1-18-5682/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

19. september 2018.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-18-5682 (16278001559)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi D.I süüdistuses KarS §

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Toomas Liiva

Süüdistatav D.I

, isikukood: XXX ;

; XXX kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 18.08.2016.a otsusega KarS §

1 järgi lõpliku karistusega 2 kuud ja

27 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. ei ole kohaldatud. Tõkend – RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1.

Süüdi tunnistada D.I KarS § 423

1 järgi karistuseks mõista 1 ning (üks) kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada D.I eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2016.a – 10.10.2016.a, so 3 (kolm) päeva D.I karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 27 seitse vangistust. (kakskümmend ) päeva KarS § 65 lg D.I-le mõistetud karistust

2 alusel suurendada

Tartu Maakohtu 18.08.2016.a otsusega nr 1-16-7069 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe)

kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista D.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend ) päeva neli vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva

114 (üh neljateistkümne tunni üldkasuliku tööga vangistust esaja ) , mis tuleb D.I ära teha 1 (ü arvates kohtuotsuse jõustumisest.

he) aasta jooksul

KarS § 69 lg 4 alusel on D.I kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -

2 (4)

-

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata D.I kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jät D.I ta sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista D.I-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 60 eurot;

 sundraha 375 eurot. KrMS

§ 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et D.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda vabatahtlikult 12-

, tasudes igakuiselt ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 36,25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300

Luminor Bank AS, märkides ära e “ viitenumbri 99918700048371 ning selgitus D.I , menetluskulu“. , otsus nr 1-18-5682

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded , täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus

3 (4)

Kriminaalasjas esitatakse D.I-le süüdistus selles, et tema olles 18.08.2016 Tartu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr. 1-16-7069 karistatud KarS § 4231 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistus ei olnud kustunud, juhtis 08.10.2016 kella 11:39 paiku Tartumaal Ülenurme vallas Reola külas Reola el 1km mootorsõidukit -Unipiha maante Audi

A6 Allroad XXX registreerimismärgiga , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Mootorsõiduki juhtimisega, ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani D.I toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2016.a - 10.10.2016

.a, (kolm päeva) mõisteks lõplikuks ära

27 päeva kandmisele kuulvaks karistuseks vangistust. Tulenevalt KarS § 65 lg st 2 liita D.I-le mõ - istetavale karistusele viimasele 18.08.2016.a

Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-16-7069 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 27 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks D.I-le 3 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada D.I-le mõistetav 3 kuu 24 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna

114 tundi üldkasulikku teeb tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; , töö või saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 810 eurot, millest kaitsja tasud eeluurimisel ja prokuratuuris kokku 60 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumis mille arvelt e väljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, isiku omab küll töökohta, kuid netosissetulek kuus

600 eurot, millest täitur võtab maha üle 100 euro kuus, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 375 eurot ja kaitsjatasu summas 60 eurot, s.o kokku 435 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 375 eurot riigi kanda. ta kriminaalmenetluse kulude KrMS § 180 lg 3 alusel määra

435 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates koh tuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav D.I aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas

4 (4)

süüdistatav D.I kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdist v nõustus nii , et ata

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K D.I

süüdi tunnistada KarS § 423

järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

D.I menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eurot

kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo ja süüdimõistva

toimep s.o 750 eurot (alates 1. anemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, jaanuaris

t 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korr - al menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

D.I on nõus vabatahtlikult menetluskulu

tasuma ning taotles menetluskulu

vähendamist ning Talle on jõukohane tasuda iga kuu tasumise ajatamist 12 kuuks. menetluskulu katteks 36,25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et D.I puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada ning ülalpidamisel on kaks last ja elukaaslane käib süüdistatavale

, ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus D.I sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades

varalist seisundit ning D.I resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 435 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik