2-07-21937/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-21937

Tsiviilasi

XX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

17.01.2018

määrus

kohustustest

vabastamise keeldumise ja menetluse lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik: XX (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Suido Västra

Usaldusisik: RS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Wasp Project OÜ (registrikood 10756319)

BIGBANK AS (registrikood 10183757), esindaja Dina

Orrin

BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha 24 OÜ,

registrikood 11306564)

SMS Kiirlaen OÜ (registrikood 11300082)

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, endine

Krediidikassa AS)

KK (isikukood XXXXXXXXXXX)

AP (isikukood XXXXXXXXXX)

UR (isikukood XXXXXXXXXXX)

AS Koduliising (endise ärinimega OÜ Koduliising,

registrikood 10892531)

Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Gertu

Pillenberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 02.07.2008 otsusega kuulutati välja XX (võlgnik) pankrot ja nimetati

pankrotihalduriks Andres Hermet. 29.06.2012 määrusega lõpetas maakohus võlgniku

pankrotimenetluse

lõpparuande

kinnitamisega,

algatas

võlgniku

kohustustest

vabastamise menetluse ning määras usaldusisikuks RS (usaldusisik).

2. 18.06.2017 esitas võlgnik maakohtule taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodil töötanud

täistöökohaga M OÜ-s XXX töökohal. Tema brutopalgaks on 804 eurot, lisaks

kompenseerib tööandja mobiiltelefoni sidekulu kuulimiidiga 20 eurot. Võlgnik on

üritanud aastate jooksul leida endale ka kõrgema töötasuga töökohta, paraku on

peamiseks takistuseks lisaks vajaliku kvalifikatsiooni ning haridustaseme puudusele

saanud asjaolu, et ta on minevikus läbi teinud pankrotimenetluse; samuti on tööandjail

küllaltki raske leida endas motivatsiooni pakkuda tema staatusega töövõtjale oluliselt

kõrgemat töötasu. Lisaks põhitööle on võlgnik autojuht/päästjana tegev MTÜ-s Y.

Tegemist on vabatahtlikkuse alusel toimiva ühinguga, tasu selle eest ei saa ega küsi.

Võlgnik on kogu võlgadest vabastamise perioodi jooksul teostanud usaldusisiku

arvelduskontole makseid kinnipidamisele kuuluvate summade ulatuses. Väljamaksete

vähesust põhjendab võlgnik asjaoluga, et peres on kasvamas kaks alaealist last (8a ja

14a), samuti on viimastel aastatel oluliselt tõstetud miinimumpalga määra, mis

omakorda tõstab kinnipidamisele mittekuuluvat osa töötasust. Kohtu küsimusele

tasuvamatele töökohtadele kandideerimiste kohta vastas võlgnik 07.09.2017, et kuivõrd

kandideerimised toimusid vahetult enne ja mõne aja jooksul pärast praegusele töökohale

asumist novembris 2011, siis ei ole võlgnik mitme aasta vanust kirjavahetust alles

hoidnud.

3. 25.06.2017 seisukohas palus jätta usaldusisik taotluse rahuldamata. Võlgnik on

kandnud usaldusisiku kontole kokku 483,46 eurot. Ajavahemikul 25.06.2016 -

25.06.2017 on võlgniku laekumised usaldusisiku kontole olnud 0 eurot. On

vähetõenäoline, et võlgnik, kes tema poolt esitatud info kohaselt töötab endiselt OÜ-s

M XXX, on hakanud vähem töötasu saama kui 2015. aastal, kui usaldusisiku kontole

veel laekumised toimusid. Võlgnik reageerib kirjadele ja on edastanud lakoonilist

informatsiooni enda sissetulekute ja varade osas, mida aga usaldusisik oma vahenditega

kuidagi kontrollida ei saa. Võlgnik ei ole huvitatud oma võlgnevuste vähendamisest ja

kuvab enda majanduslikust olukorrast nukrama vaate kui see tegelikult on. Kogunenud

summa väiksusest lähtuvalt ja võttes arvesse ka pankrotiseadusega võlgnikule pandud

viie aastase perioodi täitumist, ei ole usaldusisik sellisest summast teinud veel ühtegi

väljamakset ühelegi arvelduskontole.

