3-18-32/14 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

31832

Määruse kuupäev

19. september 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

X kaebus seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2018. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu

28. veebruari 2018. a määrus ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor muutis 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49 Tartu Vangla kodukorda,

lisades sinna punkti 2.3, mille kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud. Sellest

keelust tulenevalt muudeti veel mitmeid kodukorra punkte. Käskkiri jõustus 1. oktoobril 2017.

2. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 29. novembril 2017. a-l vanglale vaide, milles taotles

kodukorra punkti 2.3 tühistamist ja suitsetamise võimaldamist vanglas.

3. Vangla tagastas 18. detsembril 2017 vaide, kuna kaebaja võttis oma 3. oktoobril 2017. a-l esitatud

samasisulise vaide tagasi ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 järgi pole tal enam

vaideõigust. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile samasisulise vaide, mille viimane HMS § 79 lg 2

alusel tagastas tagastati 12. detsembril 2017. a, sest vaie tuleb esitada vanglale võimalike puuduste

kõrvaldamiseks ja Justiitsministeeriumile edastamiseks.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis justiitsministri määruse „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) suitsetamist puudutavate muudatuste põhiseaduspärasuse kontrollimist,

kodukorra p 2.3 tühistamist ja suitsetamise võimaldamist vanglas.

5. Tartu Halduskohus tagastas 15. jaanuari 2018. a määrusega kaebuse tühistamisnõudes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse eesmärk pole

saavutatav ilma kohustamisnõudeta. Kohustamisnõude osas on aga kohtueelne menetlus läbimata

3-18-32

(HKMS § 121 lg 1 p 4), sest vangla pole võtnud seisukohta kaebaja nõude kohta lubada vanglas

suitsetada.

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule eelnimetatud määruse peale määruskaebuse. Kohus

tagastas 28. veebruari 2018. a määrusega selle osas, milles kaebaja palus tühistada justiitsministri

6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 „Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskirja“ muutmise määrus“ muudetud vangla sisekorraeeskirja § 82 ning § 641 pd 3 ja 31,

justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 ja Tartu vangla direktori 11. veebruari 2013. a

käskkiri nr 1-1/27 ning Tartu Vangla kodukorra p 4.8. Ülejäänud osas jättis kohus määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal kohtule

esitada kohustamisnõue erinevate suitsetamist võimaldavate tegevuste tegemiseks vangla

territooriumil ja tühistamisnõue kodukorra p 2.3 tühistamiseks. Kuna kohustamisnõude osas on

kohtueelne menetlus läbimata, pole kaebuse eesmärki võimalik saavutada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta on endist

viisi seisukohal, et vanglas peaks suitsetamine olema lubatud.

8. Vastustaja pole oma seisukohta esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kaebaja oli vanglale esitanud kohustamisnõude suitsetamise võimaldamiseks ning kodukorra

p 2.3 tühistamise nõude. Vangla tagastas vaide, leides, et korduva vaide esitamine pole võimalik.

Vangla tugines vaiet tagastades HMS § 79 lg 1 ple 1, mis näeb ette vaide tagastamise juhul, kui

isikul puudub vaideõigus. Vangla on seega leidnud, et kui isik on vaide tagasi võtnud, siis ei saa ta

enam samasisulise nõudega vaideorgani pole pöörduda. Sellist vaide tagastamise alust ei ole

HMS § 79 lgst 1 võimalik tuletada ka sätte laiendaval tõlgendamisel. Vaidemenetluse algatamise

õigust reguleerib HMS § 71 lg 1. Vaideõigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või

haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Korduva kaebuse

esitamine kohtule pole mõnel juhul lubatav, kuid vaideõigust need normid ei puuduta. Praeguses

asjas pole eitatud seda, et suitsetamise keelamine puudutas kaebaja õigusi, seega oli tal ka

vaideõigus. Seetõttu on vaie alusetult tagastatud.

10. Vangistusseaduse § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele

või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna praegusel juhul on vaie

tagastatud ebaõigesti, on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud ning kaebust ei saa HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel tagastada (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3313012,

p 18). Järelikult puudub ka kohtu viidatud tühistamisnõude tagastamise alus. Kolleegium on

selgitanud suitsetamise keelamise vaidlustamist 7. juuni 2018. a määruses asjas nr 3172610/32 ning

selles asjas väljendatud seisukohtadest saab juhinduda ka käesolevas asjas.

11. Seetõttu tuleb kohtute määrused tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu

Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)