4-18-4598/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4598

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4598 (2315,18,004281) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

L 201 lg 2, ja

iiklusseaduse § § 203 LKindlS § 81 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik M.L, ik: XXX, elukoht: xxx xxx , töökoht: Kohtuvälise menetleja esindaja

Merit Saarm, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. M.L tunnistada LS 2,

süüdi § 201 lg § 203 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 lg 2 järgi karistuseks arest 01 8 (kaheksa

) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.

3.

Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.10.2018. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele

määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära

kandmata kogu osa kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse kandmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav

alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.09.2018. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

18.08.2018 protokollist nr 2315,18,004281 koostatud väärteo nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 18.08.201 kell 09:57 peeti Maardu linnas, Kirsipuu pst 13 juures kinni sõiduk, mida juhtis juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria M.L, kes mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud; juhtis ; juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS 90 lg 1 p 1 ja 3, lg 1

§ § 76 , § 77 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS 2

d. § 201 lg , § 203 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik on talle arusaadav. Tunnistab end selgitas, et süüdistus süüdi väärtegude toimepanemises. Sõiduki müüs hea sõber, ei teadnud, et ei ole registris või et ei ole kindlustust. Proovis mitu korda kindlustust teha, kuid ei saanud, siis sai teada, et registrist maas. Pidi tulema suur auto, et romulasse viia. Viiski romulasse. Tööl siseterritooriumil võib sõita, suurel teel

mitte. Eelmine trahv on tasumata, kiri selle kohta tuli eile. Maksab ära. Kunagi oli juhtimisõigus, 10 15 aastat tagasi. Võeti karistusena ära, vist oli joobes. Plaanis vaid mõnisada - meetrit sõita. Surnuaia territooriumil ülemus lubab sõita. Enam ei puutu autosid. Ei oska öelda,

kuidas peaks karistama. Aresti ei sooviks, on xxx, ta ei saaks kodus üksi hakkama. Kui võimalik, siis taotleks aresti kandmist ositi.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on lühikese aja jooksul toime pannud kaks samaliigilist rikkumist, käesolevas asjas mitu väärtegu, mida tuleb

vaadata ühe teona. Varasem karistus täitmata, see ei ole sundinud teda õiguskuulekalt on

käituma. Ei ole teinud piisavaid järeldusi, on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kohtuväline menetleja taotleb 8 päeva aresti KarS 63 lg 1 ja LS 201 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja on nõus kui aresti kandmine määratakse ositi.

Kohtu seisukoht : väärteokoosseisu osas

Kohus, materjale, ku isiku

kontrollinud väärteoasja ulanud ära menetlusaluse süü tunnistamise

ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse asub seisukohale, et menetlusalusele isikule , inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

LS § 203

LS § 76 lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras

registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale

lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt

lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduki Renault Clio reg nr xxx registrist ajutisel kustutatud kuni 12.07.2020. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse

liiklusregistris M.L aga registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima.

juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlus

alune isik rikkus LS § 203 sätestatud nõudeid.

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 7 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 6 lg 1 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise.

LKindlS § 81 Vastavalt

LKindlS § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Maanteeameti e-teeninduse kui ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et

mene Renault Clio reg nr xxx puudus kohustuslik tlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil

liikluskindlustus. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel

loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses.

Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb

registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta püüdis liikluskindlustuslepingut sõlmida, kuid see ei õnnestu nud ja sai teada, et sõiduk on registrist kustutatud. Seega oli ta teadlik sellest, et ta ei saa lepingut sõlmida seni, kuni sõiduk on uuesti registrisse kantud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus . LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune LKindlS § 3 lg 2 isik rikkus

sätestatud kohustus LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o t, millega pani toime liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise.

LS § 201 lg 2 LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest -le 91.

nähtuvalt kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõr M.L valdamise otsuse

kohaselt on M.L 26.05.2018 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 18.18.2018 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, -le 91. kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §

Menetlusalune isik oli teadlik nii , kui sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus

ka sellest, et teda on juba varasemalt ja teda on ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud mootorsõidukit , kuid sellegi poolest asus ta juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle

üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse ka kaitsmise huvisid. ristuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud erinevat väärtegu. kolm Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda LS § 201 lg 2

ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes

on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest ja 1 kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest. Väärteokaristusena määratud rahatrahvi menetlusalune isik tasunud ei ole. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine samalaadse väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune

isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest

vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri ja üldpreventiivse d eesmärke, - i sh asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mis on LS § 201 lg 2 koosseisu tunnuseks ja seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et arest

i võib mõista mõnevõrra alla sanktsioonimäära keskmist määra.

Kuivõrd menetlusalune isik käib tööl ja oma sõnade kohaselt peab hoolitsema ka haige lähedase eest, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus mõistetav arest ära kanda ositi,

et karistuse kandmine võimalikult vähe takistaks menetlusalusel isikul tööl käimist ja hoolitsuskohustuse täitmist.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/