4-18-3338/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. september 2018 Väärteoasja number nr 4-18-3338 (2780,15,000625) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti L

prefektuuri õuna

18.06.2015 otsus R.

karistamises B

karistusseadustiku (KarS 218 lg 1 alusel 150 ) § trahviühikuga s.o 600 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja

Politseija Piirivalveameti prefektuur Lõuna Süüdlane R. B

isikukood elukoht x xx xx- ; x.x.xxxxxxxxx XXX x xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kohtutäitur Anne Böckler

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § st 72, TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - - -st 207 1, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti L prefektuuri avaldus rahatrahvi

õuna asendamiseks.

2. Asendada R. -le B

kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti L

õuna

prefektuuri 18.06.2015.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut 150

arestiga 15 15 tundi, mis tuleb teostada 2 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga

kuu joo

ksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks

tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste

ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna

referendi poole telefoninumbril 7 500 -kiri aadressil 414 või saata e

tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada R. -le, B

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

2

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Politsei õuna - ja Piirivalveameti L Prefektuur esitas 26.06.2018 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse . -le R B

asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti Lõuna määras väärteoasjas nr Prefektuur 18.06.2015 2780,15,000625

R B . -le KarS 218 lg 1 alusel karistuseks 150

§ trahviühikut s.o 600,00 euro suuruse rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus . Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi ära 06.07.2015

vabatahtlikult, alustati tema suhtes 11.09.2015 on täitemenetlus. Kohtutäitur Anne Böckler

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesoleva ajani ei ole võlgnikult laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 18.09.2018 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Hetkel on võlgu ligi 4000 eurot, paar aastat tagasi 12000 eurot. Samuti on . vahepeal viibinud vangistuses. R B Süüdlane

avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, allkirjastades sellekohase

nõusoleku ning märkides nõusolekule ära ka oma kontaktandmed, s.t telefoninumbri ja e-posti

aadressi. Süüdlane avaldas, et vaatab e ning kasutab telefoninumbrit igapäevaselt. Süüdlase -posti hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud kahe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul

üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga

asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

R B . - isikul ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud –

ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda

3

kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS § 47

lg 1 teise lause kohaselt on eurot. Kohtule trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4

esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus kokku 600 eurot s.o 150

trahviühikut

(600:4), 211 lg-st 1 ja - 72 asendada 15 mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § päevase arestiga st

(150:10) . R B . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle

kohaldatav arest 15 kahe kuu jooksul alates tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

Kadi Aavik

Kohtunik