1-18-7213/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2018.a, Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-18 -4757

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Sekretär

Moonika Rubizova

Tõlk

Katrin Jana Vaab –

Kriminaalasi

N.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav N.L , ik XXX, kodakondsus

määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, xxxx, elukoht: xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 8, viimati

- 15.01.2018.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega 5

kuud ja 10 päeva

Väärteokorras 25 kehtivat karistust Tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 25.05.2019.a.

kahtlustatavana kinni peetud 24.05 25.05.2018 (2 – päeva); 04.06. – 06.06.2018.a. (3 päeva)

Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 311 ja § 313, KarS § 68 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 kohus

otsustas

Süüdi tunnistada N.L KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 9 kuulise vangistusega.

2

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel – arvata N.L-i eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 24.05 25.05.2018.a. s.o (2 päeva) karistusaja hulka, kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KrMS § 130 lg 4 1 alusel valida tõkendiks - N.L vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võtta N.L vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o. 04.06.2018.a

Tsiviilhagi Välja mõista N.L-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi OÜ kasuks X1 61,86 eurot. Raha kanda X1 xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pank; OÜ a/a EE

Menetluskulud Välja mõista N.L-ilt sundraha 375 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 150 eurot riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 43.75 eurot kuus.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale e- posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Süüdistus

N.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 15.01.2018 karistatud Harju Maakohtu otsustega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel (teod toime pandud vastavalt 28.08.2017 ja 20.09.2017), st olles isikuks, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, võttis uuesti 22.05.2018 kella 15:00

paiku, olles xxxx, müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad:- Essentiale forte N 600 mg N30 maksumusega 11.36 eurot, Liverta XR N30 maksumusega 15

3

eurot Liverta XR N90 maksumusega 35,50 eurot. Seega kauba kogumaksumusega 61,86 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja lahkus apteegist koos varastatud kaubaga. Samuti tema

võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 04.06.2018 kella 20:31 paiku, olles xxxx - müügisaalist neli deodoranti „Armani Code Profumo“ maksumusega 33,99 eurot, seega

kaupa kogumaksumusega 135,96 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata, misjärel peeti ta turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Seega pani N.L toime võõra vallasasja äravõtmise ja selle katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtu seisukoht

N.L tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi mõlemas talle süüks arvatud

varguse episoodis. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlustega. Süüdistatav ainult selgitas, et ta käib

metadooniravil, tal ei ole töökohta, on töötuna arvel ja sissetulekud puuduvad. Ta elab koos isaga ning on nõus tegema tööd. Tsiviilhagi summas 61,86 eurot ta tunnistab ja menetluskulud palub ajatada 1 aasta peale. Süüdistatava poolt toimepandud vargused on tõendatud: 04.06.2018 varguse episood

- Tunnistaja

X2 ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl

04.06.2018.a. ilumaailmas aadressil xxxx X3 , kui kella 20:29 ajal märkas meeste lõhnaosakonnas ühte meesterahvast, kellel oli seljas tumedad püksid, hall pusa ja must õlakott.

Antud meesterahvas võttis riiulilt parfüümi ja pani endale õlakotti. Peale seda väljus meesterahvas väljapääsu poole ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ning

turvakontrolli käigus tagastas meesterahvas 4 deodoranti maksumusega 135,96 eurot. Kaup tagastati. Kinnipeetud isikuks osutus N.L. /tl 4/; - avalduse akti nr 73/18 kohaselt 04.06.2018.a. xxxx asuvast X3 ja õigusrikkuja kinnipidamise

X3 X3 s peeti kinni N.L, kelle juurest avastati st ebaõigel teel omandatud kaupu 135,96 euro väärtuses. N.L peeti kinni ning kaup tagastati kauplusele. /tl 3/;

- indikaatorv N.L tuvastati ahendis kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 04.06.2018 kell 22:25 positiivne näit isikul joobeseisundile viitavad tunnused: silma pupillid ja suured, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, aja tajus esines häireid, koordinatsioonis kerged häired, käitumine unine. /tl. 6/; - N.L-i 04.06.2018 kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, 04.06.2018.a. kell et 21:49 peeti N.L kinni xxxx. /tl. 9 10/; –

- 0.06.2018 isiku ja N.L seljas hall pusa, jalas asjade läbivaatus protokolliga, tumehallid dressipüksid ja mustad jalanõud. Peas prillid. /tl. 11/;

- Kahtlustatav N.L-i ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja

selgitas, et 04.06.2018 läks ta X3 kosmeetikaosakonda, kus vaatas ja nuusutas erinevaid parfüüme ning tuli mõte, et varastab midagi. Ta võttis 4 deodoranti ja pan need endale õlakotti. i

4

Seejärel möödus kassast jättes kauba eest tasumata ja oli välisuste juures, kui märkas, et tema juurde tuleb turvatöötaja. Ta peeti kinni ning kaasa võetud deodorandid tagastas turvatöötajale. Kauba võttis enda jaoks – . /tl. 12 13/

- 04.06.2018.a. turvakaamera salvestise vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, Asitõendi X3

salvestiselt on näha, kuidas 04.06.2018.a. kell 20:27:55 xxxx siseneb meesterahvas (pikka kasvu, kõhna kehaehitusega, seljas hall pusa, prillidega, kaasas õlakott). Meesterahvas vaatab

ja võtab deodorandid ja paneb need endale õlakotti. Kell 20:31:53 meesterahvas väljub kaubamajast ja kell 20:32:02 peeti ta kinni. /tl. 16 23/; – N.L-i objektiivsest käitumisest- kauplusesse sisenemisel ning 4 deodorandi võtmine ja parfüümide õlakotti panemine ning kauplusest lahkumine ilma kauba eest tasumata, nähtub,

et isik tegutses sihipäraselt varguse eesmärgil, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Tsiviilhagi esitatud ei ole kuivõrd süüdistatav peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele. 22.05.2018 varguse episood

- tunnistaja

X4 ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl

turvatöötajana 24.05.2018.a. keskuses, kui kella 14:27 ajal tuli paanikahäire xxxx X1st. Olukorraga tutvudes nägi apteegis meesterahvast kelle ta kohe ära tundis. Antud meesterahvas

varastas 22.05.2018.a. kell 15:00 xxxx apteegist tervisetooteid väärtuses 61,68 eurot. Meesterahvas oli tumedate juustega, kandis tumeda raamiga prille, seljas oli hall dressipluus, tumedad dressipüksid ja jalas sinised tennised valgete triipudega. Käes oli meesterahval väike kilekott ja must õlakott. Ta pidas isiku kinni. /tl. 26/; - tunnistaja X5 ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andud ütlusi, et 22.05. lõuna ajal käis apteegis noormees, kes seedimise riiuli juures valis kaua ravimeid. Klient abi ei vajanud. Meesterahvas tegi pakendeid lahti ja võttis turvaelmendid ära. Klient toote eest ei maksnud. Kui klient lahkus kontrollis ta kohe lao seisu nin avastas, et 3 toodet oli puudu. Isikul oli kaela

peal tattoo, pikka kasvu, kõhn, õlakott oli, prillid, hallid pikad püksid ja helesinine t särk. - Varastatud kauba väärtus 61,86 eurot. /tl. 27/;

- menetlejal kirjavahetus kannatanuga, xxxx apteegile tekitati kahju kokku summas 61,86 eurot. Kaubaks oli Essentiale Forte N caps 600 mg 11.36 eurot, Liverta XR kapslid N300 15.00 eurot ja Liverta Xr kapslid N90 35,50 eurot. /tl. 28/;

- Isiku ja asjad iga, 24.05.2018.a. oli N.L seljas hallid e läbivaatuse protokoll dressipüksid, sinine särk, hall pusa. T- /tl. 36/; - kahtlustatava N.L-i kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt 24.05.2018.a. kell 15:10 peeti N.L kinni xxxx ja vabastati 25.05.2018.a. kell 13:36. /tl. 34 35/; –

- Kahtlustatav N.L-i ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitas, et paar päeva tagasi käis ta apteegis, kust võttis kolm pakki erinevaid tablette ja xxxx

peitis endale õlakotti. Seejärel väljus apteegist kauba eest tasumata. Tabletid müüs talle tundmatule isikule. Raha tarvitas enda kasuks. /tl. 37 38/; –

- xxxx turvakaamera salvestise vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, salvestiselt asitõendi

nähtub, kuidas 22.05.2018.a. kell 15:00:41 xxxx apteegis asub meesterahvas (tumedad lühikesed juuksed, seljas helesinine T särk, prillidega, kaasas õlakott). Meesterahvas hoiab käes -

5

punast valget värvi karbikesed ning paneb neid endale õlakotti. Kell 15:01:31 meesterahvas lahkub apteegist. /tl. 42 46/; –

N.L-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest läks kauplusesse - xxxx asuvasse südameapteeki, et varastada kaupa, võttis riiulilt 3 pakki erinevaid tablette, pani kaasas olevasse õlakotti müüs tundmatule ja lahkus apteegist kauba eest tasumata. Tabletid isikule, millest itegu toime pandud kavatsetult. nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seega on kur X1OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 61,86 eurot.

Osutatud tõendeid kahes episoodis analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum

tõendab N.L-i poolt varguste toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § kauba

199 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse

lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades N.L-i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et

läks poodi varguse eesmärgil ja varastatu müüs maha ja asitõendina vaatlusprotokollis kajastatud turvakaamera salvestist, siis leiab kohus, et N.L-i eesmärgiks oli senine

valdaja süüdistuses märgitud kaubast kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistusakti kohaselt on N.L-i süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87- maatiline vargus eeldab, et 08 punktis 10 segitanud, et süste

isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise

sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud

(õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu

eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Antud kriminaalasja raames on tõendamist leidnud, et ni toime ühe varguse N.L pa

katse ja teise lõpule viidud varguse lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 22.05.2018.a. kuni 04.06.2018.a. Karistusregistri väljavõttest ja toimiku materjalidest nähtuvalt

on N.L

kaheksa kehtivat kriminaalkaristust varavastaste süütegude toimepanemise eest. Viimati karistati Harju Maakohtu 15.01.2018.a. otsusega KarS § 199 lg 2

p 9 järgi vangistusega 8 kuud (teo toimepanemise aeg 28.08.2017.a), mida lühimenetluse korras vähendati 1/3 võrra vangistusega 5 kuud ja 10 päeva ja karistati . Karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamine alates 20.09.2017.a. Arvestades süüdistatava selgitust, et läheb vargile siis, kui ei ole söögiraha, kuna tal puuduvad sissetulekud, samuti seda, et N.L on varasemate kohtuotsustega karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, leiab kohus,

et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid ja narkootikume.

6

Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p s 9 ettenähtud kurite - ona. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Kuna N.L on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemises, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku

karistamine rahalise karistusega. Varavastase süüteo toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus ka tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ja tsiviilhagi ning tal puudub töökoht,

seega puudub tal ka kindel sissetulek. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise

printsiipidega, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes omab

kaheksat kehtivat karistust, järjekordsete samalaadsete kuritegude eest kergemaliigilise karistuse mõistmine. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Hinnates N.L-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et N.L-ile inkrimineeritakse ühele lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varaline kahju ning teine episood jäi katse staadiumisse ning teod pani toime kavatsetult. Varaline kahju kannatanule on hinnatav suhteliselt väikese kahjuna. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Kohus ei leidnud süüdistatava

käitumises KarS § 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna

arv atava poolt kohtumenetluses avaldatud estab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 süüdist puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus mõistab N.L-ile karistuseks vangistuse 9 kuud, kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et ta ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab pärast karistuse ära kandmist samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 24.05 – 25.05.2018.a. 2 päeva karistusaja

hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistust 5 kuud ja 28 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda N.L-i kinnipidamisest, s.o 04.06.2018.a.

Tsiviilhagi

7

Kriminaalasjas on esitanud kannatanu eurot. Hagi X1OÜ tsiviilhagi kokku summas 61,86

põhineb väärtusel, s.t esemete väärtusel, milliseid jäid kannatanult varastatud ravimite

kannatanule tagastamata. Kohus leiab, et eelpool nimetatud kannatanule on tekitatud kahju eelpoolnimetatud summas N.L-i poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine

olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.

Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses

tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses,

siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et

kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub

esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Kriminaalmenetluse kulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema

taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

N.L esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

N.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on N.L-i käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet N.L-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks

8

osa kulutustest, mida riik - kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha (750 eurot), mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt , s.o. 375 eurot. Lisaks sundrahale vähendab kohus poole võrra tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu (150 eurot), mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud.

Asitõendid

 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik