4-18-3120/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-3120 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur Kohtutäitur Janek Pool Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: K.V

(isikukood XXX, elukoht: XXXX; telefon: XXXX, e-post: XXXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 69, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 2071, § 211, kohus määras:

1.

Rahuldada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada K.V-le Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 19.05.2015.a

otsusega väärteoasjas nr 2303,15,000493 määratud rahatrahv 170 trahviühikut, so 680 eurot arestiga 17 (seitseteist) ööpäeva ning arest asendada 17 (seitsmeteistkümne) tunni

üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

4. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb K.V

olla

kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee.

5. Selgitada K.V-le, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale

üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

6. VTMS § 207

1

lg 1 alusel saata jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

7. Määrus saata täitmise korraldamiseks süüdlasele ning teadmiseks Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada

2 (3)

määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 12.06.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele K.V-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur määras väärteoasjas 2303,15,000493 K.V-le

(isikukood XXX, võimalik elukoht: XXXX) 19.05.2015.a otsusega liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 170 trahviühikut, so 680 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.V 29.04.2015.a kella 00.10 paiku Sadama tn 25, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on liiklusseaduse § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa kehtivuse

lõppemisega. Seejuures juhtis K.V mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Otsus jõustus 16.06.2015. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi

vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 03.04.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 palub avaldaja otsustada rahatrahvi 680 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil

K.V kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi

tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. 17 tundi tööd saab ära teha kahe kuu jooksul. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. K.V ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei

ole pikendatud. Kohtutäitur Janek Pool on kontrollinud võlgnikul pangaarvate olemasolu ja pankadele on koostatud e-arest, millega loetakse arestituks nii praegused kui ka võlgniku poolt

3 (3)

tulevikus avatavad kontod. Samuti on kohtutäitur regulaarselt kontrollinud võlgnikul töökoha olemasolu ning Maksuja Tolliameti andmetel omab võlgnik ametlikku töökohta OÜ-s E. , kuid

tema töötasuks on miinimumpalk ning võlgniku suhtes käib ka täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Kohtutäitur on arestinud ka võimaliku riigimaksude tagastusnõude Maksuja Tolliametis, kuid laekumisi ei ole olnud. Võlgnik omab 1/2 kaasomandist registriosa numbriga

XXXX aadressil XXXX (korteriomand), kuid kaasomand on koormatud teise kohtutäituri keelumärkega ning panga hüpoteegiga. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. K.V-le on määratud liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahv 170 trahviühikut, so 680 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 17 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna

isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud

rahatrahv tuleb asendada arestiga. Asendades aresti süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et K.V tuleb teha 2 kuu jooksul alates määruse jõustumisest 17 tundi üldkasulikku tööd.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud

kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi saanud

kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72, § 69; VTMS §-st 211.

/ Marju Persidskaja kohtunik