1-16-10618/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

19. september 2018 Kohtuasja number 1-16-10618 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu C.I (isikukood XXX ) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 8. augusti 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja C.I Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 8. augusti 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus karistas C.I-d 30. jaanuari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10618 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus C.I-le liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, suurendades osaliselt mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2016. a otsusega mõistetud karistusega. Mõistetud 1 aasta

5 kuu pikkusest vangistusest arvestas kohus kantuks Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2016. a otsusega ärakantud 3 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 74 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui C.I ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määras kohus, et C.I ei tohi katseajal tarvitada alkoholi ja peab osalema kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15. veebruaril 2017.

2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldaja esitas 23. märtsil 2018 erakorralise ettekande C.I-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta ei täida registreerimiskohustust. Tartu Maakohus jättis 18. augusti 2017. a määrusega taotluse rahuldamata ning määras C.I-le KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse asuda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete võõrutusravile.

2(3) 3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldaja esitas 27. juunil 2018 uue erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata C.I-le mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei täida temale kohtu poolt pandud kohustust alluda sõltuvusravile.

4. Tartu Maakohtu 8. augusti 2018. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja C.I-le Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2017. a otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele.

4.1 C.I ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust alluda sõltuvusravile. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku vastuskirjadest on näha, et C.I pöördus psühhiaatri vastuvõtule 5. oktoobril 2017. 20. märtsil 2018 võttis ta ühendust vaimse tervise õega ja soovis alustada metadoonasendusravi. 5. aprillil 2018 pöördus ta valvepsühhiaatri vastuvõtule ning 31. mail 2018 registreerus taas psühhiaatri vastuvõtule. Kui esimesel vastuvõtul C.I keeldus metadoonasendusravist, siis hiljem ei olnud võimalik raviga alustada, kuna ta oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid (opioidid, morfiin, fentanüül, metadoon, kanep). C.I selgituste kohaselt ei ole ta võimeline kolm nädalat ilma narkootiliste aineteta elama. Ravile minekust ta keeldus, kuna siis oleks ta pidanud olema ravil üheksa kuud, kuid tal on oma elu ka.

4.2 Kriminaalhooldaja andmetel läks C.I Viljandisse ravile 29. juunil 2018 ja lahkus sealt omal soovil 3. juulil 2018. PPA Lõuna prefektuuri vastusest kriminaalhooldajale nähtub, et C.I peeti kinni 2. augustil 2018, ta tunnistas amfetamiini tarvitamist ja ta viidi kainenema. C.I on korduvalt kinni peetud kauplustes koos ühe meesterahvaga varguse kahtlusega.

4.3 C.I-le oli ettekande esitamise seisuga määratud 32 kohtumist, millest toimus 24. Registreerimiskohustuse täitmist iseloomustas aegade muutmine, kellaaegadest mitte kinnipidamine ja hooldusaluse viibimine osakonnas narkojoobes. Viimati pidi C.I minema kriminaalhooldaja juurde 13. juulil 2018, kui oli määratud kohtuistung, kuid jättis minemata. 16. juulil 2018 saatis kriminaalhooldaja talle tähitud kirjaga kutse ilmuda vastuvõtule 20. juulil 2018, kuid kutse tuli tagasi. C.I helistas pärast 24. juulit 2018 ja lepiti kokku, et ta tuleb registreerima 25. juulil 2018, kuid kohale ta ei ilmunud ja helistas, et ei saa tulla. Registreerimisele ilmus ta 26. juulil 2018. Sotsiaalprogrammi ei ole C.I läbinud, kuid kriminaalhooldajal ei ole võimalik seoses kriminaalhooldajate vahetustega hinnata, kas ta hoidis teadlikult kõrvale või oli eesmärgiks tema ravile saatmine.

4.4 Tegemist on teise erakorralise ettekandega. Vaatamata sellele, et kohus andis C.I-le võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, määrates talle lisakohustuse pöörduda ravile, ei täida süüdimõistetu määratud lisakohustust nõuetekohaselt. Tema suhtumine määratud kohustustesse on ükskõikne. Ta on põhjendanud ravile mitteminemist sellega, et ei saa viibida kinnises asutuses, kuna tal on oma elu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kirja kohaselt oleks C.I-le , arvestades pikaaegset opioidide tarvitamise anamneesi, näidustatud metadoonasendusravi, kuid takistavaks teguriks on patsiendi motivatsioon ja arusaam ravikorraldusest, mistõttu ta ei sobi asendusravi programmi. 4. juuni 2018. a kirja kohaselt ei saanud C.I raviga alustada, kuna ta oli tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Viljandi Psühhiaatriakliinikust tuli ta ise ära, suutmata seal ravile alluda. Ka asjaolu, et kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, ei ole suutnud C.I käitumist mõjutada. Ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Viimane teadaolev amfetamiini tarvitamine leidis aset 2. augustil 2018.

4.5 Erinevate narkootiliste ainete tarvitamine mõjutab ilmselgelt C.I igapäevast elu selliselt, et ta ei ole võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Tal puudub ka tõsikindel soov sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kõik katsed ravi alustada on ebaõnnestunud tema enda käitumise tõttu.

3(3) MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. C.I esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaebuses märgib C.I , et tal on 16. augustil 2018 võimalus minna Jämejala haiglasse sõltuvusravile. Süüdimõistetu palub arvesse võtta, et ta elab sotsiaalkorteris ning vanglasse minnes jääb ta sellest ilma. C.I-laps elab Inglismaal ja tema dokument aegub. Järgmisel kuul saabub ta Eestisse, et C.I saaks talle uue dokumendi taotleda. Uusi kuritegusid ei ole C.I toime pannud. Kriminaalhooldaja juures on ta käinud aasta ja kaks kuud. Vahele on jäänud kaks korda, kuid mõlemal korral on ta helistanud. C.I on nõus üheksaks kuuks ravile minema. Süüdimõistetule tundub, et kriminaalhooldaja suhtub temasse kui mustlasesse pahatahtlikult ja on esitanud kohtule valesid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras C.I-le määratud karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud.

7. Kriminaalhooldusametniku seekordse erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et C.I ei ole täitnud talle Tartu Maakohtu 18. augusti 2017. a määrusega pandud kohustust alluda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete võõrutusravile. Erakorralisest ettekandest nähtub, et C.I on küll korduvalt pöördunud SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse, kuid ravi läbiviimiseni pole seni jõutud. Kliinikust saadud vastuskirjade kohaselt puudub C.I-l motivatsioon ja arusaam metadoonasendusravi korraldusest. Kõige pikemalt on C.I suutnud raviasutuses viibida 29. juunist kuni 3. juulini 2018, mil ta sealt omal soovil lahkus. C.I ükskõikset suhtumist lisakohustuse täitmisesse ilmestab tema selgitus, mille kohaselt ei saa ta üheksaks kuuks raviasutusse jääda, sest tal on oma elu ka. C.I ei paista mõistvat, et praegusel hetkel on sõltuvusravi saamine mitte üksnes vangistuse täitmisele pööramise vältimiseks vaid ka tema edasise elukäigu kujundamisel määrava tähtsusega. Seni, kuni süüdimõistetul selline arusaam puudub, ei ole ringkonnakohtul ka mingit alust uskuda, et C.I-le veel ühe võimaluse andmisel oleks ta suuteline talle pandud kohustusi nõuetekohaselt täitma ja sõltuvusravile alluma.

8. C.I väide, et kogu kriminaalhoolduse kestel on ta üksnes kahel korral jätnud registreerimisele ilmumata ja mõlemal korral sellest kriminaalhooldajat telefoni teel teavitanud, on toimikumaterjalidega ümber lükatud. Kriminaalhooldusametniku 23. märtsil 2017 esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et C.I ei ilmunud registreerimisele 1., 6., 14. ega

21. märtsil. Oma ilmumata jäämisest hooldusalune ametnikku ei teavitanud, tema telefon oli välja lülitatud ning teda ei õnnestunud mingil viisil kätte saada.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 8. augusti 2018. a määruse muutmata ja C.I määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau