1-17-2332/49 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Liane Peets (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-17-2332 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Mihhail Ševtšenko isikukood: 37803234719; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistuse kandmise algus ja lõpp: 17.02.2017 - 17.04.2019 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 13.09.2018

RESOLUTSIOON

Jätta Mihhail Ševtšenko temale Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332

mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332 tunnistati Mihhail Ševtšenko süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ti ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurenda mõistetud karistust osaliselt Harju ti Maakohtu 23.09.2016 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 11 kuud ja 15 päeva vangistust)

ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust algusega 17.02.2017.

24.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik avalikkusele (risk vanglas). Ohustatud on avalikkus, sh kaasliiklejad ning vangla julgeolek. Oht seisneb narkootikumide käitlemisega rahvatervise kahjustamises, mootorsõiduki joobes juhtimisega turvalise liikluse ning narkootikumide tarvitamisega kinnipidamisasutuses vangla julgeoleku ohustamises. Relva või selle olulise osa käitlemisega ohustatakse kaaskodanike turvalisust. Samuti võib oht seisneda vägivalla kasutamises. Ohu ilmnemine on tõenäoline, kui kinnipeetaval puudub kindel sissetulek ja ta jätkab narkootikumide ning alkoholi tarvitamist. Ohtu suurendab asjaolu, kui isik jätkab kriminaalse taustaga ja joovasteid tarvitavate tuttavatega suhtlemist le ning ei muuda enda ega mõtle oma tegude põhjustele ja tagajärgede hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 86%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toime panemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabanemist. On selles kindel. Muutunud on nii palju. Vabanemisel kavatseb hakata tööl käima välismaal, mistõttu on otstarbekas kanda karistus lõpuni ja siis asuda koheselt tööle välismaale.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mihhail Ševtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mihhail Ševtšenko tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt.

Viimasele karistusel on muuhulgas juurde liidetud 30.03.2016.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa.

Positiivne on isiku puhul vanglas sotsiaalprogrammi läbim osalemine tööhõives. ine ja

Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Viimase kuriteo sooritas isik katseajal. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud mitme aine sõltuvus. Isik olnud ka varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel, kuid nende läbimine on olnud probleemne, sest vaatamata korduvatele karistustele pole isik suutnud muuta enda elustiili ja ta on jätkanud kuritegude sooritamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on elukoht, kuhu isik soovib vabanemisel elama asuda, kriminaalhooldaja poolt kontrollimata. Negatiivne on ka asjaolu, et vabanemisel puudub isikul kindel töökoht (vabanemisfondis 208 €). Seega isiku puhul ei ole varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused mõjutanud teda oma eluviisi muutma ja ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus oleks muutuseid toonud.

Arvestades kõiki e prokurör arvamusel, et Mihhail Ševtšenko eltoodud asjaolusid kogumis, on

tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest ning isiku ohtlikkusest (kõrgohtlik).

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Mihhail Ševtše vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. nko

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihhail Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Mihhail Ševtšenko kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga 1 teise enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Mihhail Ševtšenko temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui

1 aasta 6 kuud, so enam kui 1/2 -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS § tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Isiku ütluste kohaselt läheb ta vabanemisel elama aadressil xxx. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist lise ahiküttega korteriga, mis on vaba kinnipeetava emale kuuluva 3-toa ja elamiskõlbulik. Samuti nähtub iseloomustusest, et antud elukoht on kriminaalhooldaja poolt kontrollimata. Seega puudub isikul vabanemise korral kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kindel kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Harju Mihhail Ševtšenko tuleb jätta temale Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2332

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik