4-08-12051/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

23. septembril 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-08-12051 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Maie-Ly Pihus Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,023893 Menetlusalune isik Maie-Ly Pihus, isikukood: 47105202749; elukoht: X Kaitsja - Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja komissar Hillar Leet RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

Jätta Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,023893, millega karistati Maie-Ly Pihust LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni, muutmata. Jätta menetlusaluse isiku Maie-Ly Pihuse kaebus rahuldamata.

Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 (SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on 10220085519535.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 16. oktoobril 2009. a alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

22.10.2008. a koostati Maie-Ly Pihusele Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel R. P. poolt väärteoprotokoll liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 alusel selle kohta, et ta 11.10.2008. a kell 19.06 juhtides mootorsõidukit, ei andnud Tartu linnas X juures teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavatele jalakäijatele, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju

T. L. Audi 100 reg nr-ga XXX XXX purunenud esiklaasi näol ning tervisekahjustuse E. R. ja

K. K. Maie-Ly Pihus rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 46 nõudeid.

Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a väärteoasja otsusega nr 2602,08,023893 karistati Maie-Ly Pihust eeltoodud väärteo toimepanemise eest LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendab süü tunnistamine.

03.12.2008. a saabus Tartu Maakohtusse Maie-Ly Pihuse kaebus, milles ta palub Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a väärteoasja otsuse nr 2602,08,023893 tühistada. Kaebuse kohaselt esinesid puudused liiklusõnnetuse aktis nr 625 (tl 10-11A). Nimetatud aktis asuti koheselt seisukohale, et süüdi oli autojuht; jäeti tähelepanuta jalakäijate poolt helkuri mittekandmine; ilmastikku ei kirjeldatud tegelikkusele vastavalt ning seega ei hinnatud nähtavust objektiivselt. Liiklusskeem ei anna täielikku ülevaadet, millise ülekäigurajaga on tegemist. Skeemilt ei ole näha, milline on teede paigutus enne vöötrada, samuti pole kirjeldatud ohutussaart ja märkide paigutust. X juures asuva reguleerimata ülekäiguraja juures asub kohustav märk 421 (ümberpõike suund), mis asub maapinnast 72 cm kõrgusel ja on 59 cm läbimõõduga, mis varjab teatud hetkel jalakäijaid. Puudustega oli sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 12-16), kuna fikseerimata on jäänud asjaolu, et nii õnnetuse järgselt kui ka õnnetuse ajal sadas vihma ja nähtavus oli halb. Situatsioon, kus tee on märg, erineb oluliselt olukorrast, kus tegemist on halva nähtavusega vihmasaju tõttu. Kohtuväline menetleja oleks pidanud välja selgitama, miks autojuht ei märganud jalakäijaid. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 12-13) fikseeriti täpselt auto paiknemine peale õnnetust, ei analüüsitud, milline võis olla auto kiirus tulenevalt peatumisteekonnast. Kaebuse esitaja arvates võis olla auto sõidukiirus väiksem kui 40-45 km/h, seega sõitis Maie-Ly Pihus enda sõnul pigem ettevaatlikult. Maie-Ly Pihus leiab, et objektiivsed süüteokoosseisu tunnused esinevad nii autojuhi kui ka jalakäijate tegevuses, kes ei veendunud, et autojuht on neid märganud ja tee ületamine on ohutu, nad rikkusid LE §-de 25, 31 ja 36 nõudeid.

Kohtuistungil jäi Maie-Ly Pihus oma kaebuse juurde, tuues välja veel puudusi liiklusõnnetuse aktis, milles on kirjas, et tüdrukud olid kained, kuigi seda ei kontrollitud.

Kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et Maie-Ly Pihuse kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, kuna isik rikkus LE §-i 46 sätteid, juht peab enne ülekäigurada vähendama kiirust või peatuma, muid alternatiive ei ole. Antud juhul ei ole vaidluse objektiks ilmastikuolud. Ei ole leidnud tõendamist, et lapsed ilmusid teele nii ootamatult, et võiks öelda, et nad jooksid teele. Ei saa tähelepanuta jätta K. K. ütlusi, mille kohaselt vasakult lähenev sõiduk oli peatunud ja andnud võimaluse tee ületamiseks. Kui jalakäija oleks kasutanud helkurit vasakul pool, oleks see jäänud Maie-Ly Pihusele ikkagi märkamatuks. Väljaütlemised laste kainuse kohta on kohatud. Liiklusõnnetuse akt ei ole menetlusdokument, seda saab koostada väljaspool väärteomenetlust. Jalakäija peab veenduma liikumise ohutuses, kuid on veel lapse ohtust tagavad lisanõuded LE §-s 55. Kuna Maie-Ly Pihus on E. R.ja K. K. tekitanud tervisekahjustused, siis on Maie-Ly Pihus toime pannud LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

II Tõendid ja kohtu põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maavõi linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Maie Ly Pihuse kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusaluse isiku Maie-Ly Pihuse ütluste kohaselt tuli ta 2008. a 11. oktoobri õhtul, mil sadas vihma ja oli pime, Raatuse kaubamaja poolt, sõites ainsal sõidurajal, mis jäi ülekäigurajal ohutussaare ja Anne kanali poolse kõnnitee vahele. Tüdrukuid oli märgata alles kokkupõrke toimumise hetkel. Tee oli sirge ning tänavavalgustus põles. Pärast kokkupõrget olid lapsed Anne kanali poolse tee servas. Maie-Ly Pihus hoidis E. R. süles kuni kiirabi tulekuni tema põlvevigastuse tõttu. Ülekäiguraja ees oli 40 km/h kiiruspiirangu ala ning tema auto spidomeeter näitas seal 40 km/h. Ta märkas märke ja vähendas kiirust. Kohus avaldas vastuolude tõttu tunnistaja ülekuulamise protokollist (tl 18) lause: “ Kuna 40 km ala lõpp ei olnud üldse kaugel jalakäijate vaateväljast, siis arvan, et kiirus oli ca 40-45 km/h“. Maie Ly Pihus tunnistas, et see on õigekui ta läks 40km/h alast välja, siis ta järeldas, et kiirus võis olla

40 km/h või rohkem, kiirust ta ei vähendanud.

Tunnistaja K. K. kohtus antud ütluste kohaselt tahtis ta 13.10.2008. a koos sõbranna E.R. Atlantisesse minna. Nad sõitsid bussiga Kanali peatusesse ning soovisid minna üle jalakäijate silla. Nad hakkasid minema üle ülekäiguraja ja üks auto, mis tuli vasakult Annelinna poolt, peatus, teist autot ei olnud näha. E. jäi enne ülekäigurajale astumist kotist midagi otsima, ta ütles sõbrannale, et tule. Ta astus ülekäigurajale ja E. hakkas tulema, pärast seda rohkem midagi ei mäleta. Pärast avariid oli ta sõiduteel ja tõusis püsti, E. nuttis kõnnite ääres. Meedikud käisid sündmuskohal ja võtsid tema ja E. R. kaasa. K. K.valutas jalg ja pea. El. R. oli põlvevigastus. K. K. sõnul kandis ta sündmuse toimumise ajal heledaid teksapükse, roosat värvi jopet, tumedaid sukksaapaid. Helkur puudus. Enne kui nad hakkasid teed ületama, vaatasid nad vasakule ja paremale, ja et auto oleks ikka peatunud.

