1-18-818/42 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-818

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 1-18-818 (16230105694) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen; Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline

ettekanne H.N-i

karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 69 lg 6 alusel Hooldusalune H.N

isikukood XXX elukoht xxx (kohtuotsuses ;

määratud kohustuslik elukoht ; määratlemata xxx)

kodakondsus; emakeel vene keel; xxx töökoht ;

varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viima : ti - 13.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, rakendades KarS § 65 lg 2, §

69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid vangistusega 2 aastat, mis

asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina Kriminaalhooldusalune H.N

Kohtuistungi toimumise aeg 18.07.2018; 07.08.2018; 18.09.2018. RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( 130 lg- 427 lg-test 1 ja 3 -st 431 KrMS) § st 5; § , § ning § 432 lg ik määras: -st 3, kohtun

Jätta H.N-ile mõistetud vangistus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

erakorralise ettekande nr 10-3/26908-1 alusel täitmisele pööramata ning kohustada

H.N-i jätkama üldkasuliku töö tegemist vastavalt Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-18-818. le

1-18-818

2

Vabastada H.N vahi alt kohtusaalis käesoleva määruse kuulutamisel 19.09.2018.

H.N tuleb viivitamatult pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, et küsida luba elukoha vahetamiseks, kui elukoht on erinev aadressist xxx, ja anda teada edasine elukoht. Lugeda süüdimõistetu H.N-i poolt – vahi all viibitud aeg 08.09 19.09.2018

(12 päeva) vastavalt KarS § 66 lg-le 1 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 mõistetud karistuse karistusaja hulka. Arvestades vahi all viibitud aega 12 päeva ja kohtuotsuse alusel 29 tunni ulatuses tehtud

üldkasulikku tööd, on H.N-i kand 1 (üks mata karistuseks ) aasta, 10

(

kümme) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust, millele vastab 679 (kuuessada s . eitsmekümmend üheksa) üldkasuliku töö tundi

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi päeva ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA M

ENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 13.03.2018 otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9

järgi ja teda karistati KarS § 65 lg 2, § 69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid kohaldades 2-aastase vangistusega, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaga 2 aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati H.N-i järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 14.03.2018.

2. 09.07.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Olga Sadovina erakorraline ettekanne

ettepanekuga pöörata H.N-i suhtes karistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel.

Käesolev erakorraline ettekanne koostatakse, kuna H.N hoiab kõrvale ÜKT täitmisest ei täitnud ÜKT ajavahemikul 04.06 18.06.2018 koostatud ajakava järgi. ja - Samuti H.N rikkus kontrollnõudeid: a kohtu poolt määratud alalises elukohas elad xxx ning saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - vahetamiseks.

, töö või õppimiskoha Nimelt, 02.07.2018 registreerimise käigus selgus, et alates 11.06.2018 H.N ei ela aadressil xxx, vaid elab teisel aadressil xxx.

3. 02.07.2018 antud seletuses H.N kirjutab, et 06.07.2018 korteriomanik sundis

kriminaalhooldusaluse H.N-i

ja tema vanaema korterist lahkuma.

Kriminaalhooldusalune pidi kolima vanale aadressile xxx ning selle tõttu hoidis ta kõrvale

ÜKT täitmisest. Samal ajal H.N-i

sõber võttis tema tööle, et

kriminaalhooldusalune saaks endale korterit osta.

4. Esimene kohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 20.03.2018, kus talle selgitati

kriminaalhooldusaluse õigusi - kohustusi ning erakorralise ettekande koostamise ja

läbivaatamise korda. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad ja seda on H.N

kinnitanud oma allkirjaga. 04.04.2018 on koostatud 1. ÜKT ajakava, mille alusel H.N asus täitma ÜKT xxx ajavahemikul 05.04.- endaja A S 20.04.2018. ÜKT juh

(tel xxx). Määratud 48 ÜKT tunnist H.N

täitis 20. Vestlusest

kriminaalhooldusalusega selgus, et antud töökoht temale ei sobi. Kriminaalhooldusalusele selgitati veel kord tema õigusi ja kohustusi ning nende mittetäitmisega kaasnevaid tagajärgi. H.N-i väitel temale on kõik olnud arusaadav. 02.05.2018 on koostatud 2 ÜKT . ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT KÜ- x ajavahemikul 03.05.- s xx

