4-18-4241/9 · 4-18-4241/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. septembril 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-18-4241 (2440,18,003480) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

K.V LS § 224 lg 2 järgi väärte

kvalifitseeritava o

toimepanemises, milles LS K.V tunnistati süüdi

§ 224 lg 2 jä rgi ja karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik

K V . , isikukood kodakondsus XXX

,

määratlemata töökoht , xxx, elukoht xxx, e-post

xxx RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2 § 133 , -135, 155, 156,

OTSUSTAS:

Rahuldada kaebus litsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

K.V Jõhvi

Po

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV Meelis vanemväärteomenetleja

Kaevu 24.07.2018 menetluse otsuse peale 2440,18,003480 üld väärteoasjas nr täielikult, ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, põhikaristuse ja lisakaristuse osas.

Tühistada kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Teha uus otsus karistuse osas.

M

karistuseks

kvalifits õista K.V LS § 224 lg 2 järgi eeritava väärteo

toimepanemises rahatra ) trah hv 120 (saja kahekümne viühiku ulatuses, s.o summas 480 (neljasada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 480 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2

Rahatrahvi esimene osa tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220185085600.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksu kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 l alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest päevase tä 30- htaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

03.07.2018 koostas patrullpolitseinik A J menetlusaluse isiku väärteoprotokolli AB1554665

K.V suhtes selle fakti kohta, et 02.07.2018 kella 23:43 paiku Ida-Virumaal Kohtla-

Järvel tänava rist juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx mikul T A registreerimisnumbriga

xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,42 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054, tunnistuses nr TTRC-18-00008. Nimetatud

tegevusega rikkus menetlusalune ja tema tegu on kvalif isik LS § 69 lg 3 nõudeid itseeritud LS §

224 lg 2

llkirja vastu 03.07.2018. (tl 9) järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud a

24.07.2018 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi

IV 2440,18,003480, milles leidis, et vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas nr

isiku rikkumine on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamisel saadud tulemiga, mis on

protokollitud ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ga. – ütluste

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l kohta. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054, tunnistuses nr TTRC-18-00008. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kehtivate karistuste puudumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja ot K.V LS § 224 lg 2 järgi susega karistati

rahatrahviga 200 tr 00 eurot ahviühiku ulatuses, s.o summas 8 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. (tl 3)

16.08.2018 esitas Viru Maakohtule K.V kaebuse, milles vaidlustab väärteo otsuse

lisakaristuse osas ning taotleb võimaldada põhikaristus tasumist osade kaupa. Isik ei soovi

osaleda kohtuistungil (tl 1-2 ).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3

K.V kaebuses oma süüd, öeldes et nõustub otsusega kuid palub ei eita esitatud lubada tal tasuda trahv osade kaupa ning vaidlustab väärteootsuse osaliselt, s.o lisakaristuse osas. Isik ei soovi osaleda kohtuistungil. (tl 1-2).

Menetlusalune isik esitas 05.09.2018 avalduse tlk 23, milles taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja .2018 kohtule, et nõustub asja lahendamise teatas 12.09 ga kirjalikus menetluses. (tl 28) Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 12.09.2018, milles leiab, et menetlusaluse poolt esitatud kaebus määratud lisakaristuse osas tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja esindaja ääratav karistus peab vastama KarS § 56 lg 1 leidis, et m

tulenevale mõistele ehk siis karistamise alus on isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on

eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud ning väljakujunenud karistuspraktikat. Kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ja karistuse valimisel on tuginenud mitmele asjaolule

ning seda oma 24.07.2018 otsuses põhistanud. Antud põhistus kirjaliku seisukoha esitamisel

muutmist ei vaja ja seega selle kordamine seisukoha esitamisel oleks liigne. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt tulnuks menetlusalusele isikule kohaldada ning määrata Liiklusseadus §