Tunnistaja E. R. kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tuli Anne kanali juures koos K. K. bussi pealt, et minna Atlantisesse. Oli õhtune aeg kella 5-6 paiku oktoobrikuus, väljas oli pime ning sadas vihma. Nad kõndisid jalakäijate silla poole paremal pool teed. Nad hakkasid sillapoolsel ülekäigurajal teed ületama. K. läks veidi eespool. Nad jõudsid tee keskel oleva ohutussaareni, siis kutsus K. teda. Nad vaatasid, kas autosid on tulemas, kuid autot ei olnud näha ning E. hakkas koos K. sõiduteed ületama. Sõiduteed ületades asus E. .vasakul ja veidi tagapool, auto tuli otsa paremalt. Üle tee nad ei jõudnud, mis tee peal toimus, seda ta ei mäleta, ta oli teisel pool sõiduteed maas ja vajas arstiabi, sest põlv oli katki. E.R. oli tema ütluste kohaselt seljas roosa-valge kirju ruuduline jope ja jalas teksapüksid, kas helkur oli, seda ta ei mäleta.

Tunnistajad T. K. ja L. R.on liiklusõnnetuses osalenud alaealiste K. K. ja E. R. vanemad ning sündmust ise vahetult pealt ei näinud. Tõendina ei ole võimalik arvestada nende ütluste seda osa, mis nad kuulsid liiklusõnnetuse asjaolude kohta oma lastelt. Kriminaalmenetluse seadustiku § 68 lg 5 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Vahetuks tõendiallikaks on antud juhul tunnistajad K. K. ja E. R, kes on kohtus üle kuulatud.

Tunnistaja T. K. ütlustest nähtub, et ta sai tütre K.K.juhtunud sündmusest teada, kui viimane temale traumapunktist umbes kell 20.00 paiku helistas. Traumapunkti külastades nägi T. K. tütrel verevalumeid ja marrastusi jalgade peal. K. K. tuli juukseid peast kuni nädal peale õnnetust. Sellel korral oli K. K. seljas heleroosa jope ja tumedad püksid, helkur puudus.

L. R.andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et kui E.R. pärast liiklusõnnetust koju tuli, olid tal kriimustused, peapõrutus, jalg valus ning verevalumid. Paremal küljel oli rohkem kriimustusi.

E. R. oli seljas tumedam kirju jope punakat-pruunikat värvi, jalas teksapüksid, helkur puudus.

LS § 7417 lg 1 alusel saab mootorsõidukijuhti karistada liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist isikule ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjas, käesoleval juhul LE §-s 46. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetuses osalenud Maie-Ly Pihuse poolt juhitud sõidukile tekkis varaline kahju esiklaasi purunemise näol. Seda tõendab vaatlusprotokolli lisana olev foto (tl 15) ja Maie-Ly Pihuse ütlused. Sõiduauto Audi 100 reg nr-ga XXX XXX omanik oli T. L, seega on varaline kahju tekkinud kolmandatele isikutele. Sellega on täidetud üks LS § 7417 lg-s 1 ettenähtud väärteo koosseisuline tunnus - varalise kahju tekitamine. Samuti ei ole vaidlust selles, et mõlemad tüdrukud said Maie-Ly Pihuse juhitud sõidukilt löögi ja selle tagajärjel olid neil verevalumid ja marrastused, E. R. oli põlv katki ja ta vajas arstiabi ning kiirabi toimetas nad traumapunkti. Vigastuste olemasolu K. K. ja E. R.kinnitavad kõigi asjas üle kuulatud tunnistajate ütlused, samuti Maie-Ly Pihuse enda ütlused. Seega tekitati K. K. ja E. R. kehaline tervisekahjustus, s.o inimorganismi koe terviklikkuse rikutus. LE § 7417 lg 1 koosseisu täitmiseks piisab kergest tervisekahjustusest.

Järgnevalt hindab kohus, kas Maie-Ly Pihus on rikkunud liiklusnõudeid. VTMS § 87 kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Maie-Ly Pihusele on süüks arvatud LE § 46 nõuete rikkumine, mille kohaselt lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale.

Sündmuskoha vaatusprotokolliga (tl 12-13) ja menetlusaluse isiku Maie-Ly Pihuse ütlustega on tõendatud, et sündmus leidis aset 11.10.2008. a Tartu linnas X juures õhtusel ajal. Kannatanute K. K. ja E. R. ütlustega on tõendatud, et nimetatud õhtul hakkasid nad Xl tänaval reguleerimata ülekäigurajal teed ületama Anne kanali suunas. Kumbki neist ei näinud Maie-Ly Pihuse juhitud sõiduautot Audi 100. Maie-Ly Pihuse ütluste kohaselt ei näinud ka tema tüdrukuid enne kui toimus kokkupõrge.

Liiklusõnnetus toimus peale kella 19.00, s.o pimedal ajal. Päike loojus 11.10.2008. a kell

18.24. Asjaolu, et oli pime ja sadas vihma, tõendavad ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja E.

R. ütlused. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et kella 19.20 ajal, kui sündmuskohta vaadeldi, oli sõidutee märg (tl 12-13). Seega oli nähtavus keskmisest halvem. Juht peab arvestama sellega, et ülekäigurajal tuleb tal teed anda jalakäijatele. Kui nähtavus on halb, tuleb jalakäijatele tee andmiseks peatuda või kiirust vähendada sellisel määral, et jalakäijad oleksid saanud tee ületamise lõpetada. Antud juhul liikus Maie-Ly Pihus küll lubatud sõidukiirusega, kuid ta ei vähendanud enne ülekäigurada kiirust selliselt, et veenduda, kas tee on vaba. Märgid, mis tähistavad ülekäigurada, on autotulede valguses sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotode (tl 14-16) järgi ka keskmisest halvemate ilmastikuolude puhul hästi nähtavad ning kehvade ilmastikutingimuste tõttu oleks pidanud Maie-Ly Pihus juba eemalt kiirust maha võtma ning vajadusel ka peatuma, et olla veendunud, et keegi teed ületada ei soovi. K. K. ja

E. R. ütluste kohaselt oli E. R. seljas roosa-valge kirju ruuduline jope ja jalas teksapüksid ning

K. K. kandis heledaid teksapükse, roosat värvi jopet. Järelikult olid riided pigem heledamad ning autotuledest tulenev valgusviht pidi olenemata vihmast ja pimedast peegelduma riietelt tagasi autojuhile märgatavalt, mistõttu oleks Maie-Ly Pihus piisavalt sõitu aeglustades pidanud neid märkama.

Kohus on seisukohal, et kuna Maie-Ly Pihus ei andnud teed ülekäigurajal teed ületavatele isikutele, vaid sõitis neile otsa, rikkus ta LE §-s 46 sätestatud kohustust reguleerimata ülekäigurajale lähenedes vähendada kiirust või peatuda, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteootsuse tegemisel on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta jalakäijate poolt toime pandud LE § 25, 31, 36 p 2 rikkumised. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus liiklusõnnetuses osalejate võimalikust segasüüst. LE § 25 näeb ette, et halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat. Kohtu hinnangul ei ole viide

K. K. ja E. R. poolt selle sätte rikkumisele asjakohane. Tegemist oli valgustatud linna tänavaga, millel on mõlemal pool kõnniteed ning liiklusõnnetus toimus jalakäijate ülekäigurajal. LE § 31 kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu. LE 36 p 2 sätestab, et jalakäija ei tohi minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit. Kaebusest nähtuvalt on Maie-Ly Pihus silmas pidanud seda, et ülekäiguraja ohutussaarel on liiklusmärk 421 (ümberpõike suund) maapinnast