4. 12.07.2017 seisukohas palus võlausaldaja Swedbank AS lõpetada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt,

pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. On alust

arvata, et võlgnik on oma sissetulekuid varjanud ning oma sissetulekute kohta valeinfot

esitanud. Seda seetõttu, et võlgnik mainis 17.06.2017 taotluses, et talle on pakutud

selliseid töid, mille puhul ei maksta töötasult makse. Samas on võlausaldaja jaoks

arusaamatu, kuidas suudab võlgnik kõiki kulusid oma töötasust kanda. Võlausaldajal on

kahtlus, et võlgnik saab ka mitteametlikku sissetulekut. Olukorras, kus võlgnikul on

teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut

teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade

vähendamiseks. Tõendeid 2016-2017 tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud,

vaatamata sellele, et võlgnik väidab, et ta on tasuvamat tööd otsinud.

5. 02.08.2017 seisukohas palus võlausaldaja BIGBANK AS jätta võlgniku taotluse

rahuldamata. Usaldusisiku poolt esitatud aruandest tulenevalt ei ole võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse perioodil täitnud enda pankrotiseadusest tulenevaid

kohustusi ja andnud teavet enda sissetulekute ja varade kohta. Usaldusisik ei ole terve

kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid.

Asjaolu, et võlgnik oleks otsinud menetluse perioodil tasuvamat tööd, ei ole võlgnik

kuidagi tõendanud. Võlgniku näol on tegemist noore inimesega, kes elab Tallinnas, kus

on keskmine töötasu Eesti kõrgeim. Seega oleks võlgnik saanud leida 5 aasta jooksul

tasuvamat tööd. Lisaks on võlgnik välja toonud, et on 2016-2017 teeninud keskmiselt

töötasu 804 eurot kuus. Võlausaldaja on skeptiline, et nimetatud ametikohal on sedavõrd

madal palk.

6. Võlausaldajad SMS Kiirlaen OÜ, UR, AP, Osaühing Aktiva Finants (endise ärinimega

AS Krediidikassa) ja AS Koduliising paluvad võlgnikku mitte vabastada täitmata

jäänud kohustustest.

Esimese astme kohtu määrus

7. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ja keelduti vabastamast võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku tema kohustustest.

8. Käesolevas menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda võlgniku, usaldusisiku ja

võlausaldajate kirjalikult esitatud seisukohti (PankrS § 175 lg 3, PankrS § 3 lg 2, TsMS

§ 477 lg 4). Võlgnik ei ole taotlenud tema enda ärakuulamist.

9. Kohus keeldub tulenevalt PankrS § 175 lg 2 p-st 2 füüsilisest isikust võlgnikku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §173 lg-s 1 nimetatud kohustust ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

10. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil töötanud samal töökohal

M OÜ-s XXX töökohal. Tema brutopalgaks on hetkel 804 eurot. Võlgnik ei ole kohtu

ja võlausaldajate korduval nõudmisel esitanud ühtegi tõendit, et oleks kohustustest

vabastamise menetluse perioodil otsinud tulutoovamat tööd. Võlgnik toob 07.09.2017

seisukohas välja, et kandideeris ja otsis tööd enne praegusele töökohale asumist, s.o

aastal 2011, mille kohta ei ole tõendeid esitada. Võlgnik kinnitab kohtule, et on oma

töökohaga väga rahul ja on seal hinnatud töötaja ja ei ole näinud põhjust vahetada

töökohta pelgalt kõrgema sissetuleku pärast. Võlgniku väitel tuleb ta perega üsna

rahuldavalt toime ning ta pigem väldiks perele asjatu stressi tekitamist töökohavahetuse

näol.

11. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik tegeleb sellise tegevusega, mille eest saadav tasu

ei ole piisav võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on ta kohustatud otsima tegevust,

mille eest saadav tasu oleks võlausaldajatele kasulikum. Võlgadest vabastamise

regulatsioon ega vastav kohtupraktika ei näe ette „miinimumtasu“, mida saaks lugeda

mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Kohtu hinnangul tuleb mõistlikkuse aspekti hinnata

läbi konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning läbi isiku hetke elulise

olukorra. Ühest küljest tuleb seejuures hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning

eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku

perekondlikku elukorraldust, võlgniku vanust ning tervislikku seisundit.

