1-18-2591/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2591 (18231500389) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed

Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kohtuistung

i sekretär Elina Houbolainen Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Svetlana Talli

10. september 2018, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi C C .B ( .B)

süüdistus KarS § 214 lg 1, § es

121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23. mai 2018 otsus menetluse korras lühi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav C.B Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

C.B , ik: XXX, EV kodanik, XXX, emakeel , elukoht: XXX (viibib vene keel, töötab XXX Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 1 aasta, mis asendati 360 tunn -ga, i ÜKT tegemata 196 tundi ÜKT äärteokorras keh -d, v tivaid karistusi 17, vahistamine. tõkend Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23. mai 2018 kohtuotsus .B

C

süüdistusasjas jätta muutmata ja .B apellatsioon rahuldamata. C Tibar&Partnerid . Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks C - .B le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks kümme

10 ( ) eurot. metatud menetluskulu katteks .B lt

C - . Mõista eelmises punktis ni välja 60 ( eurot Eesti Vabariigi kasuks. kuuskümmnd)

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

2(5)

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23. mai 2018 otsusega menetluses tunnistati .B C lühi süüdi § 214 lg 1 järgi ja , KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistustega 2 aastat

karistati vangistusega 3 aastat ning karistati vangistusega 1 aasta. loeti KarS § 120 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja t liitkaristuseks 3 aastat vangistust. mõiste KrMS § i

238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

2 aastat vangistust.

istetud vangistust Harju Maakohtu mõ 15.05.2017

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 16 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks vangistus . Eelvangistuses viibitud aeg arvati mõisteti

2 aastat 6 kuud 16 päeva karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.2018. C.B-lt

kasuks kanda arveldusarvele. mõisteti välja 1350 eurot, mis tuleb PP RP Menetluskuludena mõisteti .B lt välja sundraha C

- riigi tuludesse

750 eurot ja kaitsjatasu summas 300 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu umisest igakuiste

jooksul alates kohtuotsuse jõust maksetena, vähemalt 87, Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.

50 eurot kuus.

2. .B tunnistati talle

selles, et C esitatud süüdistuse järgi süüdi füüsilise vägivallaga ähvardades, füüsilist ja moraalset vägivalda kasutades 05.03.2018, kella 23.00 ajal, viibides kodus aadressil

- XXX PP lt Tallinnas, alaealise lapse juuresolekul pressis välja oma elukaaslaselt kannatanule kuuluvat raha, et kulutada kannatanu raha enda tarbeks. Kui keeldus talle raha PP andmast, muutus .B agressiivseks ning lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda C paremast kulmust veidi kõrgemale, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi PP-l silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Sündmuse ajal kannatanul ei olnud võimalik põgeneda, kuna tema kartis nii enda kui lapse heaolu pärast ning 06.03.2018 hommikul, kartes .B poolset C vägivalda, kannatanu oli sunnitud minema koos .B ga Swedbank sularahaautomaadi C - juurde, mis asub aadressil Linnamäe tee 57, Tallinn, kus võttis välja sularaha summas 30.- eurot, millele lisas juurde rahakotis oleva sularaha summas 20.- eurot ning andis antud sularaha kogusummas 50.-

eurot .B le üle; C - selles, et tema viibides 06.03.2018.a. kella 13.36 ajal Tallinnas, - XXX, lõi le küünarnukiga AA näkku, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt 06.03.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati AA alahuulel umbes 0,4 cm haav; selles, et tema, 06.03.2018 kella 15.30 ajal, viibides aadressil Tallinnas asuvas korteris ning XXX samuti viie korteri peale olevas ühiskoridoris, lõi korduvalt kannatanut, oma elukaaslast PP jalgadega ja rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi PP-l mitut kehapiirkonda haaravat pindmine vigastus, üla ja alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised - vigastused, nimelt: otsmiku piirkonnas põrutusehaav ca 2,5cm pikkusega, suur turse ja verevalum, parema orbita ja sarnaluu piirkonnas turse ja verevalum, parema käe küünarliigese piirkonnas ja vasakul õlavarrel verevalumid, parema reie keskosas lateraalselt suur verevalum suurusega 5cmx8cm ja turse; selles, et tema, viibides 06.03.2018 kell 13.36 Tallinnas, -l jopest kinni, ei lasknud XXX, võttis MM lahti ja ähvardas teda, öeldes, et võib ta läbi peksta ja maha lasta. Arvestades .B C ebaadekvaatset käitumist, oli kannatanul alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel ähvardas .B , öeldes talle, et võib ta maha lasta. Arvestades, et C AA ähvardamise ajal kasutas .B kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul C AA

3(5) alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel läks .B politseisse C helistanud

JJ juurde ja ähvardas teda, öeldes, et annab kannatanule kohapeal tappa ja laseb maha. Arvestades seda, et .B kasutas vahetult enne seda kannatanu

AA C suhtes füüsilist vägivalda, oli hirmu oma elu ja tervise pärast ning JJ-l alust tunda reaalset

selles, et tema, 06.03.2018.a. kella 15.50 ajal, viibides aadressil , Tallinn korterite XXX ühiskoridoris ähvardas kannatanut tapmisega, öeldes temale: „Ma leian su üles ja löön su KK maha!“, samuti lisas .B , et lööb maha terve pere. , nähes varasemat .B C C KK vägivaldset käitumist elukaaslase suhtes, tõlgendas neid sõnu ähvardusena oma elule ja tervisele ning võttis ähvardust reaalsena tundes ohtu oma tervisele ja elule.

3. Maakohus asus seisukohale, et .B , hinnanud kohtuistungil kogutud tõendeid kogumis, C

kuritegude toim kogu esitatud süü temale inkrimineeritud epanemises on tõendatud

süüdistuse mahus. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendava asjaoluna kahetsust ja asjaolu, et süüdistatav tunnistas oma süüd kõikides episoodides. Kohus leidis, et suhtes on C.B võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes mõistmise teel ja iitkaristuse mõistmisel vangistuse l tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kannatanu tsiviilhagid varalise ja mittevaralise kahju nõudes kuuluvad rahuldamisele ja .B-lt kannatanu kasuks C väljamõistmisele.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , süüdistatav vaidlustades enda süüdimõistmise KarS § 214 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. väidab, et ta armastab oma abi .B kaasat ja neil PP C on peres ühine eelarve. Selgitab, et kui kummalgi neist on raha vaja, siis ta küsib ja nii tema ka käitus. Ta ei ole abikaasalt raha välja pressinud, tema suhtes vägivalda tarvitanud, teda löönud ega ähvardanud. t võetud raha andis abikaasa talle Pangaautomaadis vabatahtlikult.

5. Ringkonnakohtu istungil .B C jäi süüdistatav enda apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. palus apellatsiooni rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Prokurör jätta

RINGKONNA

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis esitatuga ning kuulanud kohtuistungil leiab, et apellatsiooni ära kohtumenetluse poolte seisukohad süüdistatava s esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse, mis on nii esitatud kvalifikatsiooni kui karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. ma seisukohta põhjendab

O k

ohtukolleegium alljärgnevalt.

7. Apellant taotleb ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist osas, milles ta tunnistati süüdi elukaaslaselt - PP lt füüsilist ja moraalset vägivalda kasutades raha väljapressimises

. Vastuseks apellatsioonile esiteks seda märgib kohtukolleegium , et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohus on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. esolevas asjas Riigikohtu lahendis Kohtukolleegiumi hinnangul kä süüdistus kirjeldatud esinemine maakohtu poolt tuvastatav ei ole. tõendite hindamisel tehtud vigade Maakohus on hinnanud tõendeid vastavalt KrMS § s 61 sätestatule, kohtu - .B C

4(5) süüditunnistamiseni viinud muse kujunemine on jälgitav ja seaduslik ning maakohus on siseveendu kohaldanud õigesti materiaalõigust.

8. Tunnistades .B enda elukaaslaselt -lt raha s , tegi maakohus

PP C väljapressimises üüdi kindlaks, et selle teo pani süütegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, toime süüdistatav ja käitumises esineb kuriteokoosseis, mis on ette nähtud KarS § et .B

C

214 lg-s 1. Samuti nähtuvalt kohtuotsusest, tuvastas kohus, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav ütlusi anda ja jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et .B tunnistab oma süüd kõikides C kahtlustuses kirjeldatud kuritegudes, kahetseb sügavalt ega oska põhjendada, miks ta seda kõike tegi (kd I, tl 36-38).

9. Apellandi kaitseteesid selles, et - tal oli elukaaslasega ühine eelarve, kuid raha ta lt välja ei PP pressinud on kohtukolleegiumi hinnangul ega tulene st paljasõnalised ühestki asjas kogutud tõendi ega kohtuva

dest. idluste käigus esitatud kaitsekõne Apellatsioonis väidetu ega maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti .B suhtes KarS C § 214 lg 1 järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli .B C PP 05.03.2018 purjus ja nõudis temalt raha, selgituse peale, et raha on vaja automaadist välja võtta, muutus süüdistatav agressiivseks, lõi teda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu. Süüdistatava poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustused (kd I tl 15-16, tl 17-18) .B poolt C tõendavad kannatanult raha nõudmist vägivalda kasutades. Millegagi ei ole tõendatud, et pangaautomaadist võetud 30 eurot ja kannatanu rahakotist saadud 20 eurot oli süüdistatava raha, mida tal oli õigus kasutada. Nii süüdistatav kui kaitsja on kohtumenetluses eelnevalt nõustunud nii süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu kui ka selle tõendatusega. Apellatsioonist ei nähtu maakohtu poolt KrMS §

313 sätestatud nõuete ebaõiget kohaldamist ega ühtegi KrMS § s 338 ette nähtud -des 311- - kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest. Kohus tuvastas õigesti, et .B le süüdistus on õigest kvalifitseeritud § 214 C - esitatud KarS

lg 1 järgi varalise kasu üleandmise nõudmisena, kasutades isiku suhtes vägivalda.

10. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenet KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestab lusest kohustuslik. , et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS §

180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. C.B vandeadvokaat U. Simon määratud kaitsja, esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 90 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu tutvumisele kulunud ajast süüdistatava apellatsiooniga (0,5h) ja ringkonnakohtu istungil osalemisele kulunud ajast (1,0h). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung apellatsioonimenetluses 18 minutit (istung avati 10.12, istung lõppes 10.30). Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p s 4 sätestatust tuleb kaitsja tasutaotlust istungil osalemisele - kulunud ajakulu osas vähendada ja lugeda vajalikuks põhjendatuks ajakuluks 0,5h. ning

Eeltoodut arvesse võttes peab kohtukolleegium antud juhul põhjendatuks hüvitada kaitsjale apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi, mis on ) kehtestatud korraga. Seega vastavuses justiitsministri määruses nr 16 (RT I, 29.07.2016, 5 kuulub kaitsjale hüvitamisele määratud kaitsja tasu summas eurot, millele lisandub käibemaks

10 eurot, kokku 60 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on

5(5) esitatud.

.B enda apellatsioonkaebuse Et C kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse alusel apellatsioonimenetluses kanda. muutmata, jääb riigi õigusabi tasu süüdistatava

11. -st 1, Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu

23. mai 2018 otsuse .B suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. C süüdistatava

/allkirjastatud digitaalselt/