16.05.2018. ÜKT juhendaja I M (tel xxx). Vestlusest kriminaalhooldusalusega selgus, et

1-18-818

3

antud ÜKT koht temale ei sobinud ning palus leida temale uue koha. Seoses ÜKT ajakava mittetäitmisega on koostatud kirjalik hoiatus. 01.06.2018 on koostatud 3 ÜKT ajakava, mille .

aluse xxx ajavahemikul 04.06- l kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT 18.06.2018. ÜKT

juhendaja A S (tel xxx). Kriminaalhooldusalune ei sooritanud seal ühtegi ÜKT tundi. 02.07.2018 on koostatud 4 ÜKT ajakava, mille alusel kriminaalhooldusalune pidi täitma ÜKT

xxx ajavahemikul 03.07.- B (tel xxx). 09.07.2018. ÜKT juhendaja J See ÜKT täideti osaliselt -s B alates 05.06.2018. . 02.07.2018 esitas töölepingu, mille alusel asus tööle ÜO 5.

Juhindudes KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.N-i

karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui H.N ei ilmu

mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi

kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 ettepaneku, võtta H.N-i vahi alla. 6. 18.07.2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond erakorralisele ettekandele lisad,

millest nähtub H.N-i järjekordne rikkumine ühiskondliku töö mittetäitmise näol. H.N selgitas nimetatud rikkumist sellega, et ta viibis tööl ega saanud ühiskondliku tööd teha.

7. Kohus määras käesoleva asja arutamisele esmalt 18.07.2018. H.N sai

kohtukutse kätte telefoni teel ning kinnitas, et tuleb istungile. 18.07.2018 kohtuistungile

H.N siiski ei ilmunud. Tähitud kirjaga saadetud kutset talle üle anda ei õnnestunud, sest teda ei saadud kutse üleandmiseks kätte.

8. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 07. augustiks 2018 kell 11.00. 07.08.2018 toimunud

kohtuistungile süüdimõistetu H.N jälle ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud H.N-ile kohtukutse kätte anda. Kohtule teadaolevatel aadressidel (xxx ning xxx) ta kohal ei viibinud ega ilmunud vahepealsel ajal ka kriminaalhooldaja juurde, olgugi et oli selleks kohustatud. 9. Seisuga 09.07.2018 oli H.N sooritanud 29 üldkasuliku töö tundi, sooritamata

oli 691 tundi. Pärast seda kuupäeva ei olnud H.N enam kriminaalhooldajale ega üldkasuliku töö juhendajale kättesaadav. Ta jättis muuhulgas täitmata üldkasuliku töö ajakava

vahemikuks 11.07 27.07.18 (44 h) ja ilmumata kriminaalhooldajaga kokkulepitud –

kohtumisele, mis pidanuks toimuma 03.08.2018.a. Samuti rikkus kriminaalhooldusalune H.N kohtu poolt määratud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx ning saada kriminaalhooldusametnikul eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks. 10. Arvestades, et H.N ei ilmunud ka kahel korral määratud kohtuistungile (seejuures teda ei olnud enam võimalik kätte saada ei kutsetega ega telefoni teel), kus tal oleks võimalik anda kohtuotsuse täitmata jätmise kohta selgitusi, ei jäänud kohtu muud üle, kui tõdeda: H.N ei soovi ilmselt üldkasulikku tööd teha, millest järeldub, et talle mõistetud vangistus

tuleb väga tõenäoliselt täitmisele pöörata. 07.08.2018 kuulutas kohus H.N-i KrMS § 429 lg 1 p 3 ja lg 3 aluse tagaotsitavaks ja andis loa tema vahistamiseks. l

11. 14.09.2018 edastas kriminaalhooldusametnik kohtule täienduse oma erakorralisele

ettekandele, mille kohaselt H.N

rikkus ka kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. Nimelt: 10.08.2018 kriminaalhooldusametniku telefonivestlusest xxx sotsiaalosakonna juhataja K K selgus, et H.N on xxx. H.N tahtis enda kinnitusel minna xxx, kuid teda ei võet ning ta pöördus Eesti saatkonda, et saada ud sinna abi Eestisse tagasi tulemiseks. (10.08.2018 saadud info edastati kohtule ka telefoni teel).

12. 09.09.2018 teavitas Ida Prefektuur kohut H.N-i tagaotsimise lõpetamisest,

kuna ta peeti kinni 08.09.2018 kell 13:00 Narva Piiripunktis, da Eestist kui ta üritas välju Venemaa suunal. Alates sellest ajast on H.N olnud vahi all; tema ärakuulamine toimus Narva kohtumajas 10.09. 2018.

1-18-818

4

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

13. 18.09.2018 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes H.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 14. H.N selgitas, et kohtusse ja kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud ta seetõttu, et ajas ajad segamini, mille pärast väga vabandust palub. Ta ei arvanud, et asjad nii tõsiseks lähevad, aga nüüd, vahi all olles, lubab ta, et edaspidi peab kriminaalhooldusametnikust lugu,

teeb kõik oma töötunnid ära, nii et ta muuga oma päevi ei sisustagi, peaasi, et ta ei peaks olema vangis. P

käis ta küll – talle tehti pilet välja; miks ta sinna läks, õieti ei teagi, vaatas linna. Luba ei küsinud, sest läks vaid kümneks päevaks ellel on nii tõsised ega saanud aru, et s

tagajärjed. Kogu ülejäänud aja on töötanud koos oma tööandja M K ja teinud kaks korterit

selle ajaga. Ta pidi enda korteri jaoks raha teenima. Tõepoolest tahaks üldkasuliku töö ära teha. H.N vannutas kohut, et toob v

äga palju kasu kõikidele lasteaedadele ja on väga hea poiss: „Ma ei riku seadust. Ma teen ainult head ja ei soovi kellegile kurja.“ H.N ela

s oma

sõnul õe juures. Elukohavahetusest (õe juurde viimati xxx, elama asumisest) ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud, sest arvas, et teeb seda septembrikuus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 15. kuigi Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et

H.N-i

rikkumised on tõsised ja süsteemsed, jääb Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus H.N-i karistuse täitmisele pööramiseks seekord siiski rahuldamata. 16. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 17. Kohus tuvastas, et seisuga 19.09.2018 (so poole aasta jooksul) on H.N sooritanud

29 üldkasuliku töö tundi. Hooldusalune

, jättis korduvalt üldkasuliku töö ajakava täitmata

põhjendades rikkumist kolimisega oma vanale aadressile xxx ning sellega, et talle ei sobi pakutud töökohad lasteaias ja KÜ- xxx. Samuti heidetakse H.N-ile ette kohustuse - s elada kohtu poolt määratud alal – ises elukohas aadressil xxx rikkumist ja seda, et ta vahetas

elukohta, selleks kriminaalhooldusametniku luba küsimata. Seda põhjendas H.N sellega, et korteriomanik sundis tema ja ta vanaema kõnealusest korterist lahkuma, mistõttu ta

pidi oma vanale aadressile tagasi kolima. Lisaks on H.N rikkunud kohustust küsida välismaale minekuks luba kriminaalhooldusametnikult (käis 2018.a augustis P; lisaks tabati ta

08.09.2018 katselt ületada piiri venemaa suunal). Neile rikkumistele ei ole H.N muud põhjendust, kui vaid, et ta arvas, et asi ei lähe nii tõsiseks, et ta vahi alla võetakse.

18. Etteheidetavad rikkumised on tahtlikud. Vajadus vahetada elukohta võis küll tunduda paratamatusena, aga see ei tähenda, et H.N oleks olnud õigus või isegi vajadus jätta täitmata talle kohtu poolt ja kokkuleppe alusel pandud kohustus – küsida elukohavahetuseks

kriminaalhooldusametniku luba. Sellega näitab H.N , et ta on kriminaalhoolduse suhtes

ülbe ja üleolev. Keeldudes pakutavatest üldkasuliku töö kohtadest põhjusel, et need ei sobi talle, on H.N näidanud üles samaväärset suhtumist. Seejuures ei ole ta esitanud

ühtegi adekvaatset põhjust, miks töökohad ei sobi ohtu hinnangul ei ole pakutud töödes . K

midagi alandavat ega inimväärikuse vastast, mistõttu H.N-i keeldumine on arusaamatu ja viitab sellele, et ta ei taha tegelikult üldkasulikku tööd väga teha. Väljaspool

Eesti suundumine ilma kriminaalhooldusametniku loata on täiesti õigustamatu.