72 cm kõrgusel. Nimetatud liiklusmärk on nähtav sündmuskoha vaatlusel tehtud fotol (tl 14) ja paikneb teise liiklusmärgi 543 (ülekäigurada) all samal alusel. Mõlemad tunnistajad – K. K.ja E. R. - kinnitasid kohtus, et enne sõiduteed ületama asudes vaatasid nad, kas autosid ei tule. K. K. ütluste kohaselt Annelinna poolt tulev auto peatus, et neid üle tee lasta. Seega saab järeldada, et lapsed ületasid kõnniteed normaalselt liikudes ja olid sõidukijuhtidele nähtavad. Kohtu hinnangul ei ole ülekäiguraja juures ohutussaarel olevad liiklusmärgid selliseks takistuseks, mille varjust ei oleks ohutussaarel või selle taga ülekäigurajal asuvad jalakäijad sõidukijuhile nähtavad. Liikluses hoolsale juhile ei või märkamata jääda ükski tema liikumist reguleeriv liiklusmärk, juht on kohustatud neid jälgima. Seega ei oleks saanud antud juhul märkamata jääda ka K. K. ja E. R., juhul kui nad oleksid asunud ohutussaarel liiklusmärgi juures. Nimetatud liiklusmärkide taha ei ole ühelgi liiklejal võimalik olulisel määral varjuda, mistõttu ei saa seda käsitleda sellise takistusena, mida peab silmas LE § 36 p 2. Kohus ei tuvastanud K. K. ja E. R. tegevuses ühtegi liikluseeskirja nõude rikkumist, mis oleks põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega.

Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatus liigitub kergemeelsuseks ja hooletuseks (KarS § 18 lg 1). Kohus on seisukohal, et Maie-Ly Pihus on rikkunud hoolsuskohustust ja antud väärteo toime pannud hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüteokoosseisule vastavaks asjaoluks oli ülekäigurada ületavatele jalakäijatele tee andmata jätmine. Maie-Ly Pihus kinnitas, et ta ei näinud jalakäijaid ülekäigurajal, nad ilmusid sinna tema jaoks ootamatult. Samuti leidis menetlusalune isik, et tema sõiduki kiirus oli niigi väike, peatumiseks ta vajadust ei näinud. Kohus on seisukohal, et on olemas põhjuslik seos Maie-Ly Pihuse poolt toime pandud rikkumise ja saabunud tagajärje vahel - kui menetlusalune isik oleks kiirust piisavalt vähendanud või peatunud enne ülekäigurada, oleks otsasõit jalakäijatele olnud välditav. Sõiduki juht peab arvestama ka asjaoluga, et mootorsõiduk on suurema ohu allikas võlaõigusseaduse § 1056 lg 2 ja 1057 mõttes, mistõttu tuleb selle valdamisel olla eriti hoolas ja tähelepanelik. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Maie-Ly Pihus on toime pannud LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse läbiviimisel Maie-Ly Pihuse väärteoasjas ei ole rikutud menetlusnorme, mis annaksid aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Maie-Ly Pihus on taotlenud Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a väärteoasja otsuse nr 2602,08,023893 tühistamist, kuna liiklusõnnetuse aktis asuti koheselt seisukohale, et autojuht oli süüdi; jäeti tähelepanuta jalakäijate poolt helkuri mittekandmine; ilmastikku ei kirjeldatud tegelikkusele vastavalt ning seega ei hinnatud nähtavust objektiivselt; liiklusskeem ei anna täielikku ülevaadet millise ülekäigurajaga on tegemist; akti on märgitud, et tüdrukud olid kained, kuigi seda ei kontrollitud. Kohus on seisukohal, et puudused liiklusõnnetuse aktis ei oma väärteoasja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna see dokument ei ole iseseisev tõend, sest ei kajasta erinevalt sündmuskoha vaatlusest ainult faktilisi andmeid vaid ka menetleja esialgset nägemust liiklusõnnetuse toimumise asjaoludest. Riigikohus on oma 05.04.2007. a lahendis nr 3-1-1-4-

07 leidnud, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa asendada liiklusõnnetuse akt koos selle osaks oleva liiklusõnnetuse toimumise koha skeemiga ja seda järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusena kehtestatud "Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra" § 8 p-st 4 tuleneb, et aktis nõutakse ainult liiklusõnnetuse lühikirjeldust ja liiklusõnnetuse akti ei saa lõplikult vormistada enne, kui süüteomenetlus on lõppenud, kuna liiklusõnnetuse akt peab kajastama muuhulgas liiklusõnnetuse põhjust, mis aga tuleb eelnevalt välja selgitada sama akti §-st 10 tulenevalt süüteomenetlustes ettenähtud korras. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja Maie-Ly Pihuse süü tõendamiseks kasutanud liiklusõnnetuse akti ja skeemi tõendina. Kohus leiab, et vigastatud lastel joobe kontrollimine ei olnud vajalik, kuna väliseid joobetunnuseid ei olnud ning menetlusaluse isiku süüküsimuse lahendamisel ei oma see asjaolu ka tähtsust, kuna sõiduki juht peab ülekäigurajal teed andma kõigile teed ületavatele isikutele, olenemata joobest. Maie-Ly Pihusele ei arvata süüks kiiruse ületamist, mistõttu puudus kohtuvälisel menetleja vajadus tõendada, kui suur oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus enne liiklusõnnetust või liiklusõnnetuse hetkel. Kaebuse kohaselt on sündmuskoha vaatlusprotokollis märkimata jäänud, et nii õnnetuse ajal kui järgselt sadas vihma ja nähtavus oli halb. Kohus leiab, et ilmastikuolu mittekirjeldamine sündmuskoha vaatlusprotokollis ei muuda seda ebausaldusväärseks. Selles on märgitud, et sõidutee oli märg. Protokollile on lisatud fotod (tl 14-16), millelt on näha fotoaparaadi välgu tõttu vihmapiiskadelt peegeldust. Kuna sündmuskoha vaatlus on läbi viidud oktoobrikuus kell

19.20 (tl 12) ning protokollile lisatud fotodelt on näha, et väljas on pime, on sündmuskoha vaatlusprotokollist koos sellele lisatud fotodega objektiivselt aru saada, millise ilmaga oli sündmuskoha vaatluse ajal tegemist.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Kehtiv LS § 7417 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Samuti on võimalik lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteo toimepanemise ajal kehtiv liiklusseaduse redaktsioon (muudatus jõustus 27.12.2008) ei võimaldanud põhikaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a otsusega karistati Maie-Ly Pihust rahatrahviga 80 trahviühikut ehk 4800 krooniga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maie-Ly Pihuse tegevuses ei esine KarS §-s 58 toodud karistust raskendavaid asjaolusid. Lõuna Politseiprefektuur on oma 13.11.2008. a otsuses karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvestanud süü ülestunnistamist. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaitamine. Mida kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud, kas esimest või teist alternatiivi, ei ole sõnastuse ebatäpsuse tõttu üheselt selge. Riigikohus on oma 03.12.2004. a lahendi nr 3-1-1-112-04 punktis 8 öelnud järgmist: „Süü ülestunnistamisele ilmumine tähendab süüteo toimepannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist. Kui aga süüteo toimepannud isik ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus andis ütlusi, milles tunnistas puhtsüdamlikult oma tegu ja vabandas kannatanute ees, on tegemist puhtsüdamliku kahetsusega, kuid mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega.”. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole Maie-Ly Pihus süü ülestunnistamisele ilmunud. Esitatud kaebuses on Maie-Ly Pihus märkinud, et ta tunneb end jätkuvalt halvasti, et juhtus õnnetus, milles said kannatada lapsed. Samas ei ole menetlusalune isik puhtsüdamlikult oma tegu tunnistanud ega avaldanud kohtus kahetsust, mistõttu on kohus seisukohal, et Maie-Ly Pihuse käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud.

Maie-Ly Pihust on LS § 7417 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga, mille päevamäär jääb alla ühte kolmandikku sanktsiooni määrast. Sellest järeldub, et karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi kohtu hinnangul neid pole, ei saa kohus menetlusaluse isiku enda kaebuse lahendamisel tema olukorda raskendada ja määratud karistust suurendada. Seega tuleb Lõuna Politseiprefektuuri 13.11.2008. a otsusega nr 2602,08,023893 Maie-Ly Pihusele määratud karistus jätta muutmata.

Ingeri Tamm Kohtunik