12. Võlgnik on oma taotluses märkinud, et lisaks põhitööle on võlgnik XXX tegev MTÜ-s

Y. Tegemist on vabatahtlikkuse alusel toimiva ühinguga, tasu selle eest ei saa ega küsi.

Kohus möönab, et PankrS mõttes ei ole tulutoov tegevus näiteks üksnes palgatöö ja

selleks saab olla ka ettevõtlusega tegelemine ning ka eneseharimine, kuid kui võlgnikul

on seadusest tulenev kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja ta otsustab

tegeleda peale põhitööd tegevustega, mis tulu sisse ei too, mistõttu saavad

võlausaldajate nõuded viie aasta jooksul rahuldatud üksnes marginaalses osas, siis ei

saa ka sellist võlgniku tegevust mõistlikult tulutoovaks pidada.

13. Võlgnikul on seadusest tulenev kohustus võlgasid vähendada ning käesoleval juhul ei

ole võlgnik selgitanud eluliselt usutavalt piisava sissetuleku puudumise ja võlausaldaja

nõuete rahuldamata jätmise põhjuseid. Näiteks olukorda, kus võlgnik ei ole tervislikust

ja sotsiaalsest seisundist lähtuvalt tulutoovamat tööd leidnud, ei saa käsitada

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena ning sellisel juhul ei saa

võlgnikule ette heita ka võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud

tegevust.

14. Võlgnikule selgitati 29.06.2012 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise määruses tema kohustusi võlgnikuna ja ta kinnitas

oma pankrotiavalduses, et kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Sellest

hoolimata ei tegelenud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodil

mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei otsinud seda aktiivselt, millega kahjustas

võlausaldajate huve. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust

vähemalt raskelt hooletult.

15. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest (PankrS § 172 lg

4).

Määruskaebus

16. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks.

17. Võlgnikul on keskharidus ja kutseharidus autoremondilukksepa/elektriku erialal.

Vastavat kutseharidust võlgniku tänane ametikoht ei eelda. Kuivõrd kutsehariduse

omandamisest on võlgnikul möödas 25 aastat ning võlgnik ei ole omandatud erialal

töötanud, siis ei saaks võlgnik suure tõenäosusega sellel erialal tööd. Võlgnik

kandideeris 2011. a autojuht-kulleri tööle ja autohooldusnõuniku tööle teises ettevõttes,

kuid ebaõnnestunult. Võlgnikul takistab tulutoovama töö leidmist paratamatult tema

pankrot, st ta ei ole seda kandideerimistel varjanud, samuti suhteliselt madal haridustase

ja enesehinnang ning hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada.

18. Võlgniku tööaeg praegusel tööl on esmaspäevast reedeni kella 8.00 kuni 17.00. Pärast

kella 17.00 muud tööd teha ei ole võlgnikul võimalik, sest sellisel juhul ei suudaks

võlgnik täita nõuetekohaselt oma tööülesandeid vastavalt ametijuhendile. Praeguse töö

kaotus, juhul kui väidetavalt tulutoovama töö saamine õnnestub, kuid osutub näiteks

paari kuu möödumisel ekslikuks lootuseks, tooks mh kaasa võlgniku laste

ülalpidamiskohustuse rikkumise. Võlgnikul on hirm tulutoovama töö otsingutega

praegune töö kaotada.

19. Võlgniku hinnangul ei ole täidetud eeldused kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-31-16, p 14). Maakohus ei ole põhjendanud, miks

on PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldatav, kuigi Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-16 p-s 14

nimetatud kõik tingimused PankrS § 173 lg 2 kohaldamiseks ei ole täidetud.

Keeldumiseks esineks alus, kui võlgnikul ei oleks tööd ja ta ei teeks tõsiseltvõetavaid

jõupingutusi töö leidmiseks ja/või varjaks oma tulusid.

20. Võlgnik on vähendanud võlgnevusi kokku summas 483,46 eurot. Võlgnikul on kaks

alaealist last, kelle ülalpidamiskohust ta peab täitma ning seetõttu ei ole võlgnik PankrS

§ 173 lg-s 4 sätestatud kohustust rikkunud.

21. Maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Kõigi tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks oleks võlgniku ärakuulamine isiklikult olnud põhjendatud ja vajalik.

22. Maakohus ei ole kaalunud ega põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamise

pikendamist või pikendamata jätmist (PankrS § 175 lg 51). Võlgnik palub tema

kohustusest vabastamise menetlust pikendada. Kui võlgnik leiab tulutoovama töö, siis

tekib võlgnikul ka võimalus võlgade vähendamiseks senisest suuremas summas.

Menetluse edasine käik

23. Usaldusisik, võlausaldaja Swedbank AS ja BIGBANK AS palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. PankrS § 175 lg

1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või

mitte, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud

diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Kooskõlas TsMS

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

määruse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

26. Käesoleval juhul on maakohus jätnud võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik

on rikkunud süüliselt PankrS §173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgadest

vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma

võlgnevust võlausaldajate ees. Käesoleval juhul on võlgnik seda teinud 483,46 euro

ulatuses, mis moodustab 0,05 % rahuldamata nõuete suurusest (29.06.2012 määrusega

kinnitatud lõpparuande kohaselt on võlausaldajate rahuldamata nõuete suurus

872 435,73 eurot; tl 198-203, II kd). Võlgnik on põhjendanud seda sellega, et ta peab

täitma ülalpidamiskohustust oma laste ees. Niivõrd väikses summas nõuete rahuldamine

saaks olla põhjendatud üksnes siis, kui võlgnikul objektiivselt ei oleks võimalik rohkem

teenida, näiteks tervisliku seisundi tõttu. Käesoleval juhul pidanuks võlgnik tõendama,

et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tasuvam töö, et selle arvelt võlausaldajate

nõudeid suuremas määras rahuldada. Määruskaebuses on võlgnik välja toonud, et

tasuvama töö leidmist takistas tal tema pankrot, madal haridustase ja enesehinnang ning

hirm parema otsinguil ka praegust töökohta kaotada. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et ta üldse oleks tööd otsinud, seega on paljasõnalised tema väited

selle kohta, et pankroti ja madala haridustaseme tõttu oleks tal takistatud tulutoovama

töö leidmine. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks madal enesehinnang ning hirm praegust

tööd kaotada.

27. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku

õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks

menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka

kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei

vabastata. Võlgnikule on selgitatud 29.06.2012 määruses tema kohustusi kohustustest

vabastamise menetluse ajal. Võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud,

et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega

võlausaldajate huve ning seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse

võimaluse minetanud.

28. Kuivõrd maakohus tugines kohustustest vabastamata jätmise keeldumisel PankrS § 173

lg-le 1, mitte lg-le 2, on asjakohatud võlgniku viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-

16. 29. Võlgniku hinnangul oleks maakohus pidanud kohaldama PankrS § 175 lg-t 51. PankrS

§ 175 lg 51 kohaldamine on samuti kohtu diskretsiooniotsus. Kolleegium märgib, et

käesoleval juhul leidis maakohus, et esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2)

võlgniku kohustustest vabastamise keeldumiseks ning seega ei pidanud maakohus

kaaluma ega põhjendama menetluse pikendamata jätmist. 29.06.2012 määruses on

maakohus võlgnikule selgitanud, et tal tuleb täita PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi,

st võlgnik pidi juba menetluse kestel otsima tasuvamat tööd.

30. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud ärakuulamiskohustust. Vastavalt

TsMS § 477 lg-le 4 võib kohus isiku ärakuulamiseks lugeda piisavaks isiku kirjaliku

või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult

saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Maakohus andis võlausaldajale

26.06.2017 e-kirjaga võimalusese esitada oma seisukohad (tl 12, III kd) ning palus

võlgnikul 27.06.2017 e-kirjaga esitada oma arvelduskonto väljavõtted, töölepingute

koopiad, info igapäevaste olmekulude kohta, tuludeklaratsioonid ja info väljamaksete

kohta (tl 60, III kd) ning 06.09.2017 e-kirjaga tõendid selle kohta, et ta on kandideerinud

tasuvamatele töökohtadele (tl 113, III kd). Seega täitis maakohus PankrS § 175 lg-st 3

tuleneva ärakuulamise nõude, andes võlgnikule võimaluse olla ärakuulatud (vt ka

RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 16). Võlgnik sai kõik avalduse lahendamiseks tähtsust

omavad asjaolud esitada kirjalikult.

31. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda.

Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei

tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud

kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Indrek Parrest