1-18-818

5

19. a . Juuli Siiski kinnitas H.N kohtuistungil, et ta soovib üldkasuliku töög jätkata

esimesel nädalal tegi ta näiteks üldkasulikku tööd kokku 9 tundi, mis ei vastanud siiski ajakavale. Põhjusena, miks ta ei teinud tööd täismahus, nimetas H.N oma palgatööd.

20. Kohus, olles kaalunud põhjalikult pooltja vastuargumente, leiab, et kuigi

kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande tegemine on igati arusaadav, oleks praegusel juhul vangistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. 21. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega. H.N avaldas kohtule soovi jätkata üldkasulik töö väljendas oma rikkumiste tagajärgede mõistmist u ga ning

. Kuigi H.N on tänaseks te tundi üldkasulikku tööd (arvestades tehtud tööd ja vahi all oldud gemata 6

79

aega), tuleb arvestada ka seda, et

praegu on kohtuotsusega määratud töö tegemise tähtaja algusest möödas vaid . Tähtaeg lõppeb neljandik 14.03.2020. Seega on ees veel ligi 18 kuud,

mille jooksul üldkasulikku tööd teha. , et täitma See on piisavalt pikk periood ta tunnid korrektselt sooritada: kui H.N teeb järgneva kuu jooksul igas nädalas 10 tundi või 18 enam tööd, võib ta lõpetada ÜKT enne ettenähtud tähtaega. 22. Koh , et H.N on alles 20-aastane. tu seisukoha kujunemist mõjutab oluliselt asjaolu

23. asise arengu seisukohalt Selles eas sõltub nooruki küpsusastmest, kas teda tuleks ed kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omanda 18-aastane veel kõiki õigusi, näiteks õiguse kandideerida Riigikokku omandab noor inimene 21-aastaselt, hasartmänge võib mängida 21. eluaastast alates jne. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtivad KarS ja KrMS muudatused (KarS § 87

lg 7; KrMS § 308) näevad näiteks ette sedagi, et arvestades alla 21-aastasena kuriteo

toimepannud täisealise isiku vaimse ja sotsiaalse arengu taset ning kuriteo toimepanemise

asjaolusid, võib kohus kohaldada talle alaea isele mõeldud mõjutusvahendeid. l Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 453 SE eelnõu seletuskirjas on veenvalt selgitatud, miks peaks noortele täiskasvanutele sarnaselt

alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine, mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslike mõjutusvahendite kohaldamine. (Noorteks täiskasvanuteks peetakse Euroopa riikide - ka kuni 24- (nt õigusaktides üldjuhul kuni 21 aastaseid, mõnel pool

Rootsis, Inglismaal ja osaliselt Saksamaal) ja kuni 25-aastaseid noori (nt Šveitsis). Noorte täiskasvanute suhtes eriregulatsiooni rakendamise olulisimaks argumendiks on asjaolu, et

noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja

ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel

võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18 aastaseks saamine ei tähenda alati -

automaatselt vaimset küpsust, vaid see on pikaajaline protsess. Neuropsühholoogilised

uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale 20. eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi.

24. Kohtuistungil selgitusi andes ja küsimustele vastates reageeris ja käitus H.N

pigem lapselikult kui täiskasvanu . Kohtu hinnangul on tegemist ebaküpse noorukiga, moel

kellel on arenguruumi. Kohtu ja õiguskaitseasutuste valikud tema kohtlemisel ja tema

rikkumi

stele reageerimisel võivad tema edasist elusaatust – sh toimetulekut ühiskonnas ja õiguskuulekust – määrata enam kui mõne tõeliselt täiskasvanud inimese puhul.

25. , millisel Seetõttu pöörab kohus erilist tähelepanu asjaoludele, mis võimaldavad hinnata

kuj

ud vahendid H.N-i , ul kohaldatuna mõjutaksid karistusõiguslik kõige sobivamalt sealhulgas

– kas vangistuse täitmisele pööramine oleks parim ja seega vältimatu lahendus. 26. H.N on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esmalt karistati teda 16.09.2016 KarS § 199 lg 2 p de 7, 8, 9; 200 lg 2 p 8; § 202 lg 2 p 1,2 ning § 323 lg 1 järgi -

lühimenetluses kokku vangistusega 2 aastat, millest kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud ja ülejäänu määrati KarS § 74 alusel katseajale pikkusega 2 aastat ja kuus kuud. Teiseks karistati teda 13.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kokkuleppemenetluses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, rakendades KarS § 65 lg 2, § 69 lg 4, § 75 lg 1 sätteid kokku vangistusega 2 aastat (uue

1-18-818

6 kuriteo eest mõistetud 5 kuud vangistust suurendati kandmata karistuse võrra), mis asendati üldkasuliku tööga 720 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat.