224 lg.2 alusel üksnes põhikaristus rahatrahvi näol ning loobuda oleks tulnud lisakaristuse

kohaldamisest. Kohtuvälise menetleja seisukohast on praktiseeritav karistusviis teatud raskete

rikkumiste puhul leebe ning isegi puudulik ega vasta KarS § 56 lg.1 mõistele. Menetlusaluse isiku, K.V puhul saab arvestada vaid ühte asjaolu, mille abil on võimalik karistust

kergendada. Antud asjaolu aga ei oma teo ja selle toimepanemisega mitte mingisugustki seost. Tegemist on üksnes isiku karistustausta puhtusega, mis süü suurust ning teo olulisust arvestades ei oma suurt kaalu määratava karistuse kergendamisel. Isik teo toimepanemisel ning selle järgselt

kahetsust, mis vastab otseselt selle määramise mõistele, üles näidanud ei ole. Kohtuvälise

menetleja seisukohast tuleb raskete rikkumiste puhul karistamisel väljuda ette antud raamidest,

näidates riigi poolset rangemat hoiakut. Karistus peab osade rikkumiste puhul laienema ning

olema nii teo - kui isikupõhine. Karistus peab olema mitmekülgne, selle mõju kaugeleulatuv ja

püsiva toimega. Karistuse ulatus peab näitama ja vastama teo raskusele, kus teo toimepanija mõistab rikkumise vastavust karistusele. Karistusega näidatakse õiguskorra kaitsmise aluseid, kus selle tagamiseks on jõutud etappi kus seda saab teha üksnes läbi rangete karistuste ja viisil, kus

karistusena on rakendatud mitut võimalikku viisi. Mootorsõiduki juhtimiseks antakse õigus

osaleda juhina liikluses neile kes teavad nõudeid ja on kõlbelised seal osalema. Õiguse saamisel

kinnitatakse nende sobivus liiklusesse. Raskete rikkumiste korral, kus välistatud on

ettevaatamatus, peab eriõiguse äravõtmine karistusena olema reegel, kuna selle omamist on teo

toimepanija kuritarvitanud. Tuginedes nimetatule ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise

huvisid seisukohal, et vastuv on kohtuväline menetleja õetud otsuse tühistamiseks puudub igasugunegi alus. Karistuse määramisel on juhinetud KarS 56 lg.1. ning seega palub kohtuväline

menetleja jätta esitatud kaebus karistuse osas rahuldamata ja otsus muutmata. Rahatrahvi ositi

tasumise võimalik väline menetleja takistust ei näe ning on nõus selle kuse osas kohtu rahuldamisega.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis -

sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis

sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii

kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1- -09; 3-1-1-45-11). 16

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on

selle toimepanemises süüdi.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

LS § 224 lg 2 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes (

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,25– ) järgi. 0,74 milligrammi

Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist faktilisest küljest. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Menetlusalune isik on andnud ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) millest

nähtub, et Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et isik tunnistab tegu (tl 15-16).

K.V andis kohtuvälisele menetlejale ütlusi, kinnitades, et tol päeval

02.07.2018 kui

patrull ta peatas oli ta tarvitanud 300 g šampust ja sõitis sellises seisundis autoga

.

K.V poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis kinnitavad ka järgmised tõendid:

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et lõplikuks mõõtetulemuseks 02.07.2018 kell 23:56 K.V poolt väljahingatavas õhus oli

0,42 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054, tunnistuses nr TTRC-18-00008.

Mõõtmine teostati Ida Virumaal Jõhvi linnas Rahu 38, mõõtjaks oli patrullpolitseinik - A J. (tl 13);

- tunnistaja T N ütlused, millest nähtub et 02.07.2018 olles patrullis koos

patrullpolitseinik A Jaga märkasid nad kella 23:43 paiku tänava ristmikul sõitmas xxx

sõiduautot registreerimisnumbriga xxx, millel parempoolne tagumine numbrituli ei

põlenud. Peale mida nad peatasid nimetatud sõiduki kasutades punast- nist si

vilkurikombinatsiooni. oli Sõiduautot juhtis K.V (i.k ), kellel XXX

tunda eks oli alkoholilõhna. Nad teostasid isikul indikaatorvahendiga testi, mille tulemus

alkoholi 0,57 mg/l kohta. Peale mida toimetat K.V sisaldus väljahingatavas õhus i

Jõhvi politseijaoskonda, kus nad teostasid isikul alkoholisisalduse kontrolli tõenduslikualkomeetriga, mille lõplikuks tulemuseks oli 0,42 mg/l kohta (tl 14).

Kohtul ei tekkinud kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik.

5

Menetlusaluse isiku kaebuse esitatud ning ja ülekuulamise protokollis ütluste, tunnistaja ütluste

tõendusliku alkomeetri kasut on tõendatud, et amise protokolliga 02.07.2018 kella 23:43 paiku

Ida-Virumaal Virumaal Kohtla- xxx juures Järve linnas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

T Ae registreerimisnumbriga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkohol

isisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on

mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDF-0054, tunnistuses nr TTRC-18-00008. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid.

Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses kaudse tahtlusega vähemalt KarS § 16 lg 4 mõttes, asudes juhtima mootorsõidukit, mil tema organismis võis olla alkoholi ning isik soostudes

sellega jätka sõitmist, kuni oli peatatud politsei poolt. Kaudset tahtlust tõendab faktiline asjaolu, s

et samal alkoholi ( , kuid asus sellele vaatamata õhtul tarvitas K.V 300 g šampust) juhtima mootorsõidukit hoolimata sellest, et tema organismis võis veel olla alkoholi. Tuginedes

keskmiste teadmistega keskmise inimese kogemustele, oleks menetlusalune isik pidanud võimalikuks, et asub juhtima mootorsõidukit keelatud seisundis.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

K.V süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes

ei ole kohus tuvastanud.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja K.V poolt toime pandud väärteo õigesti

kvalifitseerinud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Käesolevas väärteoasjas on vaidluskohaks karistuse küsimus.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

K.V on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 224 lg 2).

6

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette 00 trahviühikut või sõ misõiguse

rahatrahvi kuni 3 iduki juhti

äravõtmisega kuni kaheteistkümne Seega keskmine määr on 150 trahviühikut summas kuuni. 600 eurot.

KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud

Kohus arvestab, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise

toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Sellise

käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega,

toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. See vähendab isiku süü suurust.

Isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus lõplikult 0,42 mg/l kohta. LS § 224 lg 2

kohase 0,25 0,74 mg/l kohta, keskmine lt on alkoholisisalduse vahemik väljahingatavas õhus –

oleks 0,49 mg/l kohta. Seega, alkoholisisaldus 0,42

mg/l ühes liitris väljahingatavas õhus jääb

keskmisest veidi alla poole

ja on keskmisest väiksem näit

selle sanktsiooni piires. See annab aluse arvata, et isiku süü on pigem keskmisest veidi alla poole.

K.V juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Sellises

seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Taolist käitumist isiku poolt tuleb käsitleda kui vastutustundetut ning kuritahtliku teiste seadusekuulekate isikute suhtes. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kus juhi tavapärane reageerimisvõime

võimalikele erinevatele olukordadele liikluses on alkoholi tõttu aeglustunud. Alkohol pidurdab inimese reaktsioonivõimet märgatavalt ning selline väärtusliku aja vähendamine liikluses on

lubamatu. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel

võivad olla väga rasked tagajärjed. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast

aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad

positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise näol on tegemist riigipoolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.03.2003. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse rangus väljendabki sanktsiooni suuruses, mis on alates ühest kuni 300 trahviühikuni. Samas ei mõista kohus karistusi lähtudes puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel ja kohtu arvates

ei ole lubatud konkreetse isiku karistust põhjendada üksnes ülaltoodud kriminaalpoliitiliste üldargumentidega nii, nagu seda kipub tegema kohtuväline menetleja.

Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult K.V süüd teos määras

keskmisest t veidi alla poole.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid

nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-26-03 p.5).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt puuduvad K.V

kehtivad väärteokaristused. Isikut ei ole Isik töötab ettevõttes

varasemalt karistatud.

xxx. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. K s s ei äesoleva väärteoasja

õigusta oma teguviisi, vastupidi ta tunnistab oma süüd K.V algusest peale, ta ei

7

vaidlusta . Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune põhikaristust vaid lisakaristuse määramist isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. Arvestades menetlusaluse isikut , ja fakti, et tegemist on esimese rikkumisega, võib praegu tõdeda

et menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab K.V süüd käesolevas asjas alla keskmise (

keskmine määr on hviühikut summas 600 eurot) 150 tra ning leiab, et menetlusalusele isikule

määratud karistuse määr trahviühikut, so. keskmisest määrast 200 800 eurot ehk sanktsiooni

kõrgemas määras karistamine on põhjendamatu Kohtuväline menetleja arvestas ebaloogiline ja .

isiku süüd, et see on üle keskmise, mis ei ole kohtu arvates millegagi põhjendatud, välja arvatud

kriminaalpoliitiliselt, l

kuid jättis karistuse mõistmise tähelepanuta süü suurust puudutavaid

konkreetseid asjaolusid ja eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Kohus vähendab

määratud karistust 80 trahviühiku võrra ning mõistab K.V le -

karistuseks rahatrahvi

120 trah eurot. viühiku ulatuses, s.o summa 480

Arvestades isiku kaebuses toodud taotlust on lubada tasuda rahatrahv ositi 12 kuu põhjendatud jooksul.

Kohtu hinnangul ei ole isikule lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendatud.

Isikule oli kohaldatud

t kohtuvälise menetleja poolt põhikaristus ja seda keskmises määrast

kõrgemas määras, summas 8 aakohus pidas isiku karistamist keskmisest määrast 00 eurot. M kõrgemas määras põhjendamatuks ning vähendas karistust, mõistes karistuses rahatrahv 120

trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot. Selline karistuse märkimistväärset kujutab ennast

väljaminekut isiku rahalistest ressurssidest, isegi, kui isik saab keskmist palka. Arvestades, et isikut ei ole varasemalt karistatud alkoholijoobes juhtimise ega muu raske liiklusalase rikkumise

ja üldse millegagi eest karistatud ning isik tunnistab oma süüd nib oma käitumist

ja selgelt tau ,

siis avaldab kohtu hinnangul selline karistus isikule mõju ning põhikaristuse eesmärgiga on võimalik täita karistuse eesmärk.

Seega ei näe kohus põhjust, miks isiku suhtes tuleks kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse -

äravõtmist. da ei suutnud oma otsuses põhjendada ka kohtuväline menetleja. Se

Lisakaristuse mõistmine on aktuaalne juhul, kui kohtul tekib veendumus, et isikule mõistetava põhikaristusena ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad. Põhiliselt on lisakaristuse kohaldamine

põhjendatud näiteks varasemalt samalaadseid või raskemaid väärtegusid toime pannud isiku

puhul. Samuti võib lisakaristuse kohaldamine aktualiseeruda väärteo toimepanemise

konkreetseid asjaolusid arvestades, näiteks on toime pandud ühe teoga mitu väärtegu, väärteo

tulemina on saabunud tagajärg). Kohus ei välista lisakaristuse kohaldamist isiku suhtes, kes ei

teadvusta endale liiklusrikkumise lubamatust ega näitagi valmidust käituda liikluses korrektselt. Selge oleks, et selline isik vajaks täiendavat mõjutamist näiteks lisakaristuse kaudu.

Menetlusaluse isiku puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks kohtul tekkida veendumus, et põhikaristust ei piisa.

Kohtupraktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid

8 rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada

üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristusest siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse

mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse

süüga tegude puhul. Tulenevalt karistusregistri andmetest, ei ole K.V varasemalt

karistatud ei . samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ega muude õigusrikkumiste eest Lisakaristuse kohaldamine antud juhul oleks üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

KOHTU MEETMED

K.V kaebus Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna - ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 24.07.2018

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,18,003480 täielikult, ja kuulub rahuldamisele nimetatud otsus tühistada osaliselt, põhikaristuse ja lisakaristuse osas;

Tühistad – eale väärteoasjas 2440,18,003480 järgi a Politsei ja Piirivalvemati 24.07.2018 otsuse p

ettenähtud väärteos karistuse osas;

Mõista K.V karistuseks LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises rahatrahv 120 (saja kahekümne) trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 (neljasada kaheksakümmend) eurot;

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 480 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul;

Tühistada kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse osas, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks;

Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsus

e muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik