1-18-6173/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-6173

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2018 Tallinna kohtumajas

Kriminaalasja number

1-18-6173 (18230200446)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala

Tõlk

Liivi Viidemann

Kriminaalasi

L.M süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 18.09.2018

Prokurör

Paul Pikma

Süüdistatav L.M isikukood: XXX –

;

Norra Kuningriigi kodnik keskharidusega ; ; töökoht: puudub, xxx emakeel: norra keel, valdab inglise keelt; ;

elukoht: xxx; varem kriminaalja väärteokorras karistamata

; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. L.M 424 lg 1 Süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L.M 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. L.M-ilt menetluskulud riigieelarve Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel tuludesse kogusummas 794 eurot, sh: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa

12 (kaheteist - ja Tolliameti ) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355,

Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on 99918700043088.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9.

peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS L.M juhtis tahtlikult 16.06.2018 kell 22.50 Tallinnas Narva mnt 120b maja

juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove

– veres alkoholisisaldus vähemalt 1,95 mg/g). Sellise käitumisega rikkus L.M liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani L.M toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör L.M

KarS süüditunnistamist § 424 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega

kolm kuud. L.M KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui

pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. ühe aasta

L.M-ilt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 794 eurot, s.h süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu. Menetluskulusid on tal võimalik tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuliku arutamise

järeldused

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjast

s ulatuses. anud vabatahtlikult, kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täie

Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega id kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine

on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdist käitumine, süü atava L.M temale inkrimineeritud kuriteo ud toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogut

kirjalike tõenditega, ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda vastavalt sõlmitud karistada kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil tuleb . Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu

elukoha järgse maakohtu täi htunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma tmisko määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata

selle tasumis

e kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, -d 159, 180, 248 lg 1 p on KrMS § 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/