27. sh H.N-i karistusandmetest nähtub, et esimeses kohtuotsuses nimetatud teod –

noaga röövimise ja vägivalla kasutamise tunnistaja s – uhtes pani H.N toime

16.12.2015 – 10.05.2016, so alaealisena ja napilt täisealiseks saanult. Teises otsuses

nimetatud varguse pani H.N toime 25.12.2016 18aastasena. Arvestades, et alates 07.06.2016 viibis H.N 5-kuulises vangistuses, pani ta varguse toime üsna ruttu pärast vangistusest vabanemist ja katseaja alguses. Karistusregistri väljavõte näitab, et H.N

on pannud 2016.a ja varem toime palju väärtegusid, sh pisivarguseid nii enne kui pärast

vangistuses viibimist. Samas nähtub väljavõttest, et viimase väärteo (NPALS § 151

lg 1 – narkootilise aine tarvitamine uusaastapidustuste käigus) pani ta toime 01.01.2017. Pärast seda – vähemalt süütegu

1,5 aasta jooksul - enam uute de toimepanemist tuvastatud ei ole. 28. Eelnevast saab järeldada, et H.N on siiski suutnud märkimisväärselt pikaks ajaks oma käitumist korrigeerida ja varem lausa harjumus süütegude (sh üsna raskete eks kujunenud

kuritegude) toimepanemisest hoiduda. Raske on anda ühest hinnangut, kas see muutus on toimunud karistuste (sh 5-kuulise vangistuse) mõjul, isiksuse küpsemise tulemusel või mingil muul põhjusel. Kohtuistungil rõhutas H.N, et ta on „hea poiss, ei tee kellelegi liiga.“

Kohtule jäi sellest mulje, et H.N väärtustab ka ise seda, et tema uus eluviis ei ole kuritegelik ja teisi kahjustav. Kohus on seisukohal . K , et sellist õiguskuulekust tuleb säilitada

Ka riigi poolt valitavad kohtlemisviisid peaksid H.N-i selle juures toetama.

Kohtul puudub veendumus, et praegu peaaegu kaheks aastaks vangi saatmine suurendaks

tingimata H.N-i õiguskuulekust ja teeks teda paremaks inimeseks. Pigem saab ta

vangistuses uued autoriteedid kuritegevuse vallas ning tema lugupidamine riigivõimu vastu väheneb veelgi. Üldpreventsiooni ja õigusk

orra kaitsmise huvide seisukohalt tuleb antud juhul võtta arvesse, et kuigi H.N on olnud sõnakuulmatu, pole ta olnud viimasel ajal ohtlik.

Ka on õiguskorra huvides see, kui noorte inimeste parendamisse suhtutakse empaatiaga ja individuaalselt lähenedes.

29. Kohus möönab, et üldkasuliku töö täitmata jätmisega, kriminaalhooldaja juurde ja

kohtusse ilmumata jätmisega ning kriminaalhooldaja nõusoleku küsimata jätmisega

elukohavahetuseks ja välisriiki sõitmiseks on H.N näidanud üles äärmist

distsiplineerimatust. Seejuures tuleb tõdeda, et lisaks praegusele kriminaalhooldusele esines

tal samalaadseid rikkumisi ka 16.09.2016 otsusega määratud katseajal. Nimelt määras Viru Maakohus 11.07.2017 määrusega toonase katseaja pikendamise kuni 16.04.2019, kuna juba

2017.a suvel jättis H.N korduvalt ilmumata registreerimistele ega teavitanud oma

uuest elukohast. Ilmselgelt ei mõjutanud toonane katseaja pikendamine H.N-i oma vigadest õppima.

30. Kohtus selgitas H.N , et ta ei arvanud . , et tema rikkumisi nii tõsiselt võetakse S

ilmnähtavalt mõjus vahistamine talle ehmatavalt ja ta ei soovi kinnipidamiskohas olla. Võib

arvata, et vahistamine värskendab negatiivses mõttes te a mälu m kunagise viiekuulise

vangistuse osas. Vahistamine pani ta mõistma, et aristus võidakse päriselt ka täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ütles, et praegune olukord mõjub talle nii, et tulevikus täidab ta oma

üldkasuliku töö kohustust ja kuulab kriminaalhooldusametniku sõna täpselt nii nagu peab. Kohus selgitas talle istungil uuesti tema kohustusi KarS § 75 alusel ja selgitab neid uuesti ka kohtumääruse avaldamisel.

31. on positiivne ja lootustandev ka see, et H.N on siiski Käesolevas asjas sotsiaalsed sidemed ja lähedased, kes on vajadusel tema jaoks mingil määral olemas ja valmis

teda toetama. Kohtuistungil viitas H.N õele, kes tahaks teda praeguses olukorras

aidata ja kelle juurde ta vabanedes asuks elama, aga ka isale; kriminaalhooldusametniku esitatud dokumenatsioon kinnitab ka vanaema olemasolu, kelle juures H.N vahepeal

elas; kinnipidamisel 08.09.2018 andis ta ema kontaktid, kellega ühendust võtta; Viru

Maakohtu 11.07.2017 määrusest nähtuvalt on ta elanud ka õdede juures T teiste . Kohtu

1-18-818

7

arvates on oluline aidata H.N ka neid si lles osas ei oleks demeid säilitada. Se paariaastane vangistusest abi. 32. Kohus arvestab positiivsena sedagi, et H.N on leidnud palgatöö ja on võtnud seda tõsiselt, et muretseda endale ja vanaemale uus eluase. H.N lubas istungil veidi liiga

lapsiku valmisolekuga, mille usutavuses tekkis teatav kahtlus, et nüüdsest teeb ta vaid üldkasulikku tööd ja üldse algatööst loobumine muud ei tee . P ei ole siiski iseenesest vajalik.

Nagu ülal öeldud, saab üldkasuliku töö tehtud ka nii, kui teha korralikult nädalas 10 tundi tööd ja muul ajal teenida elatist. Oluline on see, et ÜKT ajakava paika panemisel arvestataks, et palgatöö ei hakkaks üldkasulikku tööd segama. 33. Arvestades H.N-i noorust ning fakti, et ta on viimase kahe aasta jooksul oma

õiguskuulekust silmnähtavalt parandanud, leiab kohus, et H.N-ile tuleks anda praegu veel üks võimalus vanglat vältida. täitmisele pööramine ei ole hetkel Vangistuse

otstarbekas ning hooldusalusele saab e oma kohustuste korrektseks anda veelkord võimalus

täitmiseks. Kui kriminaalhooldusametnik täheldab aga lähitulevikus, et H.N esitab

sisutühje põhjendusi selle kohta, miks talle pakutud töö pole sobinud või rikub uuesti oma

kohustusi, siis on põhjust teha kohtule uus ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks. Töö tegemata jätmine ja pakutava tööga „pirtsutamine“ on indikaator sellest, et tegelikult isik ei soovi üldkasulikku tööd ja järelikult tuleb tal kanda oma karistus vangistusena. teha

34. lekut Arvestades ülaltoodut ja H.N-i kohtuistungil väljendatud valmiso kontrollnõuete täitmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks

ning ka seda, et kriminaalhooldus on alles algusjärgus, jätab kohus H.N-ile mõistetud karistuse praegu täitmisele pööramata. 35. Kohus vabastab H.N-i vahi alt kohtusaalis käesoleva määruse kuulutamisel

19.09.2018 ning H.N kohustub jätkama üldkasuliku töö tegemist vastavalt Harju

Maakohtu kohtuotsuses nr 1-18- -le 1 loeb kohus 818 määratule. Vastavalt KarS § 66 lg

süüdimõistetu H.N-i – 19.09.2018 (12 päeva) poolt vahi all viibitud aja 08.09

Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-818 mõistestud karistuse karistusaja hulka. See tähendab, et arvestades vahi all viibitud aega 12 päeva ja kohtuotsuse alusel tänaseks 29 tunni

ulatu 1 aasta, ses tehtud üldkasulikku tööd, on H.N-i kandmata karistuseks 10 kuud ja 19 päeva vangistust, mis vastab 679 le üldkasuliku töö tunnile. -

( ) allkirjastatud digitaalselt

Heili Sepp Kohtunik