldas asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ja leidis, et hageja on nõude

esitamiseks õigustatud isik, kuna kostja on võlgnikule kuuluvale kinnistule seatud hüpoteegi

omanik ning kostja kanne sisaldab kokkulepet, et kanne asub järjekohas enne hageja hüpoteeki.

Seega võivad hageja huvid olla kahjustatud, kui selgub selle tehingu tühisus, mille alusel kostja

kasuks seati hüpoteek järjekorras hageja hüpoteegist ette poole.

3.3. Vaidlusaluse kande tegemise alus on 17. mai 2012 leping võlgniku ja kostja vahel.

Nähtuvalt lepingu päisest esindas nii võlgnikku kui ka kostjat mõlema ühingu seaduslik

esindaja H. T . Kostja äriregistri väljavõttest ilmneb, et tehingu tegemise ajal oli kostja

ainuosanik ja juhatuse liige H. T . Eeltoodust tulenevalt oli tegemist tehinguga, mille puhul oli

tarvilik võlgniku osanike nõusolek, kuna sisuliselt on võlgnik teinud tehingu oma juhatuse

liikmega ja see ei toimunud igapäevase majandustegevuse raames.

Nähtuvalt äriregistri väljavõttest olid samal ajal võlgniku osanikud Fedeta ja kostja. Hageja

esitas Fedeta juhatuse liikme kinnituse, et Fedeta ei ole osalenud osanike koosolekul, kus oleks

arutatud 17. mai 2012 tehinguks nõusoleku andmist ja Fedeta ei ole tehinguks nõusolekut

andnud ega anna seda ka heakskiiduna. Seega ei ole tõendatud, et 17. mai 2012 tehinguks oli

olemas kostja osanike nõusolek, mistõttu on tehing äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 alusel tühine.

3.4. Põhjendamatu on kostja väide, et kuna Fedeta on 26. juulist 2017 äriregistrist kustutatud,

siis on sellest ajast kostja võlgniku ainus osanik. Fedeta õigusvõime lõppemine ei tähenda, et

kostja oleks saanud võlgniku ainuosanikuks. Seega ei ole kostjal tulenevalt ÄS § 177 lg-st 1

võimalik otsustada küsimustes, mis puudutavad kostja endaga tehingu tegemist.

3.5. Hageja õigus hagi esitamiseks ei sõltu sellest, kas tal on võlgniku vastu rahaline nõue.

Nimelt tuleneb AÕS § 325 lg-st 4, et hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Hagejat ei

muuda pahauskseks asjaolu, et ta ei esitanud nõuet võlgniku likvideerimismenetluses. ÄS § 213

järgi ei mõjuta nõudest likvideerimismenetluses õigeaegne teatamata jätmine nõude kehtivust

ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut hageda.

3.6. Puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleksid olnud juba aastaid teada vaidlusaluse

tehingu tühisuse aluseks olevad asjaolud. Lisaks on ebaõige kande parandamist võimalik

eelduslikult alati nõuda. Järelikult ei ole hageja oma nõuet esitanud hilinenult.

3.7. Kuna hageja nõue kuulub AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldamisele, tuleb kostjat

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-st 5 tulenevalt kohustada andma nõusolek kustutada

võlgnikule kuuluvale 13031/14368 suurusele mõttelisele osale kinnistust kostja kasuks seatud

hüpoteegikanne.

3.8. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

4 (4)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi

vaatamata. Menetluskulud palub kostjad panna hageja kanda.

Hageja nõue ei vasta TsMS § 3 tingimustele ja tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgniku ja kostja

vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude ja selle rahuldamisjärgu tuvastamine peab toimuma

võlgniku pankrotimenetluse lähtudes PankrS erikorrast. Hageja ei ole pankrotimenetluses

võlausaldaja, kellel saaks isegi teoreetiliselt olla õigus esitada vastuväide kostja nõudele.

Maakohus analüüsis vaidlustatud otsuses üksnes kostja alternatiivseid vastuväiteid. Kostja on

kogu menetluse kestel rõhutanud, et ei nõustu oma nõuet ja pandiõigust puudutavat vaidlust

pidama väljaspool võlgniku pankrotimenetlust, sh isikuga, kes vastavat vaidlustamisõigust

omada ei saa PankrS kohaselt.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest,

mida ei ole kaebusega ka vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega

korda neid. Maakohus vastas kõigile kostja väidetele ammendavalt, sh käsitles õigesti ka

vastuväiteid tehingu tühisuse ja väidetava heakskiidu osas. Vastuseks kaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude esitamine likvideerimis- või pankrotimenetluses

ei mõjuta käesoleva kohtuasja lahendamist. AÕS § 5 lg 1 ja § 325 lg 1 kohaselt on hüpoteek

ehk kinnispant piiratud asjaõigus, mis vastavalt AÕS § 325 lg-le 4 ei eelda tagatava nõude

olemasolu. Hüpoteek on olemuselt mitteaktsessoorne tagatis (Riigikohtu 14. detsembri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-15, p 10). Hüpoteegil on väärtus ka juhul, kui see hüpoteek

parajasti ühtegi nõuet ei taga, mh on hüpoteegiga võimalik tagada tulevasi nõuded (Riigikohtu

15. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 20, samuti selles viidatud 29. mai 2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p-d 27–31). Nii ei mõjuta nt saneerimisel tagatavate nõuete

ümberkujundamine hüpoteekide kehtivust (Riigikohtu 9. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-25-11, p 59; 19. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 18). Seega ei sõltu hagi

menetlemine ega lahendamine sellest, kas hageja on seni esitanud nõudeid võlgniku vastu.

9. TsMS § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul

on hageja hüpoteegipidaja, kelle kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteek asub kostja

kasuks tehtud hüpoteegikandest järjekohas tagapool. AÕS § 353 lg 1 sätestab, et kinnisasja

sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille

rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. AÕS § 353 lg 2

kohaselt rahuldatakse järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue alles pärast eelneval

järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Seega on hagejal piisav huvi

hagemaks tema kasuks seatud hüpoteegist järjekohas eespool oleva hüpoteegi kinnistus-

raamatust kustutamist, kui see on sisse kantud tühise tehingu alusel.

10. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei tee seda